Obsah (13)

§ 637§ 62§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-105106 Tsiviilasi Osaühingu Gau

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.03.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt on Osaühingu Gaudi Invest (hageja) ja Podium North OÜ (kostja) vahel sõlmitud 22.03.2023 teenuseleping. Kostja ütles teenuselepingu üles 31.10.

1. Lepingu lõpetamise teate kohaselt on lepingu viimaseks kehtivuse päevaks 30.11.
2. Kostja teatas ühtlasi, et tal ei ole hagejale kui teenusepakkujale mingeid pretensioone. Hageja väljastas kostjale lepingujärgse arve nr MA2300030 30.11.2023 tasumise tähtajaga 03.12.2023 summas 2553,60 eurot. Kostja arvet ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2553,51 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 93,25 eurot ja edasise viivise VÕS § 113 lg 1 nimetatud määras. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Poolte vahel sõlmiti 22.08.2023 käsundusleping, millega hageja asus kostjale osutama raamatupidamise ja rahandusega seotud teenuseid. Lepingu punkti 2 kohaselt kohustus hageja teenusepakkujana osutama lepingu alusel teenust kostjale vähemalt 48 tundi kuus. Lepingu punkti 4.
3. kohaselt kohustus kostja hagejale tasu maksma üksnes lepingu alusel osutatud teenuste eest. 31.10.2023 esitas kostja hagejale lepingu lõpetamise teate, mille kohaselt ütles kostja lepingu korraliselt üles ühekuulise etteteatamisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu kehtivuse viimaseks päevaks oli 30.11.
4. Teates kinnitas kostja, et tal puuduvad ootused hageja suhtes seoses lepingu alusel täitmata ülesannetega. 2023 novembri kuu jooksul hageja kostjalt lepingu alusel teenuseid ei tellinud. Samuti ei andnud kostja hagejale 2023 novembris lepingu täitmisega seoses ühtegi juhist. 30.11.2023 esitas hageja kostjale arve lepingu alusel 2023 novembris osutatud teenuste eest. Arvelt ei nähtu, milliseid teenuseid hageja kostjale lepingu alusel 2023 novembris osutas. Ka hagis ei ole hageja selgitanud, milliste teenuste osutamise eest on hageja arve esitanud. Hageja ei ole tõendanud 2023 novembris kostjale teenuste osutamist. 2 Kohtu põhjendused
5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 06.06.2024 kirjaga. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 4.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus loeb tõendatuks, et pooled on 22.08.2023 sõlminud käsunduslepingu, millega hageja asus kostjale osutama raamatupidamise ja rahandusega seotud teenuseid (dtl 4043). Lepingu punkti 2 kohaselt kohustus hageja teenusepakkujana osutama lepingu alusel teenust kostjale vähemalt 48 tundi kuus. Lepingu punkti 4.
2. kohaselt kohustus kostja hagejale esitama osutatud teenuste eest arve ning tasu suuruseks oli 2128 eurot kuus, v.a käibemaks ja muud võimalikud maksud. Samuti loeb kohus tõendatuks, et lepingu kehtivuse viimaseks päevaks oli 30.11.2023 (dtl 44).
3. Võlaõigusseadus (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 621 lg kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. VÕS § 82 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kui ühe lepingupoole kohustus on teha teatud ajavahemiku jooksul teatavaid tegusid ja teine lepingupool võib kohustuse täita 3 ühekorraga, peab teine lepingupool täitma kohustuse pärast seda, kui esimene pool on oma kohustuse täitnud, kui lepingust ei tulene teisiti.
4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2553,51 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud 30.11.2023 kostjale arve nr MA2300030 tasumise tähtajaga 03.12.2023 summas 2553,60 eurot (dtl 38). Arve on esitatud kirjeldusega RMTP - Raamatupidamisteenused 2023-11 (vastavalt lepingule 22.08.2023). Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks novembris 2023 kostjale teenuseid osutanud. Kohus on 06.06.2024 kirjas hagejale selgitanud, et üksnes arve esitamine ei tõenda nõude olemasolu ning et hagejal tuleb täiendavalt selgitada ja tõendada, milliste teenuste eest hageja kostjale arve on esitanud ning millal vastavaid teenuseid osutati (dtl 68). Iseenesest loeb kohus tõendatuks, et lepingu lisas olid ette nähtud eelarve koostamine ja eelarve muutuste selgitused ning koolituse eeldatavaks tegemise perioodiks oli märgitud september kuni november
5. Samas on hageja oma 08.07.2024 dokumendi p-s 11 märkinud, et viidatud tööd olid tehtud varasemalt (dtl 74). Puuduvad tõendid, et hageja oleks 2023 aasta novembris kostjalt lepingu alusel teenuseid tellinud või andnud kostjale lepingu täitmisega seoses mingeid juhiseid. Samuti on hageja väide potentsiaalse töö tegemise aja reservi jätmisest (seoses vajadusel kostja raamatupidaja koolitamisega) ning seega teiste tellimuste vastuvõtmise võimatusest jäänud paljasõnaliseks.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
7. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 11.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja palub menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku 2697,50 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale järgnevaid teenuseid 12,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 210 eurot: 25.04.2024 kohtuasja materjalide analüüs, tõendite kogumine, nõupidamine kliendiga, hagivastuse koostamine ja kohtule esitamine 4 4,5 h; 13.05.2024 päringu koostamine ja suhtlus kohtuga 0,5h; 03.06.2024 kohtule päringu koostamine 0,5 h; 05.06.2024 suhtlus kohtuga 0,25 h; 20.06.2024 hageja e-kirja analüüs, suhtlus kliendiga, hageja kirjale vastamine 0,75h; 21.06.2024 kohtule ja hagejale e-kirja koostamine 0,5h; 11.07.2024 hageja 08.07.2024 seisukoha analüüs, nõupidamine kliendiga ja 15.07.2024 arvamuse koostamine; 12.07.2024 ja 15.07.2024 arvamuse koostamine, täiendamine ja esitamine 3,25h; 30.08.2024 22.08.2024 kohtukirjaga tutvumine ja nõupidamine kliendiga 1h; 13.09.2024 kohtuasja materjalide analüüs, taotluse koostamine menetluskulude kindlaksmääramiseks 1,5 h. Kohus asub seisukohale, et esmaste toimingute tegemine menetluses võib olla ajakulukam, mistõttu on toimingud seoses hagile vastuse koostamisega (sh materjalide analüüs, nõupidamine jms) kokku põhjendatud 4,5 tunni ulatuses. Kohtule päringute koostamise ajakulu ei pea kohus põhjendatuks. 13.05.2024 e-kiri kohtule sisaldab üksnes ühte küsimust ning puuduvad andmed, et esindaja oleks 03.06.2024 ning 05.06.2024 kohtuga täiendavalt suhelnud. Kohus on seisukohal, et minimaalne suhtlus kohtuga väljaspool kohtuistungit sisaldub juba ka esindaja tunnihinnas. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud teenused peab kohus vajalikuks ja neile märgitud ajakulu usutavaks, arvestades tsiviilasja sisu ja mahuga. Kokku on seega põhjendatud kostja esindaja ajakulu 11,5 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnihind oli 210 eurot käibemaksuta. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14), kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-21-159-16, p 24) ja ka 205,58 eurot käibemaksuta (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat, saab pidada põhjendatud tunnitasuks 200 eurot käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 2300 eurot. 12.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2300 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5