← Eesti

2-24-138619/6

Obsah (4)§ 661§ 430§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-138619 Tsiviilasi Bigbank AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tulenevalt poolte kokkuleppest on pooled lühendanud kompromissi kinnitamise kohtumääruse vaidlustamise tähtaega ühe päevani määruse kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK

  1. Bigbank AS esitas 28.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5715,10 euro saamiseks. Kohus tegi 29.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 30.10.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik V. B. esitas 30.10.2024 nõudele vastuväite.
  2. Pärnu Maakohus otsustas 08.11.2024 lõpetada Bigbank AS maksekäsu kiirmenetluse ja edastada asi Harju Maakohtule menetlemiseks.
  3. Harju Maakohus tegi 08.11.2024 puuduste kõrvaldamise määruse, millega kohustas hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus.
  4. Pooled esitasid 21.11.2024 kompromissilepingu, mille palusid kohtul kinnitada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

  1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
  2. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
  3. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 3 9. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 10. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohtumääruse vaidlustamise tähtaega ühe päevani määruse kättesaamisest. 11. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.