Obsah (5)

§ 218§ 201§ 33§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2024, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-2687 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Kadi Kankari kaebus P

) § 201 lg-t 1 ning pani toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. augusti
3. a otsusega väärteoasjas nr 2780,24,010700 karistati K. Kankarit

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut s.o 480 eurot.

2. augustil 2024 esitas K. Kankar Tartu Maakohtule kaebuse PPA
3. augusti 2024.a otsuse peale. Kaebuse tekst sisaldus e-kirjas, kaebusel puudus elektrooniline digiallkiri.
5. augustil 2024 registreeriti Tartu Maakohtus K. Kankari samasisuline kaebus, mille ta edastas käsikirjalise tekstina. Kaebusele oli lisatud omakäeline allkiri. Kaebuse kohaselt vaidlustab K. Kankar otsuse täies ulatuses, taotledes otsuse täielikku tühistamist ja tema õigeks mõistmist, kuna ta ei ole nimetatud väärtegu toime pannud ja talle mõistetud karistust ära teeninud. PPA uurija ei ole arvestanud, et väidetava sündmuskoha ümbrus on kaetud turvakaameratega ja oleks olnud lihtne võtta kaamerate väljavõtted, et K. Kankar ei ole väidetava kannatanu mobiiltelefoniga minema jalutanud. Uurija eiras ka K. Kankari XXX M. K. ülekuulamisel esitatud juttu, et temale on mitmel korral helistatud ja nõutud telefoni teel viinaraha, kui telefon välja ei ilmu ja et XXX (K. Kankar) uputatakse Tartus Emajõkke. Uurimine on jäetud põhjalikult teostamata ning ta on süüdi mõistetud süüteo eest, mida ta pole toime pannud. Uurija põhjendused selle kohta, et K. Kankar on varasemalt sarnase teo eest karistatud, ei anna õigust sellele tuginedes teda selles väärteoasjas süüdi mõista ja rahatrahviga karistada. Kohtukulud palub K. Kankar jätta riigi kanda. K. Kankar soovib asja arutamist kirjalikus menetluses.
6. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha
7. septembril 2024, milles märgib, et ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et kaebuses välja toodud põhjendused ei ole piisavad, et kohtuvälise menetleja lahendit tühistada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et K. Kankar on toime pannud temale etteheidetava süüteo ning rikkumine on õigesti kvalifitseeritud. Teo toimepanemise kohta on andnud sarnaseid ütlusi J. I. ning B. P.. K. Kankari elustiil on selline, et ta tarbib erinevate seltskondadega pidevalt alkoholi ning paneb toime erinevaid korrarikkumisi. Ka käesolevas asjas on K. Kankar kinnitanud, et tarbis teistega alkoholi, ülejäänud jutt on juba oletatavas stiilis ehk isik ei mäleta sündmusi ilmselt nii selgelt. K. Kankarile mõistetud rahatrahv on õiglane ja proportsionaalne karistus, tal on kehtivaid karistusi

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude eest ning talle määratud rahatrahvid on seni tasumata. Kohtuväline menetleja nõustus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused

1. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
2. Kuivõrd nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata. 2/5
3. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
5. Väärteoprotokollis heidetakse K. Kankarile ette

§ 218

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega

§ 201lg-le 1.

Väärteoprotokolli kohaselt sai K. Kankar 30. juunil 2024 kella 12.00 paiku J. I. käest Tartu linnas Emajõe ääres korraks kasutamiseks J. I. mobiiltelefonini Infinix Hot, X666B, mille ümber olid musta värvi kaaned väärtusega 25 eurot ning mobiiltelefoni maksumus oli 125 eurot. K. Kankar keeldus mobiiltelefoni J. I. tagastamast, jättes mobiiltelefoni endale ning pöörates selle enda kasuks. Antud tegevusega tekitas K. Kankar J. I. kahju 150 eurot. 11.

§ 201

lg 1 kohaselt on tegemist omastamisega, kui isik on valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööranud.

§ 218

lg-te 1 ja 4 kohaselt loetakse varavastaseks süüteoks väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, kui väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse asja või õiguse rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.

1. Väärteoprotokollis on mobiiltelefoni omastamise teo toimepanemine loetud tõendatuks J. I. ja B. P. ütluste ning J. I. esitatud süüteoteatega. Samuti nähtuvad väärteoasja materjalidest menetlusaluse isiku antud ütlused (sisalduvad väärteoprotokollis) ning
2. juunil 2024 esitatud väärteoteate kokkuvõte.
4. juulil 2024 on J. I. esitanud politseis kuriteoteate, milles märgib, et
5. juunil kl 12.00 varastas Kadi Kankari nimeline isik temalt nutitelefoni, olles palunud telefoni paari kõne jaoks, pani seejärel telefoni riiete vahele ja varastas selle. Ka ülekuulamisel
6. juulil 2024 on J. I. selgitanud, et
7. juunil 2024 oli seltskonnas kuus kuni seitse inimest, istuti Emajõe ääres kl 12.00 paiku. K. Kankar palus temalt korduvalt telefoni helistamiseks ja muusika kuulamiseks. Ühel hetkel K. Kankar palus J. I. kotti vaadata, et kas ta oma telefoni leiab üles, kuid telefon oli K. Kankari käes ja K. Kankar läks koos telefoniga eemale. J. I. läks Kvartali turvamehe juurde ja palus turvamehel politseisse helistada. Tema ütlused riimuvad ka politsei menetlusinfosüsteemis MIS registreeritud juhtumi kokkuvõtte kirjeldusega (
8. juuni 2024 kl 12.15), mis kinnitab, et J. I. helistas nimetatud ajal politseisse juhusliku möödakäija telefoninumbrilt ning teavitati mobiiltelefoni vargusest, vargaks mingi tuttav naine.
9. Tunnistaja B. P, on
10. juulil 2024 andnud ütlusi, milles selgitas, et seltskond (J., B., Kadi ja keegi K.) viibisid juuni keskpaigas kella 11.00 paiku avaturu juures Grossi poe juures olevas bussipargis, K. Kankar küsis J. käest telefoni ja helistas sellega. Mingil hetkel enam tagasi ei andnud, peites telefoni oma pükste vöö vahele. K. Kankar ei andnud telefoni tagasi, 3/5 J. läks politseid kutsuma. B. P. kirjeldab, et nägi, kuidas Kadi võttis telefonist SIM-kaardi välja ja musta värvi kaaned ära ning lahkus nende juurest koos mobiiltelefoniga.
11. Kohtu hinnangul on tunnistaja B. P. ja J. I. ütlused usaldusväärsed ning kokkulangevad. Nad on ütlusi andnud vähem kui 2 nädalat pärast sündmuse toimumist, seega on usutav, et nad mäletavad sündmusi värskelt. Nii J. I. kui B. P. ütlustest nähtub, et K. Kankar võttis J. I. nõusolekul telefoni helistamiseks või muusika kuulamiseks, kuid telefoni tagasi ei andnud ning lahkus seltskonna juurest. Seega on tuvastatav K. Kankari omastamistahe mobiiltelefoni osas. B. P. on kirjeldanud detailselt, et nägi vahetult pealt, kuidas K. Kankar eemaldas tema valduses olevalt J. I. telefonilt SIM-kaardi ja telefoni ümber olnud mustad kaaned. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et tunnistaja B. P. annaks teadlikult valeütluseid.
12. Menetlusalune isik K. Kankar on väärteoprotokollis antud ütlustest tulenevalt küll tunnistanud, et ta viibis seltskonnas Emajõe ääres Pegasuse juures ning et ta võib olla küsis mitmel korral kellegi telefoni kasutamiseks, kuid ei tunnista telefoni enda kätte jätmist. K. Kankar ei mäleta, et J. I. oleks olnud seltskonnas, seal olid tema ütluste kohaselt B. P., M. või M. (B. XXX) ning K. Kankari XXX M.. K. Kankari ütluste kohaselt varastati temalt endalt lillat värvi kaantega telefon ja riided koos kotiga, mida ta ei ole seni tagasi saanud. K. Kankari ütlused on diametraalses vastuolus B. P. ning J. I. ütlustega – J. I. ning B. P. ütlused ei kinnita, et hoopis K. Kankari mobiiltelefon oleks kadunud/varastatud. Kohtu hinnangul ei ole K. Kankari ütlused usaldusväärsed ning kaebuses toodud argumendid kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei anna.
13. J. I. on kohtuvälisele menetlejale esitanud kuvatõmmise ONOFF kodulehelt telefoni mudelist X666B, mille hinnaks on 124,90 eurot. J. I. on selgitanud, et mobiiltelefoni väärtus oli 125 eurot ning telefonil olid ümber mustad kaaned väärtusega 25 eurot. Seega on tekitatud talle kahju summas 150 eurot.

§ 33lg 2 neljanda lause kohaselt on miinumpäevamäära suurus 10 eurot.

Seega ei ületa tekitatud kahju

§ 218

lg-s 4 toodud ülempiiri ning tegemist on varavastase süüteoga (viide

§ 201

lg-le 1) väheväärtusliku asja järgi, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi.

17. Seega leiab kohus, et K. Kankari teo objektiivne koosseis

§ 218

lg 1 järgi (viitega

§ 201

lg-le 1) on täidetud ning olemasolev tõendikogum on piisav, et väärteo toime pannud isik tuvastada. Kohus ei tuvastanud ka

§ 218lg-s 1 sätestatud erandeid.

K. Kankari kaebusest tulenevad etteheited uurimise osas on ainetud. Samuti jääb arusaamatuks K. Kankari argument selle kohta, et uurija jättis tähelepanuta K. Kankari XXX ütlused, mille kohaselt on pärast toimunut K. Kankari XXX helistatud ja nõutud viinaraha, kui telefon välja ei ilmu ning ähvardatud K. Kankarit Emajõkke uputada. Kohtu hinnangul ei omaks sellised selgitused mingit tõendamisväärtust käesoleva väärteoasja tuvastamisel. 18. Kohus leiab, et K. Kankar on teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes, kuivõrd K.

Kankar teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, kui ta lahkus sündmuskohalt J. I. kuuluva mobiiltelefoniga ning seda omanikule ei tagastanud. 19. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut K. Kankarit tuleb toimepandu eest karistada. 20.

§ 218

lg 1 sätestatu kohaselt karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 4/5 21. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati K. Kankarit

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 120 trahviühikut ehk 480 eurot. Kohus peab käesolevas väärteoasjas lahendama küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud. 22.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 23. K. Kankari süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et K. Kankar oma teo toimepanemist ei tunnista. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et K. Kankari süü suurus on keskmine. Kohtule edastatud politsei menetlusinfosüsteemi kohaselt on politseiametnikel kokkupuuteid K. Kankariga olnud korduvalt. Registreeritud juhtumite kohaselt on alust arvata, et K. Kankar tarvitab erinevates seltskondades alkoholi ning paneb toime ka erinevaid korrarikkumisi ja varavastaseid süütegusid. Seda kinnitab tema karistusregistri väljavõte. K. Kankarit on ka varasemalt karistatud

§ 218lg 1 järgi – karistusregistri kohaselt on K.

Kankaril kolm kehtivat väärteokaristust (ühel korral karistatud NPALS § 151 järgi, karistuseks rahatrahv ning kahel korral karistatud

§ 218

lg 1 järgi, mõlemal korral karistuseks rahatrahv).

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest on otsused koostatud 16.03.2023 ja 14.08.2023, rahatrahvi suuruseks määratud vastavalt 120 eurot ja 180 eurot. Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt ei ole rahatrahvid senini tasutud, karistusregistris täitmise info puudub. Seega ei ole K. Kankar varasematest tegudest õppinud ning on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist. Kuivõrd väiksemas ulatuses rahatrahvid ei ole talle eripreventiivset mõju avaldanud, leiab kohus, et käesolev rahatrahv 120 trahviühiku suuruses, s.o 480 eurot on kohane ja põhjendatud karistus. 24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K. Kankari kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus on veendunud, et

§ 56lg 1 mõtte kohaselt on põhjendatud K.

Kankarit karistada rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5/5