1-23-6366 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2024, Tallinn Kohtuasja number 1-23-6366 (23263050231) Kohtukoosseis Elina Elkin

§ 121lg 2 p 3 järgi ja Tauri Soome süüdistuses Kar

S § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

1. märtsi
2. a otsus Apellant Tanel Soome kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas Teised apellatsioonimenetluse pooled Tanel Soome (isikukood: 38305060323; elukoht: XXX; EV kodanik; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; varem karistatud kriminaalkorras 2-l korral); ringkonnaprokurörid Aarne Pruus ja Merike Lugna; kannatanu I.N Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Pärnu Maakohtu
4. märtsi
5. aasta otsus osaliselt, s.o osas, milles:  maakohus tunnistas Tanel Soome süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja lähtus talle karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1;  maakohus mõistis süüdistatavalt Tauri Soomelt DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0661 tegemisega seotud kuluna 2243 eurot ja Tanel Soomelt 550 eurot.
6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:  lugeda Tanel Soomele süüdistuses kirjeldatud tegu vastavaks KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustele, jättes talle KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse muutmata;  mõista Tauri Soomelt DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0661 tegemisega seotud kuluna 912 eurot;  mõista Tanel Soomelt DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0661 tegemisega seotud kuluna 285 eurot; 1-23-6366  muus osas jätta DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0661 kulu riigi kanda.
7. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu
8. märtsi
9. a otsus muutmata.
10. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
11. Edastada ringkonnakohtu otsus prokuratuurile, kannatanule, kaitsjale ja süüdistatavatele Tanel Soomele ja Tauri Soomele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
12. Tanel Soomet (Soome) süüdistati KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuvõtvalt selles, et olles Pärnu Maakohtu
13. novembri
14. a otsusega karistatud KarS § 120 lg 1 ja 263 lg 1 p 1 järgi ning Pärnu Maakohtu
15. aprilli
16. a otsusega KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 - § 22 lg 2 järgi ründas ta olles alkoholijoobes ja grupis koos Tauri Soomega
17. juunil 2023 ajavahemikus 22:55-23:03 Rapla maakonnas Rapla vallas Alu alevikus Pargi 3 maja parklas sõiduautos Volvo XC 60 registreerimismärgiga XXXXXX paremal tagumisel istmel istuvat I.N-i. Tegu pandi toime järgmiselt. Tauri Soome avas sõiduauto tagumise parempoolse ukse ja lõi vähemalt ühe korra rusikaga I.N-ile näkku. Samal ajal liikus Tauri Soome juurde Tanel Soome, kes lõi omakorda vähemalt ühe korra rusikaga autos istuvale I.N-ile näkku. Seejärel Tanel Soome liikus sõiduauto vasakule küljele, samal ajal jätkas Tauri Soome I.N-i ründamist paremapoolse tagumise ukse vahelt, lüües I.N-ile korduvalt rusikaga näkku. Tanel Soome avas samal ajal sõiduauto Volvo vasakpoolse tagumise ukse ja sisenes autosse, kus ründas omakorda tagumisel istmel istuvat I.N-i , lüües I.N-ile mitmeid kordi rusikaga näkku. Seejärel surus Tanel Soome käes olnud noa tera I.N-i kõrile ja ähvardas I.N-i metsa viia, mida I.N mõistis kui tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist, tunnetades ohtu oma elule. I.N võttis Tanel Soome ähvardust väga tõsiselt, kuna I.N ja Tauri Soome kasutasid ähvarduse ajal tema suhtes füüsilist vägivalda. Samuti teadis kannatanu sellest, et Tanel Soomet ja Tauri Soomet on kriminaalkorras karistatud vägivallategude eest. I.N uskus, et Tanel Soome on võimeline ähvarduse reaalselt ka täide viima. Selle tegevusega realiseeris Tanel Soome objektiivselt tõsiselt võetava psüühilise ähvarduse, milline on oma olemuselt sellise intensiivsusega, et tekitab hirmutunde objektiivsele kõrvalseisjale ja on ka keskmiselt mõistlikule objektiivsele kõrvalseisjale tajutav ohuna inimese elule ja tervisele. Seejärel väljus Tanel Soome sõiduautost, liikus parklasse pargitud I.N-i sõiduauto Toyota Landcruiser registreerimismärgiga VVVVVV juurde ning torkas käes olnud noaga puruks sõiduauto neli rehvi. Samal ajal jätkas Tauri Soome sõiduauto Volvo XC tagumisel istmel asuva I.N-i peksmist, lüües I.N-ile korduvalt rusikaga näkku ning vähemalt ühe korra paremale keha piirkonda. Kui I.N püüdis sõiduautost Volvo väljuda, liikus Tanel Soome 1-23-6366 tagasi sõiduauto Volvo parempoolse tagumise ukse juurde, kus nad koos Tauri Soomega lõid üheaegselt I.N-ile rusikaga näo ja keha piirkonda, takistades sellisel moel oma füüsilise vägivallaga I.N-il sõiduautost väljuda. Nad surusid jõuga I.N-i tagasi sõiduauto tagumisele istmele ning sulgesid sõiduauto tagumise ukse, jättes kehavigastustega I.N-i sõiduki tagumisele istmele. Kehalise väärkohtlemise käigus lõid Tanel Soome ja Tauri Soome I.N-i rusikaga näo ja keha piirkonda, millega tekitasid I.N-ile füüsilist valu ja hematoomid mõlema silma piirkonda, hematoomi alahuulele, paremale rindkerele, kahe esihamba killulise murru ning erineva suuruse ja tugevusastmetega marrastusi otsmiku, näo, lõua, kõri ja kaela piirkonda. Lisaks tekitas Tanel Soome I.N-ile noateraga kõrile lõikehaava.
18. Kirjeldatud faktiliste asjaolude pinnalt esitati kriminaalasjas süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ka Tauri Soomele. Maakohtu otsus
19. Pärnu Maakohtu
20. märtsi
21. a otsusega tunnistati Tanel Soome süüdi KarS §

§ 121lg 2 p 3 järgi ning mõisteti talle Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja § 179 lg 1 p 9 alusel mõisteti Tanel Soomelt välja menetluskuluna DNA ekspertiisi nr 23E-GE0661 tegemisega tekkinud kulu summas 550 eurot ja sundraha 1230 eurot, kokku 1780 eurot. Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati ka Tauri Soomet, kuid selles osas otsust ei vaidlustata. Tauri Soomelt mõisteti DNA-ekspertiisi kuluna välja 2243 eurot. Tsiviilhagi osas menetlus lõpetati tsiviilhagi hüvitamise tõttu. Apellatsioon
3. Pärnu Maakohtu
4. märtsi
5. a otsuse peale esitas tähtaegselt apellatsiooni Tanel Soome kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, kes palub tühistada Pärnu Maakohtu
6. märtsi
7. a otsus osas, milles T. Soome tunnistati süüdi KarS §

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning teha asjas uus otsus, millega mõista I.N Soome temale esitatud süüdistuses õigeks. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et süüdistatav I.N Soome pani toime talle etteheidetavad kuriteod, palub kaitsja karistada teda rahalise karistusega ja jätta menetluskuluna Tanel Soomelt välja mõistetud DNA ekspertiisi nr 23E-GE0661 tegemisega tekkinud kulu summas 550 eurot riigi kanda. Kaitsja palub vaadata asi läbi kirjalikus menetluses ja mõista Eesti Vabariigilt välja Tanel Soome poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1. Maakohus eksis kriminaalasja lahendamise käigus tõendite hindamise põhimõtete vastu KrMS § 339 lg 2 tähenduses, jättes näitamata seost tõendite ja kuriteo asjaolude vahel. Nimelt tugines kohus Tanel Soome süüditunnistamisel sisuliselt ühele tõendile ehk kannatanu ütlused, mis ei riimu aga süüdistatava ja tunnistajate ütlustega, mida maakohus pidas omakorda ebausaldusväärseteks. Maakohus jättis oma seisukohta põhistamata kõrvale tõendid, mida apellandid esitasid. Seejuures andis kohus ka süüdistatava esitatust erineva tõlgenduse jälitustegevuse käigus pealtkuulatud kõnedele, selgitamata, miks ta ei nõustu süüdistatava seisukohaga. Tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus võtta endale 1-23-6366 süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11, p 26). Seega rikkus maakohus KrMS § 7 lg-st 3 tulenevat süütuse presumptsiooni põhimõtet.
2. Praegusel juhul on küsimus eelkõige selles, kas Tanel Soome pani toime talle etteheidetavad teod. Vaidlust ei ole selles, et kaassüüdistatav Tauri Soome lõi kannatanut vastavalt kohtumenetluses tuvastatule. Samuti ei ole vaidluse all fakt, et süüdistatav Tanel Soome lõikas katki kannatanu sõiduauto rehvid. Apellatsioonis vaidlustatakse aga maakohtu väidet, et Tanel Soome lõi ja ähvardas kannatanut.
3. KarS § 121 lg 2 p 3 osas on oluline arvestada järgmist.
4. juunil 2023 toimunud sündmuse osas on kaks erinevat versiooni: ühe esitas kannatanu ja teise süüdistatav Tanel Soome ja tunnistajad. Kannatanu kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema hinnangul algas tüli sellest, et kannatanu keeldus umbes 6 kuud enne sündmusi müümast süüdistatavatele Tauri Soomele ühte sõidukit. Teise versiooni kohaselt, mida avaldasid kohtuistungil tunnistajad ja
5. juulil 2023 kohtueelses menetlustes antud ütlustes süüdistatav Tanel Soome, sai tüli alguse sellest, et kannatanu, kes oli süüdistatava ja tunnistajate sõnul alkoholi tarbinud, soovis minna oma sõidukiga sõitma. Sellest tulenevalt takistas Tanel Soome kannatanut seda tegemast. Süüdistatav Tanel Soome selgitas, et kuivõrd kannatanul oli mingi hetk käes nuga, siis sõiduki Volvo tagaistmel läks kannatanuga rabelemiseks. Pärast seda, kui süüdistatav sai kätte kannatanu noa, ta lõikas sellega läbi kannatanu sõiduauto rehvid.
6. Kriminaalasjas uuritud videosalvestistest nähtub, kus ja mis hetkel sündmusega seotud isikud viibisid ja mis tegevused toimusid. Videosalvestise pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et süüdistatav Tanel Soome oleks kannatanut löönud. Tõepoolest on näha, kuidas Tanel Soome siseneb mitmel korral sõidukisse Volvo, kus tagaistmel istub ka kannatanu, kuid ei ole näha, mis konkreetselt sõidukis toimub. Samuti ei selgu isiku läbivaatuse protokollist ega patsiendikaardilt, kes tekitas kannatanule kehavigastusi. Ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et tunnistajate Q, Z ja F ütlused on ebausaldusväärsed. Kohus tugines pelgalt sellele, et need langevad kokku süüdistatavate ütlustega ja on seega kooskõlastatud. Sündmused võisid toimuda kirjeldatud viisil, mistõttu võib olla põhjust lugeda just kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks. Seega on praegusel juhul ainsaks tõendiks, mis kinnitab seda, et Tanel Soome lõi kannatanut, viimase ütlused. Seega taandub tõendite kogum kannatanu löömise põhjustamisel nii-öelda sõna-sõna-vastu-olukorrale. Sellises olukorras peab kohtuotsuse põhistus olema eriti põhjalik ja veenev (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-1-1-48-11, p 15). Seega puudus maakohtul võimalus kogutud tõenditele tuginedes järeldada, et 1-23-6366 süüdistatav Tanel kuriteo. Soome pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava
9. Süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi luges maakohus Tanel Soome teo tõendatuks, tuginedes kannatanu ütlustele ja leides samas, et ähvardus tundus reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvaleseisjale. Tegemist on n-ö sõna-sõna-vastu olukorraga. Süüdistatav eitab igasugust kannatanu ähvardamist. Kohtu küsimusele vastates ütles kannatanu, et ta ei tea, mis metsas juhtub. Samuti ei ole I.N kordagi avaldanud, et süüdistatav Tanel Soome oleks otseselt ähvardanud tema elu või ähvardanud tervisekahjustuse tekitamisega. Lisaks vastas ta kohtule, et ei teadnud eriti Soomede minevikku. Ka seda aspekti arvestades puudus kannatanul alust karta oma elu või tervise pärast. Seega puudus kohtul võimalus kogutud tõenditele tuginedes järeldada, et süüdistatav Tanel Soome on pannud toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
10. Süüdistatavalt mõisteti menetluskuluna välja DNA-ekspertiisi kulu summas 550 eurot. Vastav kulu on seotud kannatanule kuulunud sõiduki rehvidelt DNA võtmisega. Tanel Soomele esitatud süüdistuse seisukohalt ei ole tähendust asjaolul, kas kannatanu sõiduki rehvid lõhkus süüdistatav Tanel Soome, mistõttu on ekspertiisi määramine arusaamatu. Sellest tulenevalt tuleb ekspertiisikulu jätta riigi kanda.
11. Tanel Soomele mõisteti karistusena vangistus 4 aastat 6 kuud vangistust. Arvestades KarS § 56 sätteid ei ole otstarbekas karistada süüdistatavat vangistusega. Kannatanu ei soovi, et süüdistatav peaks vangi minema. Seega on piisav isiku karistamine rahalise karistusega. Samuti ei ole kohus arvestanud seda, et kuigi süüdistatav Tanel Soome lõhkus kannatanu rehvid, siis hüvitas ta kannatanule tekitatud kahju. Kohus arvestas seda argumenti kergendava asjaoluna vaid Tauri Soome puhul. Menetlus ringkonnakohtus
12. KrMS § 322 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul seisukohti ei esitatud. Tallinna Ringkonnakohtu
13. augusti
14. a määrusega otsustati vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses ja võimaldati kohtumenetluse pooltel esitada seisukohti, taandusi ja taotlusi
15. augustiks
18. augustil 2024 esitas apellatsioonivastuse ringkonnaprokurör Aarne Pruus, kes palub jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ja Pärnu Maakohtu
19. märtsi
20. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
21. Arusaamatuks jääb apellandi etteheide, et maakohus andis eksliku tõlgenduse jälitustegevuse käigus kuulatud kõnedele. Süüdistavate suhtes ei ole jälitustegevusega tõendeid kogutud. Samuti ei selgitata apellatsioonis, milles seisnes maakohtu tegevus süüdistuse rolli ülevõtmisel. Maakohtu otsuse p-s 16 on arusaadavalt ja jälgitavalt põhjendatud, miks ei pidanud kohus tunnistajate Q, F ja F ütlusi usaldusväärseks. Maakohus põhjendas sedagi, miks on Tauri Soome ütlused tervikuna ebausaldusväärsed ja Tanel Soome on usaldusväärsed vaid osas, milles ta tunnistab I.N-i sõiduki rehvide lõhkumist. Tähele tuleb 1-23-6366 panna, et süüdistatavate versioonid sündmustest ei riimu isegi omavahel, muu hulgas niivõrd olulises osas, kus I.N väidetavasti noaga vehkis ja kes talt noa ära võttis, kas I.N või Tauri Soome. Süüdistavate ütlused ei riimu ka Alu Pargi 3 turvakaamera vaatlusprotokolli ja turvakaamera videosalvestisega. Seejuures ei tuginenud maakohus otsuse tegemisel vaid kannatanu ütlustele, kuid ka muudele tõenditele, sh isiku läbivaatuse protokollidele, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla dokumentidele, politseikaamera vaatlusprotokollile, Tauri Soomelt pükstelt ja küünte alt võetud bioloogiliste proovide DNA-ekspertiisi tulemustele. Puudub igasugune alus arvata, et kannatanu vigastas end ise. Samuti põhjendas maakohus nõuetekohaselt oma seisukohta, mille kohaselt on tõendatud, et Tanel Soome ähvardas I.N-i (kohtuotsuse p 20). Õige on maakohtu järeldus, et Tanel Soome ähvardus kannatanu „metsa viia“, samal ajal tema kaelale nuga surudes, on tajutav reaalse võimalusena kahju tekitada ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
22. Maakohus põhjendas nõuetekohaselt ka süüdistatavale mõistetud karistust. Nimelt on tegemist kahel korral kriminaalkorras vägivallategude eest karistatud isikuga ja viimased kuriteod pani ta toime katseajal. Arvestades Tanel Soome isikut ja toimepandud kuriteo asjaolusid, ei täida rahaline karistus karistuse eesmärke.
24. augustil 2024 esitas seisukoha ka süüdistatava kaitsja Tanel Mällas, kes palub jätkuvalt apellatsiooni rahuldada ega nõustu prokuratuuri vastuses esitatud seisukohaga, põhjendades seda järgmiselt. Kohtu uuritud ja ka prokuratuuri vastuses refereeritud tõenditest ei tulene, et süüdistatav oleks tekitanud kannatanule kehavigastusi. Süüdistatav ei eita, et tal oli rüselemine kannatanuga, kuid tahtlikult ei ole süüdistatav kannatanule kehavigastusi tekitanud. Kõik esitatud tõendid puudutavad teise süüdistatava Tauri Soome süü tuvastamist. Videosalvestise pinnalt ei ole võimalik tuvastada seda, et just Tanel Soome lõi kannatanut, sest see ei kajasta sõidukis toimuvat, seda ei kinnita ka kannatanu meditsiinilised dokumendid. Samuti kordab kaitsja apellatsioonis esitatud põhjendusi, miks puudub KarS § 120 lg 1 koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava süü suurust ja tõsiasja, et süüdistatav ei ole kannatanule tahtlikult tervisekahjustusi põhjustanud. Kohus pidanuks arvestama ka kannatanu seisukohta mõistetava karistuse osas. Tänaseks kasvab süüdistatava peres laps ja Tanel Soome teenib perele elatist. Seega on otstarbekas karistada teda rahalise karistusega. Ringkonnakohtu seisukoht
25. Esmalt käsitleb kolleegium kaitsja apellatsioonis esitatud väidet, et maakohus rikkus Tanel Soome süüditunnistamisel kriminaalmenetlusõigust (I), seejärel hindab Tanel Soome teo vastavust KarS § 120 lg 1 kuriteokoosseisule (II), lõpuks kaalub karistuse (III) ja menetluskulude põhjendatust (IV) ja võtab kokku kriminaalasja lahendamise tulemused (V). I
26. Apellatsioonis esitatud väited kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta taanduvad sellele, kas maakohus järgis tõendite hindamisel seaduse nõudeid. Sellega seoses nendib kolleegium, et ringkonnakohtule on kaebemenetluses antud seadusega õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul. Seega on apellatsioonikohus süüdistatava huvides esitatud kaebust läbi vaadates õigustatud hindama tõendeid maakohtust erinevalt. Kohtupraktikas on aga korduvalt rõhutatud, et vältimaks maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist peab 1-23-6366 ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Apellatsioonikohtul tuleb sellisel juhul lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27. veebruari
28. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-1301/35, p 14).
29. Põhilise rikkumisena toob kaitsja praegusel juhul välja seda, et maakohtu otsus rajaneb teo tõendatuse osas valdavalt kannatanu ütlustele, mis ei lange kokku süüdistatava Tanel Soome ja tunnistajate ütlustega. Apellatsioonis väljendatud seisukoha kohaselt on tegemist nn sõnasõna-vastu-olukorraga, mistõttu kohus pidanuks olema oma põhistustes eriti hoolas. Tõepoolest, vastav kohustus lasub kohtul ka Riigikohtu praktikast tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30. märtsi
31. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-13, p 12). Praegusel juhul seejuures ei ole tegemist n-ö klassikalise sõna-sõna-vastu-olukorraga, sest sündmuskohal viibis mitu inimest, kelle ütlused ei lange omavahel kokku. Seega pidi maakohus kaaluma kõigi isiklikuliste tõendiallikate ütluste usaldusväärsust, võttes arvesse ka muid tõendeid, sh asitõendi vaatlusprotokolle, kannatanu terviseseisundi kohta kogutud tõendeid ja isikute käitumist pärast tegu.
32. Ringkonnakohus leiab, et maakohus analüüsis praegusel juhul nii tunnistajate, kahe süüdistatava ja kannatanu ütlused ning selgitas veenvalt, miks ta peab täielikult usaldusväärseks just kannatanu ütlusi. Märkimisväärselt viitas maakohus sellele, et kahe süüdistatava kohtueelses menetluses antud ja kohtumenetluses avaldatud ütlused on omavahel vastuolus niivõrd määravas osas, nagu selleks on väidetavalt kannatanu toimepandud noarünnak. Ka kolleegiumi hinnangul erinevad süüdistatavate ütlused selles osas omavahel märkimisväärselt. Tanel Soome ütluste kohaselt leidis see aset sõidukis Volvo rüseluse käigus ning Tauri Soome ütluste kohaselt olid nad I.N-iga sel hetkel mõlemad parklas ja I.N liikus noaga ähvardavalt tema poole. Tanel Soome väitis, et sai noa I.N-ilt kätte ja läks ning torkas läbi I.N-i sõiduki rehvid, et viimane ei läheks purjuspäi sõitma. Pärast seda viis ta enda sõnul noa Volvosse tagasi nii, et I.N-il oli uuesti võimalik seda haarata enda kätte – mis on ka ebaloogiline, võttes arvesse Tanel Soome selgitusi I.N-i senise käitumise kohta. Tauri Soome väitis, et ta ise võttis I.N-ilt nuga ära ja pärast seda oli kõik rahulik. Tauri Soome ütlused olid ilmses vastuolus ka
33. juuli
34. a asitõendi ehk aadressil Pargi 3, Alu aleviku kortermaja vaatlusprotokolliga, mis kajastas parklas toimunut ja millest ei nähtu noarünnakut. Ka ringkonnakohus ei näe ühtegi mõistlikku selgitust sellele, miks erinevad süüdistatavate ütlused noa äravõtmise osas niivõrd olulisel määral.
35. Samuti nentis maakohus nõustumisväärselt, et I.N-i ütlused riimuvad temal tuvastatud tervisekahjustustega ja ka Tauri Soome riietelt leitud verejälgedega, mille kokkulangevuse I.N-i DNA-ga kinnitas ekspertiis. Esmalt ei haaku kannatanu vigastuste ulatus (sh hematoomid silma ümbruses ja alahuulel, ülespaistetanud nina, mitmed marrastused, sh kaelapiirkonnas, katkised hambad) Tanel Soome ütlustega selle kohta, et sõidukis toimus vaid rüselus kannatanu kinni hoidmiseks ja kannatanult noa äravõtmiseks, tema ise kannatanut tahtlikult ei löönud ega näinud, kas Tauri Soome teda lõi. Küll aga on usutav, et sellised vigastused, s.o näiteks hematoomid ja ka katkised hambad, tekkivad tugevate rusikalöökide tagajärjel. Ei ole veenev seegi, et Tanel Soome ei pannud sõiduki tagaistmel toimunud rüseluse käigus tähele, kas Tauri Soome lööb kannatanut või mitte. Ei ole esitatud 1-23-6366 ühtegi tõendit, mis kinnitaks Tauri Soome ütlustes esitatud versiooni, mille kohaselt kannatanu võis tekitada endale tervisekahjustusi ise. Süüdistatav ei osanud ka selgitada, miks pidanuks I.N soovima talle või tema vennale kätte maksta ja olnuks valmis tekitama endale selliseid vigastusi.
36. Lisaks on kannatanu ütlused kooskõlas ka juba viidatud sündmuskoha turvakaamera videosalvestisega. Kuigi tõepoolest ei nähtu salvestiselt sõiduautos Volvo sees toimuvat, kinnitab see siiski, et kannatanu ei liikunud ühelgi hetkel enda sõiduki Toyota Landcruiser poole, et hakata sellega kuhugi sõitma, kuid on näha, et nii Tanel Soome kui ka Tauri Soome liiguvad sõiduki Volvo ümber ja teevad löögiliigutusi auto sisemuse suunas. Kannatanu oskas üldjoontes turvasalvestisega riimuvalt kirjeldada ka seda, kumb süüdistatav lähenes talle ja mis suunast. Märkimisväärne on seegi, et kannatanu läbivaatusel politseiametnike poolt (
37. juunil 2023 kell 00:39) ega ka meditsiiniasutuse andmetes (saabus kell 02:36) ei ole märkmeid tema joobes oleku kohta. Võttes arvesse, et Tanel Soome ütluste kohaselt oli kannatanu sündmuse ajal täiesti segane, ei ole kuigi usutav, et vaid mõne (2-4) tunni möödudes ei pannud politseinikud ega meditsiiniasutuse töötajad tähele mingeid märke joobeseisundist või varasemast alkoholi- või narkootilise aine tarvitamisest. Tauri Soome ütluste kohaselt ei olnudki ta kindel, kas kannatanu oli alkoholijoobes või narkootilist ainet tarvitanud. Seega ei ole arusaadav, mille pinnalt tegid süüdistatavad (väidetavalt) järelduse selle kohta, et kannatanu oli joobes ega tohi sõidukit juhtida.
38. Kannatanu I.N-i ütlusi selle kohta, et temal nuga ei olnud, kinnitab vähemalt kaudselt ka tõsiasi, et süüdistatavatel ühtegi noahaava ega marrastust ei tuvastatud, kuigi Tanel Soome ütluste kohaselt vehkis kannatanu sellega autos ringi samal ajal, kui nemad vennaga üritasid teda kinni hoida. Tõepoolest, selle kohta, et nuga oli enne konflikti I.N-i käes ja I.N ning Tauri Soome üritasid takistada alkoholijoobes kannatanut sõitma minemast, andsid tunnistajatena ütlusi nii Q, Z kui ka F. Samas selgitas maakohus, miks ta ei pea tunnistajate ütlusi usaldusväärseks – nimelt märkasid tunnistajad küll I.N-i käes väikest nuga, kuid keegi neist ei märganud ega osanud anda ütlusi selle kohta, mis täpselt sõiduautos toimus – seda vaatamata sellele, et Z istus ka enda sõnul sõiduki esiistmel samal ajal, kui süüdistatavad ja kannatanu olid tagaistmel ning teised tunnistajad olid vahetult auto läheduses. Tunnistajate ütlustest nähtub selgelt, et nad väldivad igal võimalikul moel rääkimist selles, mis autos toimus. Q seejuures avaldas prokurörile alles kordusküsitluse käigus, et tagaistmel toimus väidetavasti vestlus ehk „rääkisid seal taga“ ja I.N hoiti kinni. Ka see ei lähe iseenesest kokku Tanel Soome ütlustega selle kohta, kuidas kannatanu räuskas ja vehkis noaga. Tunnistaja Q seejuures ei kinnitanud, et I.N tarvitas sõidukis alkoholi – tema sõnul ta nägi ainult seda, et Z kindlasti jõi viina ja viimane ka tunnistas, et tarvitas alkoholi. Vaid Z ütluste kohaselt jõi aga I.N nii viina kui õlut. Ringkonnakohtu hinnangul viitab tunnistajate erapoolikusele seegi, et Z ega F ei avaldanud politseile sündmuskohal Tauri Soome isikut, kui nende käest küsiti, kes auto juurest lahkus. Kõigi tunnistajate, süüdistatavate ja kannatanu ütlustest nähtub, et tegemist on sama piirkonna elanikega, kes tunnevad ammu teineteist. Tunnistajad kinnitasid, et neil on head suhted süüdistatavatega, mistõttu on mõistetav, et tunnistajad ei soovi süüdistatavatega tülli minna.
39. Vähemalt kaudselt kinnitavad Tanel Soome süüd ka tema varasemad karistused kehalise väärkohtlemise ja vägivallaga toimepandud avaliku korra rikkumise eest – maakohus viitaski sellele, et Pärnu Maakohtu
40. aprilli
41. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1532 karistati 1-23-6366 teda selle eest, et ta torkas kaupluse parklas läbi teisele isikule kuuluva sõiduki rehvi ja lõi isikut kaupluses rusikaga näkku – seega pani Tanel Soome vaid paar aastat enne praeguses kriminaalasjas kirjeldatud sündmust (viidatud kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt
42. aastal) analoogse süüteo. Seejuures ei ole varasemas kriminaalasjas mingit viidet sellele, et autorehvi läbitorkamise eesmärk olnuks takistada purjus juhil sõitmist.
43. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohus ei rikkunud praeguses kriminaalasjas tõendite hindamisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust. II
44. Täiendavalt hindab ringkonnakohus eraldi apellatsiooni väiteid selle kohta, et uuritud tõendid ei võimalda tunnistada Tanel Soome süüdi kannatanu ähvardamises KarS § 120 lg 1 järgi. Selles osas tõstatatakse apellatsioonis ka küsimusi, mida võib pidada materiaalõiguse kohaldamisega seonduvateks. Eelnevalt selgitas kolleegium seda, miks maakohus ei rikkunud kriminaalmenetlusõigust, pidades kannatanu ütlusi usaldusväärseks. See puudutab ka I.N-i ütlusi selle kohta, et kui ta peksmise ajal lubas pöörduda politseisse, siis Tanel Soome pani mingi terava asja tal kaela peale ja lubas metsa viia. I.N-i selgituste kohaselt arvas ta pärast sündmust, et see oli nuga, täpselt ei näinud ja enam pole kindel. Lisaks kinnitas kannatanu, et kartis ähvardust peksmise ajal, varem pole sellist olukorda olnud. Samas nentis I.N, et ei tea, mis metsas pidi juhtuma ja ühtlasi ei tea eriti I.N ja Tauri Soome minevikku. Kannatanu kinnitas seejuures kaitsjale, et muud põhjust lisaks sõnadele „viiakse metsa“ pidada ähvardust tõsiseltvõetavaks tal polnud.
45. Maakohus tuvastas, et Tanel Soome enda ütlustest ja
46. juuni
47. a sündmuskoha vaatlusprotokolli andmetest nähtuvalt oli süüdistatava käsutuses nuga, millega ta torkas läbi I.N-i sõiduki rehvid, seejuures lõike-torkejälg oli 22 mm pikk. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et koostoimes kannatanu ütlustega ja temal tuvastatud kaelavigastusega on usutav, et just selle noa puhul on tegemist kannatanu ähvardamise vahendiga.
48. Kaitsja märgib õigesti, et kooskõlas kohtupraktikaga peab ähvardus olema tõsiseltvõetav nii kannatanu kui ka objektiivse kõrvaltvaataja jaoks. Nii seda hindas ka maakohus. Kolleegiumi hinnangul saab maakohtuga nõustuda selles, et kuigi kohtuistungil ei soovinud kannatanu sellest põhjalikumalt rääkida ja tundus olevat süüdistatavatega leppinud, nähtub tema ütlustest siiski, et ta kartis teo toimepanemisel ähvardust, kuna samal ajal teda ka peksti. Ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt on oluline arvesse võtta, et ähvardus „viia metsa“ järgnes sellele, et kannatanu lubas pöörduda politseisse, kannatanut peksti ja ähvardusega samaaegselt hoiti kannatanu elutähtsa organi vastas teravat eset. Kaelas on mh unearter ja kägiveenid, mille vigastamine võib olla eluohtlik verekaotuse tõttu. Vägivalla käigus metsa kui üldjuhul eraldatud kohta viimise lubadus on objektiivselt seostatav võimetusega abi kutsuda ja vähemalt tervisekahjustuse põhjustamisega. Ilmselgelt ei olnud kannatanul ja süüdistataval sündmuse kontekstis juttu näiteks sellest, et metsa võiks minna marju või seeni korjama. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kuigi kriminaalasjas tuvastatud asjaolude pinnalt, võttes arvesse ka kannatanu ütlusi kohtuistungil, ei saa kindlalt järeldada, et tegemist oli tapmisähvardusega, oli tegemist nii kannatanule kui ka objektiivsele kõrvaltvaatajale tajutavalt tegemist tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega nii nagu seda kirjeldavad ka süüdistuse asjaolud. 1-23-6366
49. Samas leiab kolleegium, et kirjeldatud olukorras, s.o kus tervisekahjustuste tekitamisel ähvardatakse kannatanut veel (tulevikus) tervisekahjustuse põhjustamisega, tuleb lahendada küsimus sellest, kas tegemist võib olla nn konsumeerimisega. Konsumeerimine on olukord, kus koos raskema põhideliktiga on toime pandud mittekaristatav eel- või järeltegu. Seejuures on oluline, et süüdimõistmine põhiteos ammendab kaasnevate tegude ebaõiguse. Põhidelikt neelab eel- või järeldelikti üksnes siis, kui neis avaldub väiksem ebaõigus kui põhideliktis. Sellisel juhul loetakse eel- või järeldelikti taunitavus põhideliktiga kaetuks ning isikut karistatakse üksnes põhidelikti eest. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
50. veebruari
51. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-92-07, p 6.2).
52. Praegusel juhul on kolleegiumi hinnangul ähvardus käsitatav kas järel- või täpsemalt n-ö vaheteona, mis leidis aset kannatanu peksmise käigus. Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et ähvardus käsitles samuti kannatanule tulevikus tervisekahjustuse tekitamise võimalust, seejuures ei ole kahtlusteta tuvastatav, et tervisekahjustused olnuks kindlasti raskemad, kui peksmise käigus ehk muu hulgas, et ähvardati nimelt tapmisega. Eeltoodust tulenevalt ei saa järeldada, et ähvardusega tekitati suuremat ebaõigust ehk kahju või süvendati kannatanu hirmu oluliselt enam kui faktilise peksmisega ehk tegu kasvas üle teise kvaliteediga teoks. Seejuures võtab kolleegium arvesse, et I.N pöördus vahetult pärast sündmust nii meditsiiniasutusse arstiabi saamiseks kui ka politseisse. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et praegusel juhul on ähvardamine hõlmatud tervisekahjustuse tekitamisega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja maakohtu otsus tuleb tühistada Tanel Soome süüditunnistamises KarS § 120 lg 1 järgi, lugedes tegu tervikuna vastavaks KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustele. III
53. Kaitsja vaidlustab ka Tanel Soomele KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistust. Esmalt leiab kolleegium, et ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole tegemist ideaalkogumiga, vaid kehaline väärkohtlemine konsumeerib ehk hõlmab praegusel juhul ähvardamist, ei mõjuta olulisel määral teole tervikuna antavat hinnangut, s.o isiku süü suurust. Kaitsja põhiargumendid mõistetud karistuse osas taanduvad sellele, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole otstarbekas, muu hulgas seetõttu, et kannatanu seda ei soovi. Kolleegium leiab, et maakohus põhjendas piisaval määral süüdistatavale mõistetud karistust ja seda nii süü suuruse kui ka eripreventiivsete kaalutluste seisukohalt, viidates ka sellele, et Tanel Soome pani uue teo toime katseajal, olles karistatud ja karistusest tingimisi vabastatud sisult analoogse teo eest. Selles olukorras ei ole kuidagi põhjendatud senisest kergemaliigilise karistuse mõistmine.
54. Kaitsja väitel ei ole kohus arvestanud sedagi, et kuigi süüdistatav Tanel Soome lõhkus kannatanu rehvid, siis hüvitas ta kannatanule tekitatud kahju. Vastavat kergendavat asjaolu arvestas kohus vaid süüdistatava Tauri Soome puhul. Ringkonnakohus nendib, et kriminaalasjas on kahju hüvitamise kohta esitatud tõendina maksekorraldus, mille kohaselt Advokaadibüroo Lexit OÜ arveldusarvelt tasuti kannatanule 684 eurot, s.o tsiviilhagis nimetatud summa. Seejuures maksekorralduse selgituses on märgitud „Tauri Soome kahju hüvitamine kriminaalasjas nr 1-23-6366“.
55. veebruari
56. a kohtuistungil kinnitas 1-23-6366 kannatanu tsiviilhagist loobumist. Seega saab kriminaalasjas esitatud tõendi pinnalt järeldada, et kahju hüvitas täies ulatuses just Tauri Soome, sh ka rehvide kahjustamist puudutavas osas. Muud teavet ei ole kohtule esitatud.
57. Kaitsja täiendavates seisukohtades esitatud väited selle kohta, et süüdistataval on praeguseks laps ja töökoht, jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Kaitsja ei saa väljuda apellatsiooni piiridest, esitades uusi väiteid alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
58. Kokkuvõttes leiab seega ringkonnakohus, et süüdistatavale KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistus tuleb jätta muutmata. IV
59. Viimaks puudutab kaitsja apellatsioon Tanel Soomelt väljamõistetud ekspertiisikulu. Sellega seoses märgib kolleegium järgmist. Esmalt ei saa kaitsjaga nõustuda selles, et rehvide läbitorkamine ei seondunud praeguses asjas Tanel Soomele esitatud süüdistusega, mistõttu DNA-ekspertiis ei olnud selles osas vajalik. Võttes arvesse, et rehvide läbitorkamine oli vahetult seotud kannatanu peksmisega ja ka ähvardamisega (selleks kasutati sama vahendit), saab DNA-ekspertiisi pidada kriminaalasjas põhjendatuks. Samas peab kolleegium KrMS § 191 lg 3 vajalikuks sõltumata apellatsioonist teha uue otsustuse kriminaalmenetluse kulude osas, sest ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus selles osas süüdistatavate kahjuks kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ja seda järgmisel põhjusel.
60. Praeguses kriminaalasjas määrati ekspertiis
61. juulil 2023 ja ekspertiisiakt valmis
62. augustil
63. Sel ajal kehtinud kohtuekspertiisiseaduse (KES) redaktsioonile on antud tõlgendus Riigikohtu praktikas, mille kohaselt KES § 261 lg-st 1 nähtuvalt kujuneb ekspertiisiasutuses tehtud DNA-ekspertiisi maksumus ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja sama seadusega kehtestatud ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutisena. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. Riigikohus on
64. detsembril 2012 asjas nr 3-1-1-120-12 tehtud määruses selgitanud, et kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise põhjal saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi tegemiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse (vt Riigikohtu
65. juuni
66. a otsus kriminaalasjas nr 1-22-1425/82, p 36).
67. Praeguses kriminaalasjas nähtub küll ekspertiisiakti punktist „Ekspertiisiakti hind“, et ühiku hind on 57 eurot ja analüüsiobjektide arv oli 49, kuid punktist „Eksperdiarvamus“ toodud tabelist nähtub, et eksperdile on analüüsi tegemiseks üle antud 21 proovi ehk analüüsiobjekti (nii ka maakohtu otsuses). Seega sai süüdistatavate hüvitatav ekspertiisimaksumus olla 21x57 ehk 1197 eurot, mitte 2793 eurot. Otsustamaks, mil viisil jaguneb see summa kahe süüdistatava vahel, märgib ringkonnakohus, et 15 proovi puudutas süüdistatava Tauri Soome särgilt ja tema küünte alt võetud proove, 4 puudutas rehvidelt võetud proove ja 2 sõiduki XXXXXX tagaistmelt võetud proove. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et süüdistatavalt Tauri Soomelt tuleb välja mõista kõik temalt võetud proovidega seotud kulusid ja 50% sõiduki tagaistmelt võetud proovide maksumusest, s.o kokku 912 eurot 1-23-6366 ja Tanel Soomelt rehvidelt ja 50% sõiduki tagaistmelt võetud proovide maksumusest, s.o kokku 285 eurot. Muus osas jääb ekspertiisikulu riigi kanda. V
68. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja KrMS § 338 p-dest 2 ja 3 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles maakohus tunnistas Tanel Soome süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja lähtus talle karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1 ning osas, milles maakohus mõistis süüdistatavalt Tauri Soomelt DNA-ekspertiisikuluna 2243 eurot ja Tanel Soomelt 550 eurot. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse ja leiab, et Tanel Soome tegu vastab KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustele ning jätab talle KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse muutmata. Samuti mõistab ringkonnakohus Tauri Soomelt DNA-ekspertiisi kuluna 912 eurot ja Tanel Soomelt DNA-ekspertiisi kuluna 285 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt. Kuna kaitsja ei esitanud kohtule dokumente apellatsioonimenetluse kulude kohta, ei saa kohus lahendada apellatsioonis väljendatud taotlust jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt