Obsah (5)

§ 113§ 1§ 402§ 403§ 4034

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2024, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-105858 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance Group hagi A P

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, sissenõudmiskulud 35 eurot.

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi A Plt vastu põhivõlgnevuse 43,88 euro, intressivõlgnevuse 105,24 euro, haldustasu 11,60 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 128,19 euro ja sissenõudmiskulude 15 euro nõuetes.
2. Jätta menetluskulud A P kanda.
3. Välja mõista A Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 468,45 eurot ning menetluskuludelt 468,45 eurolt viivis

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1.AS Inbank Finance (krediidiandja) ja A P (kostja) kostja sõlmisid 01.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx (leping), mille alusel sai kostja laenu summas 1300 eurot. Laenu kohustus kostja tagastama maksegraafiku alusel. Lepingust tulenevalt oli krediidikulukuse määraks 29,46% aastas, laenukogukulu 1065,96 eurot, lepingu lõpptähtaeg 15.03.2028, haldustasu 2,90 eurot, lepingu tasu 35 eurot, igakuise osamakse suurus 39,44 eurot, lepingujärgne intress ja viivis 20,90% aastas. Kostja lepingujärgseid kohustusi ei täitnud (ühtegi tagasimakset kostja lepingu täitmiseks ei teinud) ja krediidiandja edastas kostjale 05.09.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg, 19.09.2023 võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei tasunud ja krediidiandja saatis 27.09.2023 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Krediidiandja loovutas 29.09.2023 lepingust tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finance Group. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1300 eurot, intressivõlgnevus 118,87 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 159,80 eurot ning edasiulatuv viivis 20,90% aastas alates 30.04.2024 põhinõudelt 1300 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Nõuded on kujunenud järgnevalt: intressinõue: Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 27.09.2023 summas 118,87 eurot (36,54+28,02+23,24+23+8,07). 1264,64 x 20,9% / 360 x 11 = 8,07 eurot (intress perioodi 16.09.2023-27.09.2023 eest).Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingu haldamisetasu on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. 27.09.2023 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.06.2023-15.09.2023 osamaksete laenuhaldustasud, so 11,60 eurot (4 x 2,90). Laenuhaldustasu võlgnevus on 11,60 eurot. -sissenõutavaks muutunud viivisenõue: põhinõudelt 1300 eurolt alates 28.09.2023 (so lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni 29.04.2023 (so hagi esitamiseni), viivisemäär 20,90% aastas (alus: lepingu üldtingimuste p 6.1;

§ 113lg 1 kolmas lause), viivisenõue on 159,80 eurot.

Sissenõudmiskulud 50 eurot (

§ 113

² lg 2 p 3): 28.10.2023 meeldetuletuskiri 25 eurot, 07.11.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 06.12.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 15 eurot võlgniku poolt makseviivitusega tekkinud kulud, so nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja esitas hagi lisadena 6 ja 7 ehk tõenditena kostja taotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Kostjal enne lepingu sõlmimist varasemaid maksehäireid polnud. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid Pensioniregistrist ja kostja kuusissetulekuks oli 660,28 eurot ning kostja taotluse järgi on kostja igakuiste kohustuste suuruseks 100 eurot. Hageja tuvastas, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja oli seisukohal, et kostja krediidivõimelisust on põhjalikult kontrollitud ja krediidiandja on teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Kostja vastuväited

1. Menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse on kostjale kätte toimetatud KÄPO vahendusel 25.06.
2. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 09.07.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 03.05.2024 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
5. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-105858 OÜ Aktiva Finance Group hagi A P vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1300 eurot, intressivõlgnevus 118,87 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 159,80 eurot ning edasiulatuv viivis 20,90% aastas alates 30.04.2024 põhinõudelt 1300 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
7. Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS Inbank Finance vahel 01.03.2023 sõlmitud väike laenulepingust nr XXXX. Kuna AS Inbank Finance sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1

lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (

) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal.

§ 403

4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 9. 16.04.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt

§ 4034lg-le 7.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi lisad 6 (kostja laenutaotlus) ja 7 (taust.ee maksehäireregistri väljavõte). Kohus märgib, et hagi lisa 7 taust.ee väljavõtte on tehtud 29.04.2024, mis ei kajasta seda, et kostjal enne väike laenulepingu nr XXXX sõlmimist, so 01.03.2023 ei olnud maksehäireid ning kohtu hinnangul ei ole hagi lisa 7 näol tegemist asjakohase tõendiga. Kohus leiab, et hagi lisa 6 (kostja taotlus) ning hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingute sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid kohustusi tegelikkuses enne väike laenulepingu nr XXXX sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet 01.03.2023 krediidilepingu sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (

§ 4034lg 6).

1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. Kostja ei ole hagejale tagasimakseid mõlema lepingu katteks teinud. Kohus on seisukohal, et lepingust nr XXXX tulenev põhinõue on põhjendatud summas 1256,12 eurot (intressinõudest on tasutud 15.04.2023 1,54 eurot, 15.05.2023 36,54 eurot, intressivõlgnevus algas
2. osamaksest; haldustasu on tasutud 15.04.2023 2,90 eurot ja 15.05.2023 2,90 eurot, haldustasu võlgnevus tekkis alates
3. osamaksest, 1,54+36,54+2,90+2,90= 43,88 eurot; 130043,88=1256,12 eurot). Lepingu haldustasu 11,60 eurot ja lepingutasu 35 eurot kostja

§ 4034lg 7 kohaselt hagejale ei võlgne.

Kohus jätab eeltoodust tulenevalt rahuldamata põhinõude 43,88 eurot (1300-1256,12=43,88 eurot) ja haldustasu 11,60 eurot. 12. Riigikohus on osundanud, et

§ 4034

lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-2113098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja ei ole lepingust nr XXXX tulenevalt nõuete osas ümberarvestusi esitanud. Intressikalkulaator.ee kasutades on põhjendatud (seadusjärgses intressimääras) intressivõlgnevus 13,63 eurot (põhinõudelt 1256,12 eurolt, periood 15.06.2023-27.09.2023) ja viivisevõlgnevus 31,61 eurot (põhinõudelt 1256,12 eurolt, periood 28.09.2023-29.04.2023). Kohus jätab rahuldamata intressinõude 105,24 eurot (118,87-13,63=105,24 eurot) ja viivisenõude 128,19 eurot (159,8031,61=128,19 eurot). Edasiulatuvalt on põhjendatud viivisenõue alates 30.04.2024 põhinõudelt 1256,12 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

13.

§ 113

² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 50 eurot (

§ 113

² lg 2 p 3): 28.10.2023 meeldetuletuskiri 25 eurot, 07.11.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 06.12.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 15 eurot võlgniku poolt makseviivitusega tekkinud kulud, so nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulud summas 35 eurot (28.10.2023 meeldetuletuskiri 25 eurot, 07.11.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 06.12.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 25+5+5=35 eurot). Kuivõrd makseviivitusega tingitud nõuet ei ole tõendatud, siis jätab kohus makseviivitusest tuleneva nõude 15 eurot rahuldamata. 14. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab väikelaenu lepingu nr XXXX alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1256,12 eurot, intressivõlgnevus 13,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 31,61 eurot, edasiulatuv viivis alates 30.04.2024 põhinõudelt 1256,12 eurolt

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, sissenõudmiskulud 35 eurot. Kohus jätab rahuldamata järgmised nõuded: põhivõlgnevus 43,88 eurot, intressivõlgnevus 105,24 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 128,19 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot.

1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 673 eurot (sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 358 eurot, käibemaksuta, mis koosnevad maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulust 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine, nende analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine 2 x 169= 338 eurot). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 338 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 575 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 315 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 18,53% ulatuses ja kostja kanda 81,47 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 468,45 eurot.
2. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. 17. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik