kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostja tegi lepingu täitmiseks ainsad maksed 03.09.2021, mis annab aluse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus.
lg 1).
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt
KOHTU PÕHJENDUSED 8. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas
9. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 10.
lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, §164 jj, § 401 lg 1, § 4034lg 7,
Kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
näeb tulevaste nõuete esitamise lubatavuse eeldusena ette, et tulevase nõude saab esitada, kui võib eeldada, et võlgnik kohutust õigel ajal ei täida. Hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja on viimase makse laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks teinud 03.09.2021 ning ei ole edaspidi üles näidanud vähimatki huvi võla tasumiseks, on alust eeldada, et ta ei tee (ei kavatse seda teha) ka tulevikus. Kohus leiab, et hageja seisukoht on põhjendatud. Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see kohustus täita tuleb. 1 Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab
. Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud nõude kuni makseni 11.10.2024 summas 419,74 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse 607,25 eurot, mille osamaksete tasumise tähtajad on vastavalt poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise graafikutes toodule (dtl 53, 82, 84).
lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 16.
lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, sest otsus tehakse tema kahjuks. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 370 eurot, mis koosneb hagi eest tasutud riigilõivust 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetlusega seonduvast menetluskulust 20 eurot. Hageja on tasunud oma esialgses hagis esitatud nõuetelt (tsiviilasi hinnaga 2308,20 eurot) riigilõivu summas 350 eurot. Maakohus võttis aga 17.09.2024 määrusega menetlusse hagi hinnaga 1152,80 eurot, millelt oleks hageja pidanud tasuma riigilõivu summas 280 eurot. Hageja on esitanud taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 70 eurot. Kuivõrd hageja tasus riigilõivu 70 eurot võrra enam (350 – 280), kuulub enam tasutud 70 eurot tagastamisele hageja poolt märgitud arvelduskontole EE252200221082378306 Swedbank. Riigilõiv summas 280 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti on põhjendatud
Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 300 eurot (=280 riigilõiv + 20 eurot esindajatasu maksekäsu kiirmenetluses). Hageja taotlus kostjalt menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks kuulub rahuldamisele (
1
kommenteeritud väljaanne 2017, § 369 kommentaar lk 420-421. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.