) § 231 lg 4). Avaldaja oli vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel Sõpruse pst 242 KÜ liige ja teatanud korteriühistule oma meiliaadressi. Avaldaja saatis 06.09.2018 Sõpruse pst 242 KÜ meiliaadressile (XXX) ekirja, et edaspidi saadetaks kõik teavitused talle e-kirjaga. Äriregistri andmete kohaselt oli nimetatud sidevahend perioodil 01.01.2000–02.07.2020 Sõpruse pst 242 KÜ meiliaadress. Avaldaja saatis nimetatud meiliaadressile korteriühistule kirju
lg 1 ls 2 alusel menetluskulud Sõpruse pst 242 KÜ kanda, kuna korteriühistu rikkus oma esmast kohustust (korteriomanike õiguste eest seismine) ning menetluskulude jätmine avaldaja kanda oli ebaõiglane. Maakohus määras avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 820 eurot (sh riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 770 eurot (seitse tundi × 110 eurot)). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgib
Kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras küsima poolte seisukohta asjaolu osas. Kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda pool asjaolu omaks võtnuks (RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-42-13, p 11; RKTKm 14.10.2013, 3-2-1-107-13, p 15; RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 15.2). Praegu ei küsinud maakohus, kas Sõpruse pst 242 KÜ sai kohtudokumendid kätte ja võtab avalduses esitatud asjaolud omaks. Seega ei saanud maakohus lugeda
Vaikimine ei ole omaksvõtt. 3 2-22-9362 Lisaks kehtib hagita menetluses uurimispõhimõte ning kohus peab veenduma, et väidetud ja omaks võetud asjaolud on tõesed. Maakohus rikkus nimetatud kohustusi. Eelneva tõttu ei olnud maakohtu lahend seaduslik ja põhjendatud. 5.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu
lg 1 p 3 alusel koosmõjus
§-ga 659 tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus tegi praegu lahendi Sõpruse pst 242 KÜ suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt (
Seetõttu jättis maakohus vaidlust lahendades tagamata Sõpruse pst 242 KÜ õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures, rikkus puudutatud isiku suhtes oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet (
lg 1 p 1) ning jättis seeläbi ka vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud olulises osas välja selgitamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut määrust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust
lg 1 järgi koosmõjus
§ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu vaidlustab Sõpruse pst 242 KÜ maakohtu määrust tervikuna.
Õiguskirjanduses on rõhutatud, et regulatsioon menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta peab tagama PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures (ära kuulatud). Õigus olla enne lahendi tegemist ära kuulatud on õiglase (ausa) menetluse (PS § 14) üks keskne nõue (
II komm
III komm
lg 51 alusel ja juhatuse liikmele Sõpruse pst 242 KÜ kaudu
Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et maakohus saatis avaldaja avalduse järgmistele meiliaadressitele: XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX (dtl- d 35, 61; 24.08.
lg 51 ls-te 1 ja 2 kohaselt menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil ning äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest.
lg 51 ls 3 järgi ei nõuta äriühingu registrikaardile kantud elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral
Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (443 SE) seletuskirja kohaselt lihtsustati ja tõhustati
Viidatud muudatusega suunati kohtud toimetama äriühingutele dokumente kätte elektroonilise infosüsteemi kaudu või selle nurjumise korral äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Seejuures ei ole sellisel juhul vaja oodata äriühingutelt kinnitust menetlusdokumendi kättesaamise kohta. Äriühingutel on suurem hoolsuskohustus kontrollida oma kannete õigsust äriregistris ja äritegevuses kasutatavat e-posti. Eelduslikult ei saa suuremad äriühingud tegutseda ilma iga päev e-postiga tutvumata, kuid paljudel väikese ja keskmise suurusega äriühingutel võib töökorraldus võimaldada üks kord nädalas e-postiga tutvumist. Seadusandja pidas tõenäoliseks, et viie tööpäeva möödumisel menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisel saab äriühing menetlusdokumendid reaalselt kätte. Tagatud peab olema menetlusosaliste õigus osaleda kohtumenetluses oma kohtuasja arutamise juures. Eelnevast tulenevalt reguleerib
lg 51 ringkonnakohtu hinnangul seadusandja tahte kohaselt selgelt üksnes menetlusdokumentide äriühingule kättetoimetamist. 10.2.2. Äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 1 kohaselt on äriühing täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu ning seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Riigikohus on selgitanud, et äriühing on oma olemuselt ettevõtja (ÄS § 1 lg 1), ettevõtlus kogu tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus ning oma eesmärkide kohaselt tegutseb äriühing üldjuhul alati 5 2-22-9362 majandustegevuses (RKTKo 03.07.2024, 2-22-11970/29, p 12). Korteriühistu on aga eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (KrtS § 1 lg 4). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu (462 SE) seletuskirja kohaselt on korteriühistu eriliigiline juriidiline isik (st tegemist ei ole mittetulundusühingu alaliigiga), kuid selle tegevusele kohaldatakse lisaks KrtS-i sätetele MTÜS-i sätteid. Eelnevast tulenevalt ei ole korteriühistu äriühing ning korteriühistule ei saa menetlusdokumente kätte toimetada
10.
-is sätestatud viisil. KIS-ist ei nähtu, et Sõpruse pst 242 KÜ lepingulisele esindajale või mõnele seaduslikest esindajatest oleks avaldaja avaldus ja selle menetlusse võtmise määrus toimetatud kätte enne maakohtu 09.11.2022 määruse tegemist. 10.3.1. Kohus võib
lg 1 kohaselt toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse mh kohtule avaldatud elektronpostiaadressil (p 1); juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil (p 2); adressaadi seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil (p 3). Lisaks võib kohus
lg 2 ls 1 järgi teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta edastada mh avalikust arvutivõrgust leitud elektronpostiaadressil, mida avalikus arvutivõrgus avaldatud teabe kohaselt võib adressaat eeldatavasti kasutada või millel edastatud teave võib eeldatavasti jõuda adressaadini. Menetlusdokument loetakse aga
lg 3 kohaselt kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Praegu ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja lepinguline esindaja või seaduslikud esindajad oleksid kinnitanud eespool märgitud viisil menetlusdokumentide vastuvõtmist. 10.3.2. Kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus
lg 4 järgi toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures
1 lg 1 p-des 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude.
lg 5 ls 1 kohaselt loetakse menetlusdokument
lg-s 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Praegu ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja lepinguline esindaja või seaduslikud esindajad oleksid kinnitanud eespool märgitud viisil menetlusdokumentide kättesaamist. 10.3.3. Kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib
§-s 3141 lg 1 kohaselt saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Lisaks võib olukorras, kus menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, saata
§-s 314 1 lg 2 järgi menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Seejuures võib kohus
§-s 3141 lg 3 kohaselt 6 2-22-9362
§-s 3141 lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka: teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades (p 1); hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades (p 2).
§-s 3141 sätestatud korras menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta märgitakse toimikusse, kuhu ja millal on dokument või teave selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et kättetoimetamise instituudi üldist eesmärki (põhiseaduslike õiguste tagamine) silmas pidades saab avaldamiseks
lg 2 tähenduses lugeda vaid seda, kui menetlusosaline on avaldanud selget soovi saada menetlusdokumendid just tema märgitud kontaktandmeid kasutades ja teab lisaks
lg 2 tagajärgedest (
II komm
§-s 3141 sätestatud menetlusdokumendi saatmisega kättetoimetamise eeldused. Sõpruse pst 242 KÜ lepinguline esindaja ja seaduslikud esindajad ei avaldanud Sõpruse pst 242 KÜ meiliaadressina praeguses menetluses ega tsiviilasjas nr 221-120795 ühtki järgmistest meiliaadressitest: XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX. Lisaks ei ole nimetatud meiliaadressitele praeguses menetluses ka menetlusdokumente kätte toimetatud. Sõpruse pst 242 KÜ lepinguline esindaja avaldas tsiviilasjas nr 2-21-120795 Sõpruse pst 242 KÜ meiliaadressina XXX (tsiviilasja nr 2-21-120795, dtl 4). 10.3.4. Avaldaja avaldust ja selle menetlusse võtmise määrust ei toimetatud asja materjalide kohaselt Sõpruse pst 242 KÜ-le kätte ka muul
-is sätestatud viisil. Lisaks ei nähtu praegu asja materjalidest, et avaldaja avaldus ja selle menetlusse võtmise määrus oleksid
Nimetatu ei nähtu mh tsiviilasja nr 2-21-120795 materjalidest. Maakohus viitas tsiviilasjas nr 2- 21- 120795 praegusele tsiviilasjale alles 24.11.
a määrust. 10.
lg 1 ps 1 nimetatud rikkumisele, peab ta kaebuses näitama, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti. Olukorras, kus puudutatud isikule avaldaja avaldust kätte ei toimetata ja ta ei tea menetluse toimumisest, tuleb lähtuda sarnasest arusaamast nagu olukorras, kus kohtuistung jäetakse pidamata, kuigi see tulnuks seaduse kohaselt pidada. Kui puudutatud isik ei saa menetluses osaleda, ei saa välistada, et puudutatud isiku menetluses osalemisel oleks kohus jõudnud teistsuguse lahendini. Niisugustel juhtudel ei pea menetlusosaline ise esile tooma, millised asja lahendamise seisukohalt olulised toimingud jäid tal tegemata (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p-d 19 ja 20). 7 2-22-9362 Maakohus tegi praegu lahendi Sõpruse pst 242 KÜ suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt (
Õiguskirjanduse järgi tuleb kohtusse kutsumisena
lg 1 p 2 tähenduses mõista vähemalt puudutatud isikute menetlusest teavitamist hagita menetluses Olukorras, kus isikut ei kutsuta nõuetekohaselt kohtusse ja tehakse lahend, mis reguleerib selle isiku õigusi ja kohustusi, tuleb lahend tühistada. (
III komm
Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (
Riigikohus on korduvalt selgitanud, et
lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks
lg 1 p-s 3 sätestatut, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima menetlusosaliste seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (RKTKo 26.04.2023, 2-2113163/53, p 11; RKTKo 16.11.2022, 2- 19- 8673/96, p 17). 13. Menetluskulude jaotuse otsustab asja uuel läbivaatamisel maakohus (
14. Ringkonnakohus ei lahenda praeguses menetlusetapis Sõpruse pst 242 KÜ riigilõivu tagastamise taotlust.
lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Menetluses on lisaks Sõpruse pst 242 KÜ- le ka avaldaja ning menetluskulude jaotust ei ole veel otsustatud. 15. Praeguse määruse peale ei saa
(allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.