KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2432 Haldusasi L.A kaebus

) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.A esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 28.03.2024 avalduse pensioni määramiseks.
2. SKA otsustas 16.05.2024 otsusega nr E14367-1 mitte määrata L.A-le väljateenitud aastate pensioni. Otsuses on märgitud, et otsusega mittenõustumise korral on õigus esitada vaie SKA-le 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaidlustatavast haldusaktist teada saadi või oleks pidanud teada saama või vahetult pöörduda kaebusega halduskohtusse

-s sätestatud tingimustel ja korras. 3. L.A esitas SKA 16.05.2024 otsuse peale 28.05.2024 vaide, mille SKA jättis 27.06.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/16750-2 rahuldamata. Vaideotsuses on selgitatud, et 3-24-2432 vaideotsusega mittenõustumise korral on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast,

-s sätestatud tingimustel ja korras.

1. L.A esitas 27.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 16.05.2024 otsuse nr E14367-1 ja 27.06.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/16750-2 peale.
2. SKA selgitas 03.09.2024 vastuses kohtunõudele vaideotsuse kättetoimetamise asjaolusid. Kaebaja märkis vaides, et soovib vaideotsust kätte saada lihtkirjana oma koduaadressil. Seda kordas ta 20.06.2024 saadetud e-kirjas. SKA dokumendihaldussüsteemi Delta lisati 27.06.2024 märge vaideotsuse postiga väljasaatmise kohta. Kaebaja pöördus SKA poole 02.07.2024 e-kirja teel ja küsis vaideotsust. Vaide menetleja märkis dokumendihaldussüsteemis 05.07.2024, et kaebaja kinnitas 05.07.2024 telefonivestluses vaideotsuse kättesaamist.
3. Kaebaja taotles 07.10.2024 avalduses, et kohus pikendaks kaebuse esitamise tähtaega mõjuva põhjuse tõttu. Kaebaja pöördus kaebuse koostamiseks advokaadi poole. Tema sooviks oli, et kaebus sarnaneks vaidele, mille ta esitas SKA-le, s.t väikeses mahus. Advokaat võttis töö vastu, kuid viimasel hetkel teatas soovimatusest kaebust esitada. Kaebaja viitab ka Sise- ja Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjadele. Kaebaja ootas Siseministeeriumi vastust, et selle saaks kaebuse lisateabena kohtule esitada.
4. Tallinna Halduskohus jättis 11.10.2024 määrusega rahuldamata kaebaja taotlused kaebetähtaja pikendamiseks ja ennistamiseks (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning lõpetas haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata (resolutsiooni p 3). Kaebaja esitas SKA otsuse peale vaide, mille SKA lahendas vaideotsusega. Kaebaja kinnitas vaideotsuse kättesaamist 05.07.
5. Sellises olukorras tuleb kaebetähtaja hindamisel lähtuda

§ 47

lg-st 2, mille kohaselt tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest. Kohus tõlgendab

§ 2

lg 4 alusel kaebust selliselt, et kaebaja sooviks on tühistada SKA otsus ja vaideotsus. Seega lõppes halduskohtule tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg 05.08.2024. Kaebaja esitas kaebuse 27.08.2024, see tähendab kaebetähtaega rikkudes. Kaebetähtaja näeb ette

. Kohtul puudub volitus kaebetähtaega pikendada. Kohus tõlgendab kaebaja taotlust kui taotlust kaebetähtaja ennistamiseks, kuid see jääb rahuldamata, sest tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (vt nt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 16). Üksnes erandlikel juhtudel võivad tähtaja ennistamise tingida ka isikuga seotud subjektiivsed asjaolud. Kohtupraktikas on käsitatud mõjuva põhjusena ka nt kogenematusest tingitud eksimust, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 13). Samas ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Vaideotsuses on selgitatud, et kaebajal tuleb soovi korral esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest. Seega pidi kaebajale olema arusaadav, et tähtaeg hakkab kulgema alates 05.07.2024, kui ta kinnitas lihtposti teel saadetud vaideotsuse 2

§ 152lg 1 p 2, 124 lg 2).

Kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

Seega tuleb lõpetada haldusasja menetlus enne kaebuse menetlusse võtmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. L.A palub 15.10.2024 määruskaebuses (täiendatud 06.11.2024) võtta tema kaebus vastu ja arvestada tema selgitusi. Kaebaja esitas halduskohtule mõjuvad põhjused. Kaebaja otsis advokaati, kes suudaks koostada kaebuse kohtule. Kaebaja pöördus advokaadi poole, kes oli varem koostanud tema avalduse SKA-le, kuid see advokaat venitas pikalt ja kaebaja pidi ise kaebuse koostama. Kaebajal puudus kaebuse esitamise kogemus. Kaebaja on pöördunud ka Sise- ja Sotsiaalministeeriumisse oma probleemiga ning pidas kirjavahetust oma kaaslastega, kellega ta töötas politseis aastatel 1991–
2. Politseiametnikud ei ole suutnud tema politsei teenistuse aega õigesti arvutada. Bürokraatia on suur ja raske on saada vastuseid õigeaegselt. Lisaks märgib kaebaja alati taotlustesse, et soovib saada vastust paberil oma kodusele aadressile ja seega tuleks aega arvestada kättesaamise hetkest. Kaebaja töötas politseis 1990ndatel, kui olid rasked ajad ja personalipuudus. Kaebaja jaoks on oluline teada saada, kas tal on õigus eripensionile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 1 kohaselt on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata, õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse

-s sätestatud tingimustel ja korras. Kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (

§ 47lg 2).

HMS § 25 lg-st 3 tuleneb, et kui see on seaduse või määrusega ette nähtud, toimetatakse dokument kätte ning muudel juhtudel piisab dokumendi teatavaks tegemisest vabas vormis. HMS § 86 lg 1 teise lause kohaselt toimetatakse vaideotsus vaide esitajale kätte. Seega hakkas praegusel juhul kaebetähtaeg kulgema SKA 27.06.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/16750-2 kaebajale kättetoimetamisest. Dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses 3

§ 71lg 1).

Halduskohus leidis õigesti, et selleks ei saa olla kaebaja üldsõnaline väide, et ta pöördus advokaadi poole, kuid viimane loobus viimasel hetkel kaebuse esitamisest. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses esitanud täpsemaid selgitusi ega tõendeid advokaadi poole pöördumise kohta, kuigi halduskohus juhtis sellele 11.10.2024 määruses tähelepanu. Võttes muu hulgas arvesse kaebaja esitatud vaiet, on samuti asjakohane halduskohtu sedastus, et kaebuse koostamine ei saanud kaebaja jaoks olla eriliselt ajamahukas. Sarnaselt halduskohtuga leiab ringkonnakohus, et kaebaja selgituste põhjal ei ole arusaadav, mis oli selline takistus, mis tingis kaebuse esitamise alles 22 päeva pärast kaebetähtaja lõppemist. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et arvestades vaideotsuses toodud selgitusi, ei olnud praegusel juhul kaebetähtaja arvutamine keeruline. Seejuures on kaebaja suutnud esitada õigeaegselt vaide SKA otsuse peale. Kokkuvõttes on põhjendatud halduskohtu järeldus, et hoolsa käitumise korral oleks kaebaja saanud esitada kaebuse õigeaegselt. Seetõttu ei saa praegusel juhul olla kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kaebajal ei ole varasemat kaebuse esitamise kogemust. Ka õiguslikes küsimustes kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul, ning vajaduse korral tuleb kaebetähtaja kindlaks tegemiseks otsida professionaalset abi või pöörduda kohe kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (vt nt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kuigi kaebaja pöördus enda sõnul advokaadi poole, ei ole ta samas esitanud teavet, mille põhjal oleks alust arvata, et kaebajal tekkis kaebetähtajast ekslik arusaam mõne advokaadi tegevuse tõttu. 12. Kuna halduskohus leidis õigesti, et kaebaja on esitanud kaebuse kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu, lõpetas halduskohus õiguspäraselt haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 1 p 2, 124 lg 2, § 152 lg 3). 13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 11.10.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4