KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2024.a. kell 16.00 Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-16145 Tsiviilasi Võlgniku M. B. maksejõuetusavaldus

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku poolt kohtule ja usaldusisikule esitatud andmete kohaselt on tema varaks töötasu T OÜ-lt ja Xxxx AS-is teise samba pensionifond väärtusega 10279,76 eurot. Usaldusisikule nähtub Pensioniregistrist, et 9 võlgniku pensionikontol puuduvad pensionifondide osakud ning varem seal olnud vahendid on võlgnikule vastavalt tema poolt 24.03.2021.a. esitatud avaldusele välja makstud. Võlgniku kohtule esitatud maksejõuetusavalduses ja vastuses usaldusisiku teabenõudele välja toodud selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud järgnevad asjaolud -esimese laenu võttis ta eesmärgiga katta korteri remondikulusid ja sisustuse kulusid. Seoses Covidiga vähenes töökoormus ja sellega vähenes ka sissetulek. Samal ajal mõistis kohus temalt välja elatisrahad tema kahe lapse kasuks. Järgmised laenud võttis ta varasemate laenude katteks. Lastele elatisraha maksmiseks oli müüdi võlgniku kaks korterit xxxx. Ühe müüs võlgnik 2020 aastal ise ja 2021 a. teine korter müüdi kohtutäituri poolt enampakkumisel, et tasuda elatisraha nõudeid. Peale seda sattus võlgnik laenuorjusse ning oli sunnitud võtma uusi laenu, et katta varasemaid laenukohustusi. Võlgnik töötas kahes töökohas, kuid tervise tõttu oli sunnitud lõpetama töösuhted firmaga, kust sai suuremat sissetulekut. Antud hetkel on võlgnikul töökoht olemas, kuid seoses väikse palgaga ei saa ta tasuda oma kohustuste eest. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks endale kergekäeliselt võetud kohustused erinevate kiir-, tarbimis ja väikelaenude näol arvestamata oma sissetulekute suurusega, kusjuures uusi laene on tihti võetud vaid selleks, et vähemalt mingis osas tasuda varasemalt võetud laenukohustuste eest. See aga paraku viis aja jooksul selleni, et võlgniku laenukohustused kasvasid nii suureks, et uute laenude ja oma sissetuleku arvel ta ei jõudnud enam tasuda varasemate kohustuste eest, mis omakorda põhjustasid paljude täitemenetluste algatamise tema vastu koos täiendavate kohustuste lisandumisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikul olnud oma kohustuste eest tähtaegselt tasumisega probleeme juba alates 2008.aastast, kui alustati esimesed täitemenetlused tema suhtes. Lõplikult oli võlgniku maksejõuetus kujunenud välja hiljemalt 2020.aasta lõpuks, kui alustati täitemenetlused seoses elatisvõlgnevustega. Usaldusisik leiab, et arvestades asjaoludega, et võlgnik on taotlenud kohtult kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning et võlgniku kohustused suures enamuses ei tulene tema õigusvastasest tegevusest 10 ning elatisrahade mittemaksmisest, on kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt perspektiivikas. Lisaks on võlgnikul olemas ka töökoht ning sissetulek. Samas peab usaldusisik vajalikuks märkida, et kohustustest vabastamise menetluse käigus ei vabane võlgnik oma laste T. B.`i ja M.-A. H. kasuks välja mõistetud elatisraha maksmise kohustustest, samuti ka kriminaalmenetluses väljamõistetud kahjude tasumisest, seega ei pruugi kohustustest vabastamise menetlus täita kõiki võlgniku poolt silmaspeetud eesmärke. Pankroti väljakuulutamise korral olen nõus jätkama pankrotihaldurina. Lähtudes eeltoodust ja FIMS § 17 ja § 45 ning

§ 1ja § 31 palutakse kohtul: välja kuulutada M.

B.`i, isikukood xxxx, pankrot; otsustada võlgniku M. B.`i kohustustest vabastamise menetluse algatamine; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; määrata usaldusisiku Martin Kruppi tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 14 töötunni eest 1 680 eurot (arvestusega 1tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 369,60 eurot, kokku 2049,60 eurot; anda menetlusabi; riigi vahenditest käibemaks hüvitada 180,40 820 eurot, eurot, kokku millele lisandub 1000,40 eurot, Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks; usaldusisiku tasu 1049,20 euro ulatuses jätta võlgniku kanda ja mõista välja M. B.`ilt. Maakohtu seisukoht:

1. Maakohus tutvunud pankrotitoimikuga, ajutise pankrotihalduri ettekandega ja lisadega ning kuulanud ära võlgniku leiab, et füüsilisest isikust võlgniku M. B.`i pankrot tuleb välja kuulutada ja seoses pankroti väljakuulutamisega algatada ka M. B.`i kohustustest vabastamise menetlus. 11 Kohus selgitab võlgnik M. B.`ile, et pankrotimenetluse läbiviimisega kaasnevad täiendavad kulud ning võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Pankrotihaldurina tegutsemiseks on nõusoleku andnud senine usaldusisik pankrotihaldur Martin Krupp.
2. Menetluskulu: Usaldusisik kulutas FIMS § 53 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi järgmisi toiminguid: Ajutise halduri poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas korduvalt teabenõuded võlgnikule, samuti koostas ja esitas vara- ja võlgade nimekirjad võlgnikule Koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid, tegi täiendavaid päringuid võlausaldajatele Tutvus võlgnikuga seotud registriandmetega võimalike võlgniku varade ja kohustuste tuvastamiseks, tegi võlgnikule täiendavad päringud Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja Koostas usaldusisiku aruande Kokku Tunni d 1,0 0,5 2,0 1,0 6,0 3,5 14 FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (alates 01.02.
3. a. kehtiva

§ 23lg 3).

12 Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palun kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp`i tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 14 töötunni eest 1 680 eurot (arvestusega 1tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 369,60 eurot, kokku 2 049,60 eurot. Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi alammäär 820 eurot. Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu

§ 23

lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 924 eurot (14x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja

§ 23

lg 4 ülemmäära palun riigi vahenditest hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot, Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks. Ülejäänud summas palun jätta usaldusisiku tasu võlgniku M. B.`i kanda. Usaldusisiku Martin Krupp`i tasu on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 13