Obsah (7)

§ 440§ 445§ 444§ 162§ 168§ 468§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maak

) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.  12.04.2024 vastuses hagile võttis kostja V. R. tema vastu esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega hagis esimese alternatiivina märgitud viisil (jätta korteriomand hagejale ning mõista hagejalt kostja kasuks välja õiglane hüvitis). Nimelt teatas kostja, et võtab hageja esitatud kaasomandi lõpetamise hagi õigeks. Kuivõrd kostja võttis kohtule esitatud avalduses hageja nõuded õigeks, siis vastavalt

§ 440

lõikele 1 rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, millega lõpetab poolte kaasomandi korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXX) selliselt, et V. R. annab ½ korteriomandi mõttelise osa omandi Parksi OÜ omandisse ning Parksi OÜ kohustub tasuma V. R.´ile hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest. 

§ 445

lõike 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kostja esitas 12.04.2024 taotluse otsuse täitmise reguleerimiseks. Kostja taotleb määrata otsuse täitmise kord selliselt, et kohtuotsuse resolutsioonis kostjat kui kaasomandi osa kaotavat kaasomanikku kohustatakse kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekut andma üksnes tingimuslikult, s.o juhul, kui kostjale samal ajal hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus V. R.’i pangakontole nr EEXXX või hüvitise summa hoiustatakse notari deposiitkontol Parksi OÜ kulul. Kostja hinnangul peaks otsust saama hageja omandamise osas täita alates kohtuotsuse jõustumisest kolme kuu jooksul. Pärast nimetatud tähtaja möödumist kaotab lahend õigusjõu. Hageja arvates juhul, kui kostja soovib määrata lahendi täitmise korda, siis tuleb antud lahendis määrata ka kostja kohustus tasuda hagejale/tasaarvestada vastavalt

§ 445

lg 1 teisele lausele täies ulatuses võlgnetav korteri majandamise kulu, mille osas on hetkel käimas vaidlus tsiviilasjas 2-23-150812 ning millele on lisandunud täiendavad summad ka hilisemate kuude eest. Lahendi täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega kaasnev täiendavalt tekkiv kulu tuleb hageja arvates jätta täies ulatuses kostja kanda, kuna sellega kaasneb notari deposiitkonto kasutamise kulu. 2 2-24-2408  Riigikohus on 22. märtsil 2023 asjas nr 2-19-18320/73 tehtud lahendis selgitanud, et kaasomanikul, kes kaasomandi lõpetamise hagi rahuldamise korral jääks oma kaasomandi osast ilma, on õigus keelduda võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 5 alusel kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmisest seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa õiglane väärtus. Sellise vastuväite esitamise korral ei jäta kohus haginõuet rahuldamata, vaid teeb § 110 lg 5 järgi otsuse, millega kaasomanikku kohustatakse andma kaasomandi lõpetamiseks vajalikud tahteavaldused üksnes juhul, kui kaasomandi lõpetamist nõudev kaasomanik on oma hüvitise maksmise kohustuse täitnud või kaasomanik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kui kaasomandi ese on kinnisasi, kohustatakse sellisel juhul kohtuotsuse resolutsioonis kaasomandi osa kaotavat kaasomanikku kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekut andma ning kinnisasja valdust üle andma üksnes tingimuslikult, s.o juhul, kui kaasomanikule samal ajal hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus. Sellise otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine

§ 445lg 1 esimese lause mõttes.

Riigikohus on selgitanud, et kui omandama õigustatud kaasomanik otsustab teisele kaasomanikule hüvitise tasuda alles pärast pika aja möödumist, võib see ka kaasomandi eseme vahepealse väärtuse tõusu tõttu muuta hüvitise ebapiisavaks kompenseerimaks omandi kaotust. Selle ebakindluse kõrvaldamiseks, mis tuleneb sellest, et ei ole teada, millal kaasomandi lõpetamist nõudnud kaasomanik kohtulahendi täitmisele pöörab ja millal isik oma omandi kaotab, on kaasomanikul võimalik taotleda kohtult, et

§ 445

lg 1 järgi määrataks kindlaks otsuse täitmise tähtaeg, mille kestel saab otsust omandamise osas täita (Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 26.2;
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-16, p 17). See aitab vältida potentsiaalselt ebaõiglast olukorda, kus omandama õigustatud kaasomanik saab oma suva järgi viivitada teisele kaasomanikule hüvitise maksmisega. Kui kohus on otsuse täitmise tähtaja kindlaks määranud, kaotab lahend pärast selle tähtaja möödumist õigusjõu (vt Riigikohtu
5. märts
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-18320, p 15.2).  Kohtu hinnangul on kostja taotlus otsuse kindlaksmääramiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostja taotletud otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramine (3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest) korteriomandi mõttelise osa omandamise osas on põhjendatud. Kostja taotluse kohaselt on ta nõus ootama hüvitise tasumist 3 kuud. Hageja ei ole eelnimetatud tähtajale vastu vaielnud. Kohus rahuldab kostja taotluse ning määrab, et hageja on kohustatud tasuma kostjale hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning kohustada kostjat andma tahteavaldused vaidlusaluse korteriomandi kinnistusregistri II jaos tema suhtes omaniku kande kustutamiseks ning hageja ainuomanikuna sissekandmiseks siis, kui hageja on tasunud kostjale hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest või kui kostja on sattunud hüvitise vastuvõtmisega viivitusse. Kohtuotsust saab vaidlusaluse korteriomandi omandamise osas täita 3 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus nõustub kostjaga, et hageja soov siduda kohtuotsuse täitmise korra Harju Maakohtu pooleli olevas tsiviilasjas nr 2-23-150812 vaidluse all oleva hageja majandamiskulude nõudega ei ole põhjendatud. Majandamiskulude nõue on teises tsiviilasjas vaidluse all ning eelnimetatud nõue ei saa olla tingimuseks ega takistuseks kaasomandi lõpetamiseks käesolevas tsiviilasjas. Kohus ei rahulda kostja taotlust, et hüvitis kantaks kostja pangakontole nr EEXXX või hoiustatakse notari deposiitkontol Parksi OÜ kulul. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda sellisel viisil kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga/notari deposiitkontoga.  Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

 Kohus määrab õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (27.09.2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Käesoleval juhul oli kostja nõus kaasomandi lõpetamisega hageja pakutud viisil. Kaasomandi 3 2-24-2408  lõpetamine on sisuliselt kõigi kaasomanike huvides (vabanetakse ühisest omandist ega ole vaja edaspidi taluda ühisomandi kasutamisega ja valdamisega seonduvaid spetsiifilisi piiranguid; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-19590, p 35). Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud

§ 162lõike 4 järgi poolte endi kanda.

Menetluskulude poolte endi kanda jätmist õigustab ka poolte käitumine nii enne kui pärast hagi esitamist.

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtule nähtub, et pooled on kohtueelselt vaielnud vaidlusaluse korteriomandi majandamiskulude tasumise üle (dtl 6-7, 31). Ka kirjas, millele kostja tugineb, kuid mille kättesaamist hageja omaks ei võta, avaldas kostja, et tema vastu täiesti lootusetu kohtuasja alustamisel palkab kostja endale (või isale) piisava tasemega õigusabi teenust pakkuva büroo, kelle kulud peab hiljem tasuma kaotaja (dtl 31). Eelnevast ei saa kohus selgelt järeldada seda, et kostja ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Pooled ei olnud suutelised kohtueelselt korteriga seotud majandamiskuludes kokkuleppele jõudma ning see vaidlus jõudis ka kohtumenetlusse (tsiviilasi nr 2-23-150812). Samas ei ole ka hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et oleks kostjale pakkunud võimalust lõpetada poolte kaasomand korteriomandile kohtueelselt. Ka käesolevas kohtumenetluses esines pooltel erimeelsusi otsuse täitmise korra tingimustes. Sellises olukorras ei ole

§ 168lg 6 kohaldamine kohtu hinnangul põhjendatud.

Kohus leiab, et kui kaasomandi lõpetamise nõude esitas ainult üks pool ja kohus lõpetas kaasomandi hagis esimese alternatiivina märgitud viisil, siis tuleb kulude jaotamisel sarnaste põhjendustega kohaldada

§ 162lg 4.

Kohus peab õiglaseks jätta käesolevas asjas poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.  Kohus selgitab, et käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on küll tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468

lg 1 p 1), kuid käesoleva vaidluse eripära tõttu sõltub kohtuotsuse täitmine sellest, kas hageja tasub kostjale hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin, kohtunik 4