KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht november 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1734 Tsiviilasi W.C (W.C) võlgade ümberkujundamise menetlu

) § 25 lg 6). 3 Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 28lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 54lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. W.C (avaldaja, võlgnik) esitas
2. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kolm alaealist last, kellest kaks elavad koos temaga. Võlgnikule kuulub sõiduk xxxxxxxxxxx

§ 20

lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (

§ 24

lg 3).

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 26

lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. 10. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud kaheksa võlausaldajat (TF Bank AB, PÕLVAMAA HOIU-LAENUÜHISTU, Aktsiaselts PlusPlus Capital, Holm Bank AS, Nord Collect OÜ, kohtutäitur Oksana Kutšmei, kohtutäitur Rocki Albert ja kohtutäitur Anne Böckler). Võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ, kohtutäiturid Aive Kolsar ja Jane Rumjantseva avaldusi ega seisukohti tähtaegselt ei esitanud, kuid usaldusisik on võlausaldajatele edastatud teatises

§ 24

lg 4 neljanda lause kohaselt märkinud, et 7 tähtaegselt seisukoha või avalduse esitamata jätmisel nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. Vastuväite on esitanud kaks ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajat (kohtutäitur Taive Peedosaar ja Aktsiaselts PlusPlus Capital). Kohtutäitur Taive Peedosaar esitas vastuväite ümberkujundamiskavas esitatud tema nõude suurusele. Aktsiaselts PlusPlus Capital sisulisi vastuväiteid kavas toodud nõude suurusele või ümberkujundamise viisidele ei esitanud. Seega tuleb lugeda, et kavaga on nõustunud üksteist võlausaldajat, s.o üle poole pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kellele nõuetega on ühtlasi esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult on täidetud

§ 26lg-s 2 sätestatud eeldused.

11. Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud

§ 20

lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetekohased dokumendid ning kas esineb

§ 27lg-s 1 nimetatud aluseid.

Samuti tuleb kohtul määrata vastuväite esitanud võlausaldaja (kohtutäitur Taive Peedosaar) nõude suurus (

§ 25lg 3).

11.

1. Kohus määras
2. märtsi
3. a määruses kava esitamise tähtajaks
4. mai 2023 ning pikendas seda tähtaega usaldusisiku taotlusel kuni
5. juunini
6. Usaldusisik esitas
7. novembril 2023 ettepaneku kava muutmiseks. Kohus kohustas usaldusisikut vastavalt usaldusisiku taotlusele esitama kava
8. detsembril 2024 ning pikendas seda tähtaega usaldusisiku taotlusel kahel korral ja kohustas usaldusisikut kava esitama
9. juuniks
10. Usaldusisik esitas muudetud kava kohtule kinnitamiseks
11. juunil
12. Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajatele saadetud teatise võlgade ümberkujundamisest (dtl 570), pandipidaja PÕLVAMAA HOIU-LAENUÜHISTU nõusoleku võlgade ümberkujundamiseks (dtl 515, 566), võlausaldajate seisukohad (dtl-d 513–567, 574–627, 657-662) ja kokkuvõtte sellest ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse (dtl-d 572–573, 629– 632, 642–648). Seega on usaldusisik esitanud kohtule mh

§ 24lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.

11.2. Kava vastab

§ 20lg-s 1 sätestatud nõuetele.

12. Järgmisena määrab kohus

§ 25

lg 3 alusel kindlaks ümberkujundamiskavaga hõlmatud nende võlausaldajate nõuded, kes ei nõustunud ümberkujundamiskavas esitatud andmetega tema nõude suuruse kohta.

§ 25

lg 3 kohaselt tuleb kohtul kava kinnitamisel otsustada esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõuete suurused ning tagatiste olemasolu. 12.

1. Kohtutäitur Taive Peedosaar on esitanud
2. mail 2024 enda seisukoha kavale ja nõude arvestuse (dtl 634). Kohtutäituri arvates on täitmata põhitasu 115 eurot, millele lisandub käibemaks 25 eurot 30 senti ja täitemenetluse alustamise tasu 30 eurot, millele lisandub käibemaks 6 eurot 10 senti. Kohtutäitur on märkinud enda nõude suuruseks 176 eurot 40 senti. 12.
3. Usaldusisik ei nõustu kohtutäituri toodud nõude arvestusega. Kohtutäitur on esitanud usaldusisikule
4. veebruaril 2023 nõude arvestuse, kus on märgitud täitemenetluse alustamise tasuks 36 eurot ja põhitasuks 138 eurot. Lisaks on
5. aprillil 2022 laekunud kohtutäiturile 30 eurot AS-lt JUMEK, mis on arvestatud täituritasu katteks ning kogu nõue koos võlausaldaja nõudega (320 eurot) on 464 eurot. Usaldusisik on arvestanud kohtutäituri tasust 174 eurot (36 8 + 138=174) maha 30 eurot ning täituritasu jääk on seega 144 eurot nagu kavas. Samuti ei nõustu usaldusisik kohtutäituri vastuväites toodud summadega, kus käibemaksuks on arvestatud 22%. Kuna täitemenetlus peatati maksejõuetusmenetluse algatamisega
6. veebruaril 2023, siis teenuse osutamine lõppes hiljemalt veebruaris 2023 ning kohtutäituri tasudele tuleb kohaldada varasemat käibemaksumäära 20%. 12.
7. Vastuseks kohtu
8. oktoobri
9. a järelpärimisele esitas usaldusisik kohtule täiendavad dokumendid kohtutäitur Taive Peedosaare nõude kindlaksmääramiseks. Kohtutäituri
10. veebruari
11. a vastusest päringule (dtl 659) nähtub, et täitemenetluse alustamise tasu on 36 eurot (sh käibemaks) ja põhitasu 138 eurot (sh käibemaks), kokku 174 eurot. Täitemenetluses on laekunud
12. aprillil 2022 AS-lt JUMEK 30 eurot (dtl 660), mille on kohtutäitur arvestanud täitekulude katteks. Seega on lõplikuks nõudeks 144 eurot (sh käibemaks). Kohus nõustub usaldusisikuga, et kuna maakohtu
13. veebruari
14. a määrusega on kohus peatanud võlgniku suhtes toimuva sundtäitmise, siis on põhjendatud kohtutäituri tasule ja täitekuludele kohaldada täitemenetluse peatumise aegset käibemaksu määra.
15. augustil 2022 jõustunud käibemaksuseaduse § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 20 % maksustatavast väärtusest. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt põhjendatud määrata kavaga ümberkujundatavaks kohtutäituri Taive Peedosaare nõude suuruseks 144 eurot (põhinõue), mis on täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu nõue täitemenetluses nr 119/2021/
16. 12.
17. Võlausaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital nõustub kavaga tingimusel, et võlgniku kinnisvarale seatakse või jäetakse käsutamiskeelu märge võlausaldajate kasuks kuni kava täieliku tasumiseni (dtl 516). Kohus selgitab, et

§ 24

ei näe ette ümberkujundamiskavaga tingimuslikku nõustumist.

§ 24

lg 4 näeb ette, et võlausaldajal tuleb esitada enda seisukoht, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Vastuväiteid nõude suurusele ja võlgniku poolt taotletud ümberkujundamise viisidele, võlausaldaja esitanud ei ole. Seega loeb kohus, et Aktsiaselts PlusPlus Capital on ümberkujundamiskavaga nõustunud. 13. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (

§ 20lg 1 p 1).

Võlgnikul on kohustusi 12 võlausaldaja ees kokku 27 630 euro 60 sendi ulatuses, millest ümberkujundamisele kuuluvad põhivõlad on 21 735 eurot 56 senti. Võlausaldajatel, kelle nõuded on tagamata, on kõrvalkulusid vähendatud 100% ulatuses. Võlgnik tasub põhivõlad 100% ulatuses ja lisaks pandipidaja PÕLVAMAA HOIULAENUÜHISTU intressid 72 kuu jooksul. Võlgnik on seega taotlenud

§ 21

lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kõrvalnõuete vähendamise teel. Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel. 9 14. Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg (

§ 20lg 1 p 2).

Võlgnik teeb esimese makse

1. novembril 2024 ning kava täidetakse hiljemalt oktoobris
3. Võlgnikul tekkisid makseraskused endise elukaaslasega kooselu lõppemisel. Tal puudus töö ja muu eluks vajalik. Võlgnik võttis laenu, et osta sõiduk tööl käimiseks ning töötuks jäädes seetõttu, et tasuda üüri ning igapäevaseid kulusid. Laste haiguste tõttu kolis ta koos lastega ema juurde. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamisega säilitada oma kodu ning sõiduki, et tööl käia. Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (

§ 20lg 1 p 3).

Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Kava kohaselt on võlgniku sissetulekud 1843 eurot 9 senti (töötasu 1045 eurot, elatis 500 eurot, peretoetus 160 eurot, lapse puude toetus 138 eurot 9 senti). Võlgnik tasub enda sissetulekutest igakuiselt 314 eurot 54 senti, seejuures jääb pere igapäevasteks kuludeks 1523 eurot 5 senti. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik kohtu arvates kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt keskmiselt 314 euro ulatuses täita. Seeläbi on võlgnikul tõenäoliselt võimalik püsivat maksejõuetust vältida. 16. Usaldusisik on esitanud oma tasu kalkulatsiooni ja aruande tehtud ülesannete kohta. 17. Kohtu arvates puuduvad

§ 27lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks.

17.1. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Võlgnikule kuulub küll varana kinnisasi ja sõiduk, kuid tegu ei ole kiiresti realiseeritava varaga. Lisaks on kinnisasi võlgniku pere eluasemeks, mida võlgnik soovib säilitada. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine

§ 27lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.

17.2. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (

§ 27lg 1 p 2; vt täpsemalt määruse põhjenduste p 15).

17.3. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (

§ 27lg 1 p-d 3 ja 4).

17.4. Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve.

§ 30

lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. 10 18.

§ 16

lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu

1. veebruari
2. a ja
3. veebruari
4. a määrustega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud, v.a võlgniku kinnisasjale seatud käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke. Kohus peab praegusel juhul võlausaldajate huvisid arvestades vajalikuks kohaldada abinõusid ümberkujundamiskava täitmise tagamiseks. Ümberkujundamiskava täitmise ja võlausaldajate huvide tagamiseks keelab kohus

§ 26

lg 9 alusel võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada (käsutuskeeld). Seeläbi on tagatud, et võlgnik kinnisasja võlgade ümberkujundamise menetluses ei võõranda, mis tagab võlausaldajate nõuete täitmise tulevikus olukorras, kui võlgnik kava ei täida. Kohaldatud abinõud kehtivad kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni (

§ 37lg 2).

Usaldusisik esitas

1. oktoobril 2024 kohtule ka taotluse kava kinnitamisel kohustada kohtutäiturit kava täitmise ajal kinnipeetud summad kandma koheselt võlgnikule, et võlgnik saaks kava täita. Kuivõrd usaldusisik on kõnealusest taotlusest
2. oktoobril 2024 loobunud, jätab kohus selle läbi vaatamata.
3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (

§ 35lg 2).

Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (

§ 35lg 4).

20.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

§ 35

lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 30. novembriks 2024 ning edaspidi iga aasta 30. novembriks (teine aruanne 30. novembriks 2025 jne) kuni kava täitmiseni, ning mille edastab usaldusisik kohtule. 21. Kohus lisab, et tühistab kava

§ 41lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 11 22. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1395 eurot (15 tunni 30 minuti eest tunnitasuga 90 eurot) (dtl-d 572–573). 22.1.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 113 kohaselt on alates
3. jaanuarist 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega on usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 164 eurot. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 22.
4. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 90 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ka ei ületa

§ 54lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära.

Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 15 tunni 30 minuti ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on enamus võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1395 eurot. 22.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 1000 eurot. Usaldusisiku tasust (1395 eurot) tuleb 1000 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel Avitase OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54

lg 9) ning ülejäänud 395 eurot tuleb välja mõista võlgnikult usaldusisiku kasuks ning mis tuleb kanda samuti Avitase OÜ-le. 23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab

§ 8

lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 12 13