Obsah (12)

§ 64§ 197§ 423§ 425§ 426§ 386§ 427§ 390§ 173§ 168§ 162§ 190

2-24-4468 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-4468 Menetlusosalised ja nende esindaj

) § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Antud juhul on Tartu Ringkonnakohus 26.08.2024. a määrusega juba hageja taotluse temale maakohtu määrusega kostjate menetluskulude katteks tagatise summas 2500 eurot tasumise tähtaega juba pikendanud. Seega tulenevalt

§ 64lg-st 1 saaks kohus tähtaega korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul.

Kostjad on aga avaldanud, et nad ei ole tähtaja pikendamisega nõus, mistõttu ei ole korduv tähtaja pikendamine seaduse järgi lubatav. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et hageja taotlus tähtaja pikendamiseks ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Hageja möönab, et tal puuduvad rahalised vahendid tagatise tasumiseks ning ta ei näe ka ise ette oma maksevõime paranemist lähitulevikus. Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja väited selle kohta, et tema eest hakkab tagatist maksma lapselaps, on paljasõnalised ja ka asjakohatud, sest tagatise andmise kohustus on eelkõige hagejal endal. Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata hageja taotluse temale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise tasumiseks määratud tähtaja pikendamiseks. 13. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjate taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

§ 197

näeb ette, et kohus määrab sama seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. 4

§ 423

lg 1 p 12 sätestab täiendavalt, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

§ 425lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

Tartu Ringkonnakohtu 26.08.

1. a määrusega kohustati hagejat maksma kostjate menetluskulude katteks tagatis 2500 eurot osade kaupa 5 osamaksena selliselt, et esimene osamakse 500 eurot tuleb tasuda määruse jõustumisest 15 päeva jooksul ja ülejäänud neli osamakset (iga osamakse 500 eurot) tuleb tasuda esimese osamakse tasumise kalendrikuule järgneva nelja kuu jooksul kuu
2. kuupäevaks. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 27.08.
3. a. Seega saabus kohtumäärusega hagejale määratud tagatise esimese osamakse summas 500 eurot tasumise tähtaeg 11.09.
4. a, teise osamakse tasumise tähtaeg vastavalt 20.10.
5. a. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja nimetatud tähtaegadel tagatise osamakseid tasunud ei ole. Kohus leiab, et kuna hageja kohtu määratud tähtajaks tagatist maksnud ei ole, siis tuleb

§ 197ja § 423 lg 1 p 12 alusel jätta kostjate taotlusel hagi läbi vaatamata.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kostjate taotluse ja jätab hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 426

-le 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 14. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis

§ 386lg 4 alusel tühistab kohus 10.04.2024.

a määrusega kohaldatud hagi tagamise, mille abinõuna otsustati arestida ja kanda selle alusel hageja kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärked kostjate ühisomandis olevale kinnistule, registriosa numbriga xxxxxx, ja kostja X.X K. kinnistule, registriosa numbriga xxxxxx. 15.

§ 427

järgi võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, ja

§ 390

lg 1 järgi määruse peale, millega kohus hagi tagamise tühistas, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 5 kohaselt kannab kostja menetluskulud, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.

§ 162

lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamise korral menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud kostjalt välja riigituludesse.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejat esindab menetluses temale riigi õigusabi korras määratud advokaat. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 22.09.2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-12738 anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seetõttu tuleb jätta hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda. 5 Antud juhul ei jäta kohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja oleks hagi tagasi võtnud, kuna kostjad on tema nõude rahuldanud. Seega tuleks menetluskulude jaotamise üldpõhimõtete järgi

§ 168

lg 2 alusel jätta poolte muud menetluskulud hageja kanda ja

§ 190

lg 4 alusel riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõista hagejalt välja riigituludesse. Arvestades menetluse asjaolusid, sh hagi aluseks olevaid asjaolusid, samuti seda, et hagejale on antud menetlusabi, põhjusel, et ta ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline menetluskulusid maksma ning seda, et hagi jäetakse läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei andnud tagatist kostjate eeldatavate menetluskulude katteks, on kohus seisukohal, et kostjate menetluskulude hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu on põhjendatud kohaldada menetluskulude jaotusele

§ 162lg-s 4 ette nähtud erandit ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Samuti leiab kohus, et esineb

§ 190

lg 7 mõttes mõjuv põhjus, mis õigustab jätta menetluskulud, mille tasumisest hageja oli menetlusabi korras vabastatud, hagejalt riigituludesse sisse nõudmata. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda ja muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus vabastab hageja hagilt ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu, mille maksmisest hageja oli menetlusabi korras vabastatud, riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja riigi õigusabi kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 6