← Eesti

3-24-3164/3

Obsah (6)§ 121§ 4§ 43§ 249§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-29914-3164 Haldusasi X kaebus Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2024 korra

) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD

  1. X (kaebaja) kasutab aadressil xxxxxxxx üürilepingu alusel. Esialgselt anti munitsipaaleluruum xxxxxxxx X üürile Tallinna Linnavalitsuse 09.12.2009 korralduse nr 2040-k alusel. Viimati pikendati X sõlmitud munitsipaaleluruumi xxxxxxxx üürilepingut Tallinna Linnavalitsuse 11.12.2019 korralduse nr 1626-k alusel viieks aastaks tähtajaga kuni 21.12.
  3. Kaebaja esitas 27.06.2024 avalduse munitsipaaleluruumi xxxxxxx üürilepingu pikendamiseks.
  4. Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2024 korraldusega nr 888 „Eluruumi üürilepingu pikendamata jätmine (xxxxxxxxx)“ otsustati jätta kaebaja poolt esitatud avaldus munitsipaaleluruumi xxxxxxxxx üürilepingu pikendamiseks rahuldamata ja üürilepingut mitte pikendada. Kaebajal tuleb eluruum vabastada hiljemalt 21.12.
  5. 3-23-29913164
  6. Kaebaja esitas 18.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2024 korralduse nr 888 tühistamiseks. Samuti soovib kaebaja, et kohus tuvastaks, kas vaidlustatud korraldus on kooskõlas elamuseadusega ning hea usu ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Koos kaebusega on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib, et kaebajale tagatakse xxxxxxxx eluruumi kasutamine ja valdamine kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni või kaebajale sobiva kompromisslahendi saavutamiseni. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse tagastamine
  7. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 6.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

  1. Kohtu hinnangul on praegune vaidlus tsiviilõiguslik, vaatamata sellele, et üheks lepingupooleks on kohaliku omavalitsuse üksus ja käesolevas asjas vaidlustatud korralduse sisuks on munitsipaaleluruumi üürilepingu pikendamata jätmine. Ka Tallinna linn selgitas oma 22.10.2024 teatises nr 3.2-1/3729-2, et eluruumi vabastamata jätmisel lahendatakse vaidlus Tallinna Üürikomisjonis või Harju Maakohtus. Kuigi sotsiaalkorteri ja munitsipaaleluruumi üürileandmise kohustust reguleerivad avaliku õiguse normid, on üürileping ise eraõiguslik ja allub võlaõigusseaduse regulatsioonile (vt Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus asjas nr 3-3-4-1-15 ja seal viidatud Riigikohtu lahendid). Täpsemalt sedastas Riigikohtu halduskolleegium 28.09.2004 otsuses asjas nr 3-3-1-42-04 (p 20), et üürilepingu pikendamata jätmine on tsiviilõigussuhtest tekkinud vaidlus, ehkki see on vormistatud korraldusega. Kaebaja eesmärgiks on, et linn pikendaks temaga sõlmitud üürilepingut. Kuna tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse poolse otsustusega, kas ja mis tingimustel eraldada kaebajale munitsipaalkorter, sest munitsipaalkorteri eraldamine kaebajale otsustati juba 09.12.2009 korraldusega ning kaebajaga pikendati üürilepingut viimati 11.12.2019 korraldusega, siis on praeguses asjas vaidlustatud võlaõigusseaduse alusel üürilepingu tähtaja möödumisel selle pikendamise otsustamine.
  2. Tsiviilõiguslikke vaidlusi on pädevad lahendama maakohtud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1). Seetõttu tuleb kaebajal üürilepingu pikendamise hagiga pöörduda maakohtu poole, kelle pädevuses on hinnata mh Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2024 korralduses nr 888 väljendatud tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust.
  3. Kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 1 alusel kaebajale läbivaatamatult tagastada.

10.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 11. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, millega soovib, et kaebajale tagatakse xxxxxxxx eluruumi kasutamine ja valdamine kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 12.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või 2

(3)3-23-29913164 võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab vaide perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

  1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis tuleb jätta ka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuivõrd tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
  2. Kohus märgib, et kaebajal on võimalik esitada hagi tagamise taotlus maakohtule. Menetluskulud 15.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, siis tuleb kaebajale kaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv 20 eurot tagastada. Kohus tagastab riigilõivu kontole, millelt see tasuti.

  1. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu tagastamisele, sest kohus vaatas taotluse sisuliselt läbi.
  2. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (

§ 108lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.