lg-le 1 võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg-st 2 tuleneb, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Ringkonnakohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi ning kompromissi on võimalik täita. Seega tuleb rahuldada poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks. 9.
lg-st 4 tulenevalt kinnitab kompromissi kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi. Kuivõrd kaebajat on kohtumenetluses esindanud advokaat, siis saab eeldada, et kaebaja on kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik. 10.
p 5 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.
lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Eeltoodust tuleneb, et asjas menetluse lõpetamisel tühistab ringkonnakohus ühtlasi halduskohtu otsuse. Menetluse lõpetamisel on
§-s 43 sätestatud tagajärjed (
See tähendab, et kaebaja ei saa enam sama nõudega samal alusel uuesti pöörduda kaebusega halduskohtusse (
11. Eeltoodust tulenevalt ning
lg 1 p 3, § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud ning 13.09.2024 ringkonnakohtule edastatud kompromissi. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 14.06.2023. a otsuse haldusasjas 3-22-1194 ja lõpetab haldusasja menetluse. 12.
lg 7 teise lause kohaselt juhul, kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Käesoleval juhul leppisid menetlusosalised kokku, et poolte menetluskulud jäävad kulutusi kandnud poolte endi kanda. Seetõttu puudub ringkonnakohtul vajadus menetluskulude jagamist täiendavalt otsustada. 13.
lg 5 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale, millega menetlus lõpetatakse, esitada määruskaebuse Riigikohtule.
lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.