← Eesti

2-24-14817/13

Obsah (6)§ 661§ 430§ 432§ 173§ 168§ 150

2-24-14817 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-14817 Tsiviilasi OÜ GS Core väljamõistmiseks Menetl

§ 661

lg-le 4 tuginedes on Pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale.

  1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-14817 menetlus.
  2. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  3. Tagastada OÜ-le GS Core hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 70 eurot. Tagastatav summa kanda OÜ GS Core pangakontole nr EE
  4. Toimetada määrus pooltele kätte. 1 2-24-14817 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. OÜ GS Core (hageja) esitas 01.10.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse L.U (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 335,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 38,68 ja edasiulatuva viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 22.05.2019 laenulepingu nr BL1096278, 24.09.2019 laenulepingu nr BL1484952 ja 23.07.2019 laenulepingu nr BL
  6. Laenulepingu nr BL1096278 alusel sai kostja laenu 530 eurot, intressimäär oli 34,79%, haldustasu 4% laenusummast aastas, lepingutasu 30 eurot, krediidi kulukuse määr 54,08% ja kuumaksete arv
  7. Kostja on tasunud laenumakseid 432,46 eurot ning laenuleping lõppes tähtaja möödumisega. Laenulepingu nr BL1484952 alusel sai kostja laenu 531 eurot, intressimäär oli 36,13%, haldustasu 4% laenusummast aastas, lepingutasu 30 eurot, krediidi kulukuse määr 58,10%, ja kuumaksete arv
  8. Kostja on tasunud laenumakseid 393,99 ning laenuleping lõppes tähtaja möödumisega. Laenulepingu nr BL1260399 alusel sai kostja laenu 635 eurot, intressimäär oli 35,73%, haldustasu 4% laenusummast aastas, lepingutasu 35 eurot, krediidi kulukuse määr 54,14% ja kuumaksete arv
  9. Kostja on tasunud laenumakseid 438,82 eurot ning laenuleping lõppes tähtaja möödumisega. Bondora AS loovutas lepingutest tulenevad nõuded hagejale 20.07.
  10. Kohus võttis hagi 03.10.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja vastas 24.10.2024, et on nõus tasuma 415,11 eurot juhul, kui kostja pärast seda rahule jäetakse.
  11. Hageja esitas 24.11.2024 kohtule vastuse, mille kohaselt ei ole hageja kostja kompromissiettepanekuga nõus. Hageja esitas kohtule enda poolt allkirjastatud kompromissilepingu hagejale sobivatel tingimustel ning palus kompromissilepingu edastada kostjale.
  12. Kostja esitas 26.11.2024 kohtule poolte vahel samal päeval sõlmitud kompromissilepingu (allkirjastatud hageja lepingulise esindaja poolt 24.11.2024 ja kostja poolt 26.11.2024). Kompromissilepingus paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist ning märgivad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. Hageja taotleb hagilt tasutud riigilõivust poole tagastamist. KOHTU SEISUKOHT
  13. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada.
  14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 7.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2 2-24-14817 Kohtu hinnangul ei esine aluseid

§ 430lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. 8. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed, nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9. Kohus leiab, et

§ 661

lg 4 alusel on vastavalt poolte kokkuleppele võimalik lühendada käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaega kolme päevani alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud summas 70 eurot, s.o pool hagilt tasutud riigilõivust. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 jätab kohus kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. 11.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 140 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis

§ 150

lg 2 p 1 alusel on põhjendatud hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 70 eurot, tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.