Obsah (7)

§ 132§ 120§ 29§ 123§ 133§ 30§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2023, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-23-3700 Kohtunik Triin Harak Kohtuistungi sekretär Reelika Kä

§ 132p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1.

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 20.10.

1. a otsus väärteoasjas nr 2610,23,004695 muutmata ja X.X.. kaebus rahuldamata.
2. Rahatrahv 40 (nelikümmend) trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.10.
3. a otsuses nr 2610,23,004695 märgitud arvelduskontole, kasutades otsusel märgitud viitenumbrit 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4. Menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.
5. Edastada käesolev kohtuotsus X.X. , tema kaitsjale ja PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaevatava otsuse sisu
6. PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 20.10.2023 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2610,23,004695 määras eriasjade uurija Kaimar Karm liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 rikkumise eest LS § 227 lg 2 järgi X.X. karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 160 eurot. Väärteootsuse kohaselt juhtis X.X.. mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 125+-4 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 31 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega LaserCam 4 nr LE
7. X.X. rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, millega pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse esitaja taotlus ja sisu
8. Menetlusaluse isiku kaitsja Kaisa Lumiste on 07.11.2023 esitanud eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles taotleb väärteoasjas nr 2610,23,004695 otsuse tühistamist osaliselt mõistetud karistuse osas ning kergema karistuse määramist. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole otsust tehes lähtunud kõigist otsuse tegemise aluseks olevatest faktilistest ja õiguslikest asjaoludest ega ole enese otsust piisavalt põhistanud. Kohtuvälise menetleja otsusest ei tulene, kuidas on otsustuseni jõutud ning milliseid asjaolusid on arvestatud. Seejuures ei piisa vaid faktide või väidete välja toomisest, vaid oluline on, et kohtuväline menetleja seoks enese argumentatsiooni konkreetse menetlusaluse isiku ja väärteoasja asjaoludega – paraku seda käesoleval juhul tehtud ei ole. Kaebajale jääb arusaamatuks, milliseid asjaolusid on kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvesse võtnud ning milliseid mitte. Lisaks, kohtuväline menetleja on enese otsuse algusosas maininud, et käesoleval juhul puuduvad nii kergendavad kui ka raskendavad asjaolud (vt otsuse lk 1). Samas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel otsuse lõpuosas toonud välja, et karistuse mõistmisel on arvesse võetud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt otsuse lk 4). Seetõttu jääb arusaamatuks ka see, kas kohtuvälise menetleja hinnangul esines käesolevas väärteoasjas kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Isegi, kui kohtuväline menetleja on jõudnud järelduseni, et kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid ei esine, tuleks kaebaja hinnangul siiski arvestada kergendava asjaoluna seda, et kaebajal puuduvad varasemad karistused. Kaitsja on seisukohal, et väär oli määrata kaebajale rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses olukorras, kus kaebaja süü oli väike. Kohtuväline menetleja on korrektselt märkinud, et karistus peab mõjutama isikut edaspidistest süütegude toimepanemisest hoiduma. Kaitsja hinnangul oleks käesoleval juhul kaebaja mõjutamiseks piisanud ka väiksema rahatrahvi määramisest. Kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas
9. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku osas tehtud lahendi muutmiseks puuduvad alused ning põhjused. Kohtuväline menetleja on oma otsuses väärteoasjas nr 2610,23,004695 piisavalt selgitanud, millele tuginedes ta esitatud järeldustele jõudis. Lahendis on kajastatud teo õigusvastasus ja süülisus. Samuti on ära nimetatud tõendid, millele karistuse määramisel tugineti ning menetlussätted, mis olid aluseks lahendi tegemisel. X.X. määratud karistus on mõõdukas ja proportsionaalne ning vastab toimepandud õigusrikkumise raskusele. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 1 palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt

§ 120lg-le 1.

Kaebaja täiendav seisukoht 2

1. 07.12.2023 esitas X.X. kaitsja kohtule täiendava seisukoha. Kaitsja palub tühistada
2. oktoobri 2023 väärteoasjas nr 4-23-3700 (2610,23,004695) tehtud Politsei- ja Piirivalveameti üldmenetluse otsus ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks otsust tühistada täies ulatuses, palub tühistada otsus osaliselt ning teha uus otsus, millega vähendada L.L. karistuseks mõistetud rahatrahvi. Kaitsja palub hüvitada X.X. tema poolt valitud kaitsja töö eest väärteomenetluses makstav tasu kui menetluskulu summas 940,80 eurot.

1. Kohtuväline menetleja on enese üldmenetluse otsuses tuginenud mh tunnistaja ütlustele, kuid ei ole tunnistaja ütlusi väärteotoimikuga kohtule edastanud ning tunnistaja ütlustega on eelkõige soovitud tõendada asjaolu, et isik, kes on lubatud sõidukiirust 24.septembril 2023 ületanud, on olnud just kaebaja, siis ei ole kaebemenetluses tõendatud, et isik, kes
2. septembril 2023 lubatud piirkiirust ületas, oli kaebaja. Eeltoodu tähendab, et kuivõrd tunnistaja ülekuulamise protokoll on maakohtule edastatud poolikult ning selles ei sisaldu asjakohast teavet väärteoasja lahendamiseks, eelkõige infot rikkumise toimepanija kohta, ei ole maakohtul võimalik enese otsuses tunnistaja ütlustele tugineda ning seetõttu ei ole ka tõendatud, et rikkumine on toime pandud kaebaja poolt. Seega palub kaitsja, et kohus tühistaks X.X. suhtes
3. oktoobril 2023 väärteoasjas nr 4-23-3700 (2610,23,004695) tehtud Politsei- ja Piirivalveameti üldmenetluse otsuse ja lõpetaks väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivse taotluse osas, s.o karistuse vähendamise osas jääb kaebaja enese

1. novembri 2023 seisukohtade juurde ega pea neid vajalikuks korrata.
2. 08.12.2023 kirjaga selgitas kohus kaebajale, et kohtuväline menetleja on esitanud 16.11.2023 kohtule kõik väärteoasja materjalid paberkandjal, mille kohtu kantselei on skaneerinud KISi ja lisanud digitoimikusse. Kantselei eksituse tõttu on jäänud osaliselt skaneerimata vaidlustatud üldmenetluse otsus ning 1 lk tunnistaja R. L. 24.09.2023 ülekuulamise protokollist. Kohtule on kõnealused dokumendid esitatud PPA poolt juba 16.11.
3. Kohus on kõnealused dokumendid skaneerinud eraldi tervikuna hilisemalt ning teinud need ka nähtavaks. Kohus määras kaebajale tähtaja hiljemalt 14.12.2023 soovi korral täiendava seisukoha avaldamiseks.
4. 14.12.2023 esitas kaebaja seisukoha ja täiendava menetluskulude hüvitamise taotluse. Kaebaja selgitab, et jääb enese
5. novembril 2023 edastatud kaebuse seisukohtade juurde. Palub tühistada
6. oktoobril 2023 väärteoasjas tehtud Politsei- ja Piirivalveameti üldmenetluse otsuse osaliselt X.X. määratud karistuse osas ja teha asjas uus otsus, millega vähendada X.X. karistuseks mõistetud rahatrahvi. Palub hüvitada X.X. täiendavalt tema poolt valitud kaitsja töö eest väärteomenetluses makstud tasu kui menetluskulu summas 145,60 eurot (kokku koos
7. detsembri 2023 menetluskulude hüvitamise taotlusega 1086,40 eurot). KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 120

lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik X.X. ja kohtuväline menetleja on kohtule kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnal on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses ning

§ 120lg 2 alusel vajadust suulisel istungil asja lahendada, ei ilmnenud.

3 9.

§ 123

lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega võtab kohus seisukoha kõikides

§-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest. 10.

§ 133

kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 11. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. 12. 24.09.2023 koostatud väärteoprotokollis AB1609570 sisalduva kirjelduse järgi juhtis X.X. 24.09.2023 kell 16.33 Valga maakonnas Tõrva vallas Valga-Uulu maantee 12. kilomeetril mootorsõidukit GMC Yukon numbrimärgiga XXX asulavälisel teel kiirusega 125+- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/

1. h)mitte vähem kui 31 km/h. Sellega rikkus X.X. LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo. Väärteoprotokollis on X.X. andnud ütlused, mille kohaselt talle ei selgitatud peatamise põhjust, käsutati koos dokumentidega autosse /kt lk 12/. 13. Tunnistaja R. L. ülekuulamise protokollist nähtuvalt teostas ta koos patrullpolitseinik J. T. 24.09.2023 liiklusjärelevalvet Valga-Uulu mnt 12. kilomeetril. Valga poolt lähenesid mitu sõidukit järjest ning üks nendest hakkas sooritama möödasõitu. Mõõtis selle sõiduki kiiruseks 125km/h. Juht sõitis mööda korraga kahest sõidukist. Kiiruse mõõtmiseks kasutas kiirusemõõteseadet Lasercam 4 reg nr LE1151. Sõitis antud sõidukile järele ning andis peatumismärguande eravärvides operatiivsõiduki siniste ja punase märgutulega. Sõiduk peatus tee paremas ääres. Sõidukiks oli GMC Yukon reg nr XXX (XXX). Patrullpolitseinik J. T. läks juhi ukse juurde, esitles ennast ja palus esitada sõidudokumendid. Suhtlus juhi ja ametniku vahel kestis mitu minutit. Patrullpolitseinik J. T. tuli politsei sõidukisse ning ütles, et juht jäi otsima ostu-müügi lepingut. Mitmeid minuteid hiljem tuli ka GMC juht X.X. (sünd. XXX) politseisõidukisse ning esitas ostu-müügi lepingu pildi kujul telefonist. Tutvustas juhile tema rikkumist ja näitas Lasercami ekraanil tema sõidukit ja kiirust. J. T. vaatas juhi tausta ning seejärel pakkus erinevaid menetlusvõimalusi. Suhtlus ametniku ja juhi vahel kestis mitu minutit kui X.X. otsustas väärteoprotokolli kasuks, mille ka patrullpolitseinik J. T. talle vormistas. J. T. küsis X.X. käest, kas ta soovib rikkumise kohta anda pikemalt ütlusi või piisab sellest kolmest reast, mis on väärteoprotokollis ette nähtud. X.X. ütlusi anda ei soovinud ja lubas need anda hiljem. X.X. koostatud väärteoprotokoll nr AB1609570 /kt lk 13/. 14. Seadmega LaserCam 4 LE1151 fikseeritud videosalvestise failist nähtub, et kell 16:33:14 liigub mõõtmist teostanud politseiametnike suunas sõiduk, millele on 4 suunatud kiirusmõõteseadme sihik ning mõõteseadme ekraanilt nähtub mõõdetava sõiduki kiirus 125 km/h /kt lk 14/. 15. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtule on esitatud ka kiirusmõõturi taatlustunnistus ja tüübikinnitus. Taatlustunnistuse kohaselt oli kiirusemõõtur LaserCam 4, numbriga LE1151 taadeldud 24.03.2023 ning selle lõppkuupäev on 31.03.2024 /kt lk 17/. Mõõtevahendi siseriiklikust tüübikinnitustunnistusest nähtub, et Tehnilise Järelevalve Amet on laserkiirusmõõturi LaserCam 4 tunnistanud vastavaks Eesti õigusaktide nõuetele ning tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 11.12.2023 /kt lk 19/. 26.09.2023. a teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrulltalituse Valga patrullgrupi patrullpolitseinik R. L. läbinud 17.09.2008. a Pädeva mõõtja koolituse ning 11.05.2016. a Kiirusmõõtur LaserCam 4 koolituse /kt lk 18/. Seega eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt kasutades taadeldud mõõtevahendit. Samuti ei ole selles osas tõendi lubamatusele viidatud kaebuses. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud. 16. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokolli, seadmega LaserCam 4 LE1151 fikseeritud videosalvestise ning tunnistaja R. L. ütlustega. 17. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et X.X. juhtis 24.09.2023 kell 16.33 Valga maakonnas Tõrva vallas Valga-Uulu mnt 12. kilomeetril mootorsõidukit GMC Yukon numbrimärgiga XXX asulavälisel teel kiirusega 125 +/- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/
2. h)mitte vähem kui 31 km/h võrra. Seega on tema tegu kvalifitseeritud õigesti LS § 227 lg 2 järgi. 18. Väärteona on KarS § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani X.X. süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et arvestades antud teelõigul kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 90 km/ h ning asjaolu, et X.X. ületas kiirust vähemalt 31 km/h, siis pidi see olema X.X. poolt tajutav ning sedavõrd suur kiiruseületamine ei saanud talle märkamatuks jääda. Kuivõrd X.X. teadis, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust, siis pidi ta aru saama, et sellise tegevusega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu või pidi seda vähemalt möönma. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 19. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada. 20. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et X.X. väärteoasjas puuduvad

§ 29sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.

1. Aset on leidnud tegu, milles X.X. süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et X.X. on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga, mis on 5 kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks.
2. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist. Karistuse kohaldamisest
3. LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
4. Kohtuväline menetleja määras LS § 227 lg 2 alusel X.X.. karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Kaebaja leiab, et rahatrahv on liiga suur ja palub arvestada asjaoluga, et tal puuduvad varasemad karistused ning karistust kergendada.
5. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
6. Rahatrahvi keskmine määr on antud rikkumise puhul 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on X.X. määranud rahatrahvi natuke keskmisest väiksema määras, so 40 trahviühikut.
7. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).
8. Käesoleval juhul on kaebaja eiranud kiiruspiirangut, millest tulenevalt on kehtestatud asulavälisel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h. Kaebaja ületas märkimisväärselt lubatud sõidukiirust ning lõi oma teoga abstraktse ohu liiklusturvalisusele. Kiirusepiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid.
9. X.X. ületas kiirust asulavälisel teel tehes tunnistaja ütlustest nähtuvalt möödasõitu korraga kahest autost. Menetlusalune isik ei ole väärteo toimepanemise asjaolude kohta ütlusi andnud. Möödasõidu sooritamisega ei saa õigustada antud kiiruse ületamist, kuivõrd ka möödasõitu tehes ei tohi piirkiirust ületada. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja argumentatsiooniga, et möödasõit on ohtlik manööver liikluses ning seda enam tuleb selle sooritamisel järgida liiklusnõudeid. Kiiruse ületamine mõjutab ka liiklusõnnetusse sattumise ohtu, eriti möödasõitu tehes, kuivõrd teel paiknetakse teiste liiklejate vahetus läheduses. Samuti mõjutab piirkiiruse ületamine avarii raskusastet ja selle tagajärgi. Sõites suurel kiirusel, läbib piirkiirust ületav sõiduk ootamatu ohu ilmnemisel oluliselt pikema reageerimisteekonna, mis omakorda aeglustab sõiduki seismajäämist enne takistust. Juhtides sõidukit lubatud suurimat 6 sõidukiirust ületades, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise ja elu, samuti vara. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. X.X. on täisealisest isikust mootorsõiduki juht, kes peaks mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda elu- ja tervise huvides. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus sellega, et X.X. ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km tunnis võrra, seega LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40 km/h) keskmist määra napilt ületades. Rikkumine toimus asulavälisel teel pärastlõunasel ajal, mil mootorsõidukeid liigub teedel rohkem kui näiteks öisel ajal, samas jalakäijaid liigub antud teelõigul vähem kui asulasisestel teedel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul isiku süü suurus keskmine.
10. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Piirkiiruse ületamisega seadis menetlusalune isik ohtu enda ning kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Politsei on välja toonud, et viimasel ajal on kasvanud ühesõidukiõnnetuses hukkunute arv ning nende õnnetuste põhjuseks on peaasjalikult liigsuur sõidukiirus. Sellistele rikkumistele tuleb reageerida otsustavalt ning anda ühiskonnale signaal, et rikkumisele järgneb karistus. Selle kaudu on võimalik mõjutada liiklusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist ja õigeid liiklusharjumusi. Karistus peab mõjutama ka konkreetset menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kuna karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole X.X. kehtivaid karistusi, on kohtuväline menetleja õigustatult määranud talle karistuseks keskmisest määrast pisut väiksema rahatrahvi, mis eelduslikult on piisav mõjutamaks menetlusalust isikut käituma edaspidi õiguskuulekalt.
11. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, X.X. süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud isikule määratud karistus keskmisest pisut väiksemas määras ehk 40 trahviühiku ulatuses summas 160 eurot.
12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X.X. kaebuse rahuldamata. X.X. tuleb tasuda rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.10.
13. a otsuses nr 2610,23,004695 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu
14. X.X. kaitsja vandeadvokaat Kaisa Lumiste esitas kohtule 07.12.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli kaebuse esitaja kulu 940,80 eurot (tunnihinnaga 140 eurot + KM) ning 14.12.2023 täiendava kuluarvestuse 145,60 eurot (tunnihinnaga 140 eurot + KM), kokku 1086,40 eurot, mille palub X.X. hüvitada. 34.

§ 23

kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud alustel, tuleb kaebaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata ning kohtumenetluses valitud kaitsja menetluskulu tuleb jätta X.X.. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 7