← Eesti

3-24-2432/13

Obsah (5)§ 124§ 152§ 2§ 71§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2432 Haldusasi L.A kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.05.2024 otsus

§ 124lg 1).

Kohus võib kaebetähtaja järgimist kontrollida ja tähtaja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist (

§ 152lg 3).

Kaebaja esitas SKA otsuse peale vaide, mille SKA lahendas vaideotsusega. Kaebaja kinnitas vaideotsuse kättesaamist 05.07.2024. Sellises olukorras tuleb kaebetähtaja hindamisel lähtuda halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 47 lg-st 2: kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest. Kohus tõlgendab

§ 2

lg 4 alusel kaebust selliselt, et kaebaja sooviks on tühistada SKA otsus ja vaideotsus. Seega lõppes halduskohtule tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg 05.08.

  1. Kaebaja esitas kaebuse 27.08.2024, see tähendab kaebetähtaega rikkudes. 7.
  2. Kohus selgitab esmalt, et kaebetähtajad näeb ette seadus, konkreetsel juhul

. Kohtul puudub seadusandja volitus kaebetähtaega pikendada. 7.2. Kohus tõlgendab

§ 2

lg 4 alusel kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja sooviks on kaebuse menetlus kohtu poolt. See on võimalik kaebetähtaeg ennistamise kaudu. Seetõttu käsitleb kohus kaebaja taotlust kui taotlust tähtaja ennistamiseks. 7.3. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

Tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selleks ette nähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (vt nt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 16). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007 määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Üksnes erandlikel juhtudel võivad tähtaja ennistamise tingida ka isikuga seotud subjektiivsed asjaolud. Kohtupraktikas on käsitatud mõjuva põhjusena näiteks kogenematusest tingitud eksimust, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 13). Samas ei saa olla tähtaja ületamine vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Vaideotsuses on selgitatud, et kaebajal tuleb soovi korral kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest. Seega pidi kaebajale olema arusaadav, et tähtaeg hakkab kulgema alates 05.07.2024, kui ta kinnitas lihtposti teel saadetud vaideotsuse 2

(3)kättesaamist. Hoolsa käitumise korral oleks kaebaja pidanud seega mõistma, et kaebuse esitamise tähtaeg on 05.08.
  1. Kaebaja rikkus kaebetähtaega 22 päeva võrra. Tegemist ei olnud olukorraga, kus kaebetähtaja arvestamine oleks olnud keeruline. Kaebaja ei ole tõendanud advokaadi poole pöördumist kaebuse esitamise sooviga ega muid väidetava õigusteenuse osutamisega seotud asjaolusid. Kaebaja ei ole selgitanud, mida tähendab viimasel hetkel kaebuse esitamisest loobumine. Kaebaja sooviks oli, et kaebus sarnaneks vaidele, mille ta esitas SKA-le, st väikeses mahus. Seega ei saanud kaebuse koostamine olla ajamahukas. Seetõttu oleks kaebaja saanud hoolsa käitumise korral ka sellisel juhul kaebetähtaega järgida. Kohtu jaoks ei ole jälgitav, miks ületas kaebaja kaebetähtaega 22 päeva võrra. Võimalikud pöördumised Sise- ja Sotsiaalministeeriumi poole ei oma tähendust kaebetähtaja lahendamisel. Nendele pöördumistele vastuste ootamisest ei saanud sõltuda kaebuse esitamine. Eeltoodust tulenevalt puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Kohus kohaselt lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (

§ 152lg 1 p 2, 124 lg 2).

Kui

§ 152

lg -s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

Nendest sätetest tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse enne kaebuse menetlusse võtmist. Vastavalt

§ 43lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.