Obsah (10)

§ 4034§ 1§ 402§ 4062§ 403§ 406§ 94§ 415§ 88§ 113

Tsiviilasi nr 2-24-108721 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-108721 T

§ 4034

lg 7 ümberarvestuse kohaselt 123,65 eurot (väljastatud krediit 360 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 226,25 eurot ja väljamaksetest tasaarvestatud väljavõttetasu 10,10 eurot).

1. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 457,20 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 282,79 eurot, intressist 109,03 eurot, viivisest 40,38 eurot ja võla sissenõudmiskulud 25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 76-78, 98, 139-140)
2. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole küsinud konto väljavõtet, ei ole teinud päringut Maksu- ja Tolliametist, kus oli näha, et kostja on jäänud töötuks. Kostja kohustusi ei hinnatud ning krediit väljastati vastutustundetult. Samuti väidab kostja, et oli võlgnevuses aga ikka hakati krediiti juurde pakkuma. Tehti uusi pakkumisi, kus võetud laenud/krediit läksid varasemalt võetud laenude katteks. Hageja võimaldas laenu ilma kontrollimata ehk suurendas kostja makseraskusi veelgi, kostja maksevõimet analüüsimata.
3. Kostja on teinud krediidiandjale tagasimakseid kokku summas 504,71 eurot, seega nõuded on tasutud. Järelmaks oli 218,50 eurot ja krediidi kasutus 360 eurot. Saadetud maksekorraldustest on näha tehtud maksed summas 504,71 eurot (välja oli jäänud tehtud maksed perioodil 13.06.21-15.10.2021). Nagu hageja poolses tabelis on näha siis vahemikus 13.06.2021-15.10.2021 on tehtud tagasimakseid summas 129,80 eurot. Kokku on tasutud ESTO AS-ile 634,51 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks, et kui tal on kaks eraldi lepingut, siis kuidas saab laenuandja oktoobris saata ikka arveid ühe ja sama viitenumbriga (kuigi teine leping oli juba ammu läbi saanud). Arved on tasutud makselingiga ja kõik maksed on tehtud ning kui makselingis on viitenumber siis seda muuta ei saa. Kui on kaks erinevat lepingut, peaks olema ka arveldus eraldi. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja ja ESTO AS sõlminud 19.12.
6. a krediidilepingu #5489806752 (dtl 41-42), mille kohaselt võimaldati kostjale krediiti 2000 euro ulatuses.
7. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija

§ 1

lg 5 tähenduses ning pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 402mõistes.

1. Hageja väitel on kostjale väljastatud krediiti kokku 360 eurot, mille üle pooltel vaidlust ei ole.
2. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust.

Kohus peab 3 kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406lg 1) on seadusega kooskõlas.

Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). 18.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 19. Krediidikonto lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 54,09% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68% aastas. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole

§ 4062lg 1 kohaselt tühine.

20. Krediidiandja on

§ 4034

lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. 21.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

§ 4034

lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.

1. Antud juhul on kostja laenutaotlust täites esitanud andmed on sissetulekute ja finantskohustuste kohta ning kinnitanud andmete õigsust ning olgugi, et kostja väitel oli ta krediidi taotlemise hetkel töötu (kuigi taotluses esitas andmed töötamise kohta), ei tähenda see seda, et hagejal ei tuleks esitatud andmeid kontrollida.
2. Hageja on esitanud kohtule kostja krediiditaotluse (dtl 63), millest nähtuvalt on kostja krediidi taotlemisel avaldanud, et tema netosissetulek on 1000 eurot, tal on üks ülalpeetav, tema igakuised kohustused on 100 eurot ja elamiskulud on 100 eurot. Samuti on hageja esitanud kostja pangakonto analüüsi (dtl 64), mis on loodud seisuga 20.06.
3. a kuid millest ei nähtu kostja sissetulekute allikad ega ka kohustuste liiki ega suurust. Muid tõendeid, millest nähtuks, et hageja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust, kohtule esitatud ei ole.
4. Hageja on seisukohal, et kuna krediidilepingu puhul sisuliselt igakuine tagasimakse kohustus puudus ning tasuda tuli vaid osa intressist, mis on väike summa, oli sellise summa tasumine kostjale jõukohane. Kohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et hoolimata summa suurusest lasub hagejal tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustus, sest krediidisumma mis hagejale tundub väike ei pruugi kostjale olla tema varasemaid kohustusi ja sissetulekuid arvestades jõukohane. 4
5. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja analüüsinud üksnes kostjalt endalt saadud teavet. Muid andmeid sh pangakonto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole. Ka ei nähtu esitatud tõenditest (taotluse andmed), millal need on tehtud, sest tõenditel puudub kuupäev. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ka ei nähtu esitatud tõenditest infot kostja kõikide kohustuste kohta. Seega pole võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud.
6. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 27. Hageja on esitanud kohtule 17.06.2024. a menetlusdokumendis ümberarvestuse (dtl 86)

§ 403⁴ lg 7 tähenduses, mille kostja on kätte saanud 19.06.2024.

Kohus loeb tõendatuks, et kostja on saanud ajavahemikul 22.12.2021 – 13.01.2022 oma kontole 360 eurot ning teinud tagasimakseid kokku 236,35 euro ulatuses (dtl 46-47), mis tuleb arvestada põhiosa katteks.

§-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust intressi nõuda.

1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tema tasutud maksetega arvestanud. Kostja väitel on ta teinud mitme lepingu katteks makseid krediidiandjale kokku 634,51 euro ulatuses ning nõue on tasutud.
2. Lepingu V osa punkt 1 näeb ette, et klient kohustub tasuma makseid ja muid tasumisele kuuluvaid summasid vastavalt kliendilepingule (sh maksegraafikule), märkides maksekorraldusele kliendilepingus märgitud viitenumbri. Makse ja muu tasumisele kuuluv summa loetakse tasutuks alates vastava summa laekumisest ESTO pangakontole. Kui kliendi poolt tasutud summadest ei piisa kõigi kliendi kohustuste täitmiseks, siis loetakse, et täitmine on toimunud esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste, seejärel krediidisumma sissenõutavaks muutunud tagasimaksete, kolmandaks juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks viivise, sissenõutavaks muutunud leppetrahvide ja muude sissenõutavaks muutunud tasude ning kulude katteks.

§ 415

lg 2 näeb ette, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.

§ 88

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. 5

1. Kostja on esitanud tõendina nii enda kui ka Txxxx Txxxxxxxxi pangakonto väljavõtted (dtl 79-80, 132-134, 136-138), millest nähtuvalt oma maksete tegemisel kasutatud viitenumbreid 138610816459 ja 13861081645,
2. Hageja on selgitanud, et vaidlusaluse krediidilepingu alusel maksete tegemisel tuli kasutada viitenumbrit 5489806752, mis nähtub ka krediidilepingu tingimustest. Hageja on selgitanud, et nii kostjal kui Txxxx Txxxxxxxxxl oli mitu lepingut ESTO AS-iga (dtl 89-96), mille alusel tehti nii kostja enda kui Txxxx Txxxxxxxxx poolt kostja kohustuste katteks tasumisi. Seega ei leidnud tõendamist kostja väited, et ta on kogu krediidi hagejale tagastanud.
3. Arvestades, et kostja on hagejale teinud krediidilepingu nr 5489806752 katteks tagasimakseid kokku summas 236,35 eurot, võlgneb kostja hagejale lepingu järgi tasumata krediidi põhiosa 123,65 eurot (360-236,35) ning muid tasusid sh viiviseid ei võlgne.
4. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 123,65 eurot. MENETLUSKULUD
5. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
6. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta 27% ulatuses kostja kanda ning 73% ulatuses hageja kanda.
7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
8. Asja materjalide kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 140 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu.
9. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 457,20 eurot tasuda riigilõivu 140 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele.
10. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku 37,80 (140 eurost 27%).
11. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 6