Obsah (9)

§ 14§ 3891§ 15§ 18§ 47§ 1§ 56§ 58§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-37 (kirjalik menetlus) Kohtunik Marju Persidskaja Väärteoas

§ 14

lg-s 1 toodud eeldused juriidilise isiku vastutusele võtmiseks, sest juhatuse liikme tegutsemiskohustust ei saa tuletada vastavalt Riigikohtu praktikale üldisest hoolsuskohustusest. Seega tuleb nõustuda väärteomenetluse lõpetamisega VKS 331 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo osas;  AÕKS § 2351 lg 2 koosseis on täidetud ja selles osas on põhjendatud jätta otsus ning AS-ile Olerex mõistetud karistus jõusse. Ka antud rikkumise puhul on karistuse ülemmääraks 10 000 000 eurot;  arvestades Riigikohtu 09.11.

1. a otsuse nr 4-23-270/23 punktis 11 toodut saab juriidilise isiku läbi tema esindaja tegevuse KeÜS § 22 1 alusel karistusõiguslikule vastutusele võtta. Nii on ka käesolevalt väärteomenetluse kirjelduses välja toodud;  kogutud tõendid kinnitavad kogumis, et väärteoasjas on juriidilise isiku vastutus avatud korrektselt läbi juhatuse liikme A. L. AS Olerex juhatuse liige A. L. oli teadlik VKS 2 § 21 lg 1 ja AÕKS § 1231 lg 1 tuleneva kohustuse täitmise nõudest ja temalt tuleb lõplik otsus, kui palju ja mis kütust täpsemalt ostetakse, millega juriidilisel isikul lasuvad kohustused täita;  kui eriseadus sätestab karistusseadustiku üldosast rangemad karistusraamid, on karistusõigust kohaldanud korrektselt. Karistuse määramisel on lähtutud ette antud karistusraamidest, arvestades süü suurust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Karistuse määra valikut on põhjalikult põhistatud, mistõttu on vastupidised väited alusetud. KOHTU SEISUKOHT
2. Menetlusaluse isiku kaitsjad on teatanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja sellega on nõustunud ka kohtuväline menetleja. Seega on täidetud VTMS § 120 lg-s 1 sätestatud tingimused ja kuivõrd kohus ei ole takistusi tuvastanud, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Keskkonnaameti 22.01.
5. a seisukohast nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub VKS 331 lg 2 osas väärteomenetluse lõpetamisega ehk loobub menetlusalusele isikule selles osas tehtud etteheitest. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, väärteomenetlus, juhindudes VTMS §-st 2 ja KrMS §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada. 1 Seega lõpetab kohus VTMS § 2 ja KrMS § 301 alusel väärteomenetluse VKS § 33 1 lg 2 järgi kvalifitseeritavas rikkumises.
6. Teine AS Olerexile etteheidetav rikkumine, s.o AÕKS § 235 1 lg 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse AÕKS §-s 1231 sätestatud kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu nõude rikkumise eest. Nii sätestab AÕKS § 1231 lg-s 1, et tarnija peab vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga kalendriaasta jooksul vähemalt 6%. Vastavalt sama paragrahvi lõikes 8 sätestatule on kütuse alusstandard AÕKS täheduses Euroopa Liidus
7. a kasutatud mittebioloogilist päriolu kütuse kasvuhoonegaaside heite kogumahukus, mis on 94,1 gCO2ekv/MJ.
8. Äriregistri kohaselt on AS Olerex ainsaks juhatuse liikmeks alates 25.01.2017 A. L. Käesoleval juhul seisneb etteheide selles, et A. L. korraldas AS-i Olerex juhatuse liikmena ettevõtte tööd selliselt, et täitmata jäi kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise nõue. Ehk siis seisneb etteheide tegevusetuses. Kohtupraktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu.

§ 14

lg-s 1 sätestatud derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. 2 Kuna tegevusetusdeliktide objektiivne koosseis nõuab muu hulgas tegutsemiskohustuse tuvastamist ja isikult nõutava teo konstrueerimist, tuleb ka

§ 14

lgs 1 sätestatud isiku tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel näidata, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja seda, milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. Juriidilise isiku poolt avalik-õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda 1 2 Riigikohtu 02.02.

1. a otsus nr 3-1-1-21-16, p 7 Riigikohtu 29.11.
2. a otsus nr 4-18-5765, p 6 3 üldjuhul, et sama kohustust oleksid isiklikult rikkunud ka selle juriidilise isiku juhatuse liikmed. Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult. Nii on avalikus õiguses norme, mis panevad juhatuse liikmele kohustuse tegutseda, tagamaks juriidilise isiku teatud kohustuse täitmine. Näiteks tuleneb selline norm maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lgst 1, mis mh võimaldab karistada MKS § 153 1 , § 154 või

§ 3891

järgi juhatuse liiget, kes jätab juriidilise isiku maksudeklaratsiooni esitamata, samuti nõuda juhatuse liikmelt MKS §s 40 või 41 sätestatud alusel vastutusotsusega (MKS § 96) juriidilise isiku maksuvõla tasumist.3 9. Lisaks sellele, et ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hooldusega, on kohtu hinnangul käsiloleval juhul normiks, mis paneb juriidilise isiku kõrval tegutsemiskohustuse ka juhatuse liikmele isiklikult, väärteoprotokollis ja ka – otsuses

§ 14kõrval välja toodud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (Ke

ÜS) § 221. KeÜS §-s 221 sätestab, et juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud korraldama esindatava --- atmosfääriõhu kaitse seadusest --- ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste kohustuste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Eelnevale tuginevalt on täidetud juriidilise isiku vastutusele võtmise eeldused, s.o tema vastutus on seaduses ette nähtud ning seadusega on pandud tegutsemiskohustus lisaks juriidilisele isikule ka tema juhatuse liikmele isiklikult. Seega lasus kohtu hinnangul AS Olerex juhatuse liikmel A. L. kohustus korraldada ettevõtte töö selliselt, et täidetud saaks AÕKS-is sätestatud heitgaaside vähendamise nõue. 10. Edasiselt tuleb tuvastada, kas AS-il Olerex jäi AÕKS § 123 1 lg-s 1 sätestatud kohustus täitmata, s.t kas neil jäi kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogused võrreldes kütuse alusstandardiga kalendriaasta jooksul vähemalt 6% vähendamata. 11. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis töötava R. V. sõnul on taastuvenergia direktiivi nõude täitmiseks erinevaid võimalusi, näiteks vedelkütusesse biokütust segades, taastuvenergia kasutamisega kütuste portfellis või näiteks biometaani kasutamisega transpordisektoris. Lisaks on tarnijatel võimalik omavahel müüa taastuvenergia statistikat. Kohustust ei saa aga täita statistika ostmisega isikult, kes ei ole statistika objektiks olevat kütust Eestis tarbimisse lubanud. Eelmisel aastal täitmata jäänud kohustust pole samuti võimalik lisada järgmise aasta kohustusele. Kuna kohustuse täitmist kontrollitakse aasta lõikes, on võimalik valida, mis ajahetkel see täidetakse. Biokütuse nõude täitmist läbi biometaani, elektrienergia abil või biokütuste lisamisega fossiilsetesse kütustesse kinnitas ütlustes ka tunnistaja R. S.. R. S. sõnul tähendab eeltoodu, et lisatud biokütus peab olema ka reaalselt tarbimisse lastud. 12. Kohus on seisukohal, et tõendatud on, et AS-ile Olerex tuletati (vedelkütuse

1. ja)atmosfääriõhu kaitse seadustest tulenevaid nõudeid meelde. Seda kinnitavad nii Keskkonnaameti peainspektorina töötanud tunnistaja K. R., peainspektorina töötanud R. S., peadirektori asetäitja O. A. kui ka AS-is Olerex töötavate V. V. ja M. M. ütlused. Lisaks kinnitab seda 28.08.2023. a vaatlusprotokollist, vaadeldud A. L. kasutuses olnud sülearvutist Lenovo ThinkPadX1 kopeeritud andmeid, nähtuv. 13. Nii selgitas K. R., et AS-i Olerex teavitati madalast biokütuse nõude täitmise osakaalust 12.09.2022 ja küsiti, kuidas see täita plaanitakse. Vedelkütuse müüjaid teavitati 3 Riigikohtu 17.11.2017. a otsus nr 4-16-5811, p 12 4 nõudest ka 11.11.2022. a kirjaga. Samuti toimus AS Olerex juhatuse liikme A. L. bionõude täitmise teemal kohtumine detsembris 2022. Nimetatud kohtumise toimumist kinnitas ka O. A., kelle sõnul sai A. L. juba kohtumise kokku leppimisel aru, et rääkida soovitakse bionõude täitmisest. R. S. selgitas samuti, et AS-ile Olerex tuletati 12.09.2022 riiklikke kohustusi meelde ja küsiti, kuidas neid täita plaanitakse. Keskkonnaamet edastas ka 11.11.2022 kõikidele VKS ja AÕKS kohuslastele pöördumise nende nõuetega. V. V. sõnul tuli ühel korral Keskkonnaametilt meeldetuletus seoses biokohustuse nõudega ja M. M. sõnul käis Keskkonnaamet aasta lõpus seda teemat arutamas, aga rohkem uuriti juba laeva saabumise kohta. Ühtlasi võis M. M. sõnul olla meilivahetus. Eelnevaga on kooskõlas ka A. L. kasutuses olevast sülearvutist leitu, st selles sisaldus Keskkonnaameti 12.09.2022. a pöördumine, kus teavitatakse, et 2022. a tarneandmete põhjal ei ole ettevõte täitmas AÕKS § 1231 sätestatud kohustusi ja palutakse selgitusi, kas ja kuidas plaanib ettevõte aasta lõpuks kohustused täita. A. L. edastas selle pöördumise 15.09.2022 M. M.. Ettevõttele meeldetuletuste saatmist ja nõuete täitmise kohta küsimist kinnitab lisaks eelnevale ka 15.09.2023. a vaatlusprotokollist nähtuv, vaadeldud A. M. kasutuses olnud sülearvutis Lenovo T480s olnud andmeid. Näha on, et ka A. M. sülearvutis on kirjavahetusi nõuete täitmise teema, s.o näiteks 29.11.2022-30.11.2022 SEB kliendihalduri ja AS Olerexi töötaja K. K. vaheline seoses seadusest tulenevate kohustuste täitmisega. 14. Samuti nähtub väärteotoimikusse kogutud tõenditest, et aastal 2022 ootas ettevõte (bio)kütuse soetamisega, hakates alles aasta teises pooles tegema jõupingutusi, et soetada suurem kogus (bio)kütust, mis ettevõtte esindajate poolt väljendatu kohaselt pidi võimaldama nõuded täita. Seda, et ettevõte plaanis aasta lõpus saabuva (bio)kütusega nõuded täita, kinnitavad tunnistajate K. R. ja O. A. ütlused, kelle sõnul kinnitas AS Olerex juhatuse liige, et nõuded on plaanis täita aasta lõpus saabuva biokütusega (HVO-ga). Ka R. S, sõnul teavitas teda V. V. 20.12.2022, et ettevõte plaanib nii VKS kui ka AÕKS tulenevad kohustused täita saabuva biokütusega HVO. Toimikus olevad tõendid tõendavad sedagi, et lõpuks detsembri lõpus 2022 Muuga sadamasse saabunud tankeri lastiks ei olnud bio-, vaid tavaline diislikütus. 15. Tulles vajamineva (bio)kütuse soetamise juurde, nähtub tunnistaja V. V. ütlustest, et n-ö rohelise kütuse ostu lõplikud otsused teeb juhatus, reeglina paneb oma allkirja A. L. Ka tunnistaja M. M. sõnul võtab juhatuse liige A. L. vastu otsused seoses taastuvenergial põhineva kütuse sisseostuga ja ka A. M. peaks olema sellest teadlik. Kütuse sisseostu suuremahulisi lepinguid allkirjastab juhatuse liige A. L., igapäevaseid oste ta ei allkirjasta. Sarnaselt V. V. ja M. M. ütlustega tuleb M. A. ütlustest, et otsus, mida täpsemalt ja kui palju ostetakse, tuleb omanikelt. Lõplik kütuste, sh. HVO sisseostu- ja müügistrateegia arutamine toimub V. V., M. M. ja omanike A. L. ja A. M. osalusel, otsuse võtavad vastu omanikud. 16. Aastal 2022 vajamineva kütuse osas tuleneb M. M. ütlustest, et ta hakkas sügisel 2022 tegelema HVO ostuvõimaluste otsimisega, kuna AS-il Olerex ei õnnestunud statistikaplaani täita (s.o soetada biometaani ja elektriautode laadimise statistikat). Ta leidis selleks detsembri keskel vahendaja ning otsuse temaga tehingu tegemiseks võttis vastu A. L. 17. Tunnistaja M. M. ütlustega, et kütuse ostuvõimalusi hakati otsima alles aasta teises pooles, on kooskõlas V. V. ütlused, mille kohaselt ta küsib peamiselt A. L., A. M. vähem, kas osta biokütust, venitada või mitte osta. Lepingutele paneb reeglina allkirja A. L. Suvel 2022 oodati ostmisega. A. L. lootis, et Lätis biokohustuse kaotamisega läheb kas hind alla või kaob kohustus ära. 18. Tunnistaja E. K. ütlustest nähtub samuti, et AS-il Olerex oli vaja soetada enne aasta 5 lõppu 2022 suurem kogus biokütust HVO-d, kuna Eestis oli statistika selleks hetkeks otsas. Kütuse soetamiseks oli AS-il Olerex vaja rahastust ning seetõttu sõlmiti detsembris 2022 laenuleping. Laev kütusega hakkas liikuma 26.12.2022 ja jõudis kohale 30.12.2022. Tema sõnul tegutseti teadmisega, et biokütus koos seadusest tuleneva nõude täitmiseks vajalike sertifikaatidega jõuaks kohale. Akreditiiv 21,5 miljonit dollarit maksti välja 26.01.2023. 19. Tunnistaja K. R. ütlustest nähtub seejuures, et A. L. teatas 27.12.2022, et laev saabub Muuga sadamasse 30.12.2022. Ettevõte tundis huvi, kas kütusega jõutakse teha kõik toimingud selle tarbimisse lubamiseks ja nõude täitmiseks. EMDE-sse laetud eelteate kohaselt pidi lastiks olema vedelkütus HVO umbes 9000 mt, aga ülddeklaratsiooni kohaselt oli lastiks ULSD 8975,394 mt. 03.01.2023 A. V. poolt edastatud analüüsisertifikaadilt jäi silma ULSD, mis viitab tavalisele diislikütusele ja puudus info biokütuse sisalduse kohta. Maksu- ja Tolliamet organiseeris saabunud kütusest proovide võtmise. 20. Tunnistaja R. S. sõnul saabus tanker väidetava HVO-ga Muuga sadamasse 30.12.2022 ning mahutitest võeti proovid. EMTA-lt saadud info kohaselt oli tegemist tavalise diislikütusega. 21. Maksu- ja Tolliametis töötava tunnistaja A. G. ütlused riimuvad eelnevatega ja neist nähtub, et neil tekkis 2022. a lõpus AS Olerexile saabuma pidanud 9000 tonni HVO puhul kahtlus, et see ei ole HVO ja tankeri saabumisel 30.12.2022 korraldas EMTA tankeril olevast kütusest proovide võtmise. Proovide analüüsiakt kinnitas, et see ei sisalda HVO-d, vaid tegemist oli talvise diislikütusega. 22. Eesti sadamates laevade agenteerimisega tegeleva ettevõtte Estmare Logistika OÜ juhatuse liikme M. M. tunnistajana antud ütluste kohaselt saab ta Muuga sadamasse saabunud tankeri kauba kohta öelda dokumentide järgi, et see oli ULSD (ultra light sulfor diesel oil). AS Olerex pealogistikuna töötava tunnistaja G. J. sõnul teab ta 30.12.2022 Muuga sadamasse jõudnud tankeri pardal olnud kütuse kohta, et aktsiisi saatelehel oli märgitud kaubaks diislikütus. Samas võib see tema sõnul tähendada nii HVO-ta kui ka juba HVO-ga olevat diislikütust. Aktiisilehe järgi pole võimalik teha vahet, kas HVO on diislikütusesse juba segatud või mitte. 23. Tunnistaja V. V. sõnul pidi vajaminev kütus saabuma aasta lõpus ning ta arvas koos M. M., et tuuakse tavaline diisel, millel on päritolusertifikaadid (POS) HVO kohta. Sellest räägiti ka A. L., kelle arvates oli oluline POS, mitte kütus ise. Tunnistaja M. M. aga ei tea enda ütluste kohaselt, kas saabunud kütus oli puhas HVO või diislikütuse segu. 24. Samuti on 14.07.2023. a vaatlusprotokollist nähtuvalt A. L. mobiiltelefonis A. L. ja A. M. vaheline suhtlus, kus A. M. annab 15.12.2022 kell 19:16 A. L. teada, et „Saime uue pakkumise: talvine ULSD HVO paberitega. See on veel parem lahendus“ ja A. L. reageeris sellele sõnumile vastusega „Hästi“. Samuti on 26.09.2023. a vaatlusprotokollist nähtuvalt, vaadeldud V. V. sülearvuti andmeid, kirjavahetusi saabuva kütuse teemal, kust võib ka järeldada, et selleks oli ULSD, mida soovitakse näidata kui HVO (08.12.2022-13.01.2023 kirjavahetus M. M. ja Trafigura PTE ltd vahel). Samas on 15.09.2023. a vaatlusprotokolli kohaselt A. M. kasutuses olnud sülearvutis T480s e-kirjavahetusi, milliste pinnalt jääb kahtlus, kas Muuga sadamasse saabunud kütus oli tõepoolest ULSD, kuivõrd näiteks 29.12.2022 on Xanthia kapten edastanud e-kirja seoses tankeri prognoositava saabumise ajaga ning lastiks on HVO 9000mt. 25. Saabunud kütuse osas nähtub kõikide ülekuulatute, s.o tunnistajate K. R., R. S., A. G. 6 ja V. V. ning M. M. ütlustest, et Muuga sadamasse 30.12.2022 jõudnud tankeril olnud kütuse osas laaditi POS-id VDS süsteemi 13.01.2023 ning nende kohaselt oli tegemist biokütusega HVO (hüdrogeenitud taimeõli). Ka järgnevatest M. A. ütlustest tulenevalt laaditi saabunud kütuse osas POS-id VDS süsteemi, kinnitamaks bioaruanne. 26. Nii selgitas tunnistaja M. A., et teda vaid teavitati Muuga sadamasse jõudnud tankeri pardal olnud kütuse osas, et tanker jõuab enne aasta lõppu ja sellega on vaja täita VKS nõue. Tema andmetel oli see HVO. Ta ei ole kunagi A. L. ega A. M. suhelnud VDS-i andmete üleslaadimist puudutava osas. Ta mäletab, et A. L. käis tema ja V. kabineti uksel uurimas, kas POS-id on kohale jõudnud. Kui 2023. a jaanuaris POS-id kohale jõudsid, sisestas ta need VDS portaali ja kinnitas bioaruande ära ning saatis VDS-portaalist tehtud kuvatõmmise nii V. V. kui M. M.. Sarnaselt tunnistajaga V. V. antud ütlustega sai M. A. enda sõnul VDS-i sisestatavad andmed V. V. 27. AS-ile Olerex edastatud POS-ide osas, mis VDS süsteemi laaditi, selgitas Puma Aviation OÜ-s töötav tunnistaja E. U., et tema koostas need. POS-id on kütuse säästlikkuse kriteeriume tõendavad dokumendid, tõendades kestlikkuse päritolu. Need põhinevad andmetel, mis biokütuse tootja oma tehasest välja annab. Talle teadaolevalt oli tankeril biokütus HVO ja ta koostas POS-id Trafiguralt saadud andmete järgi. AS-ile edastatud POSides oli kütusena kirjas HVO. Samuti Puma Aviations OÜ-ga töösuhtes olev ning Trafigura PTE LTD-le operaatorina teenust osutav P. V. kinnitas, et POS-e koostab E. U., aga tema ise ei tea neist peaaegu midagi. Seda, mis kütus 30.12.2022 tankeriga Muuga sadamasse AS-ile Olerex saabus, tema ei tea. Müügilepingu järgi ostis AS Olerex ULSD-d. Teab ka, et alguses oli AS Olerexil leping HVO peale, siis tehti see ümber ULSD peale. Vastavalt lepingule ka laaditi ULSD-d. 28. Kuigi eelnevalt käsitletud ütluste valguses võiks jääda kahtlus, milline kütus 30.12.2022 Muuga sadamasse jõudnud tankeri pardal AS-ile Olerex saabus, ei saa seda kahtlust kohtu hinnangul jääda kütusest võetud proovide pinnalt. Nii ei tuvastatud analüüside tulemusena proovis HVO-d ehk hüdrogeenitud taimeõli (Maksu- ja Tolliameti vastuskiri nr 12.2-4/003348-1 koos lisadega) ja Xanthia pardal olnud kütuse näol oli tegemist ULSD ehk madala väävlisisaldusega diislikütusega (Maksu- ja Tolliameti vastuskiri nr 12.2-4/0033482-1 koos lisamaterjalidega). Ehk siis on kohtu hinnangul õigustatud järgnevalt nähtuv, mille kohaselt on Keskkonnaamet käsitlenud seda kütust kui tavalist fossiilset kütust. 29. Vastavalt Keskkonnaameti 29.03.2023. a vastusele nr 2-6/23/175-2 on tunnistajate ütlustest nähtuv VDS EMTA valduses olev vastavusdokumentide süsteem, mida Keskkonnaamet kasutab biokütuse osakaalu ja kasvuhoonegaaside hetkoguse vähendamise nõude kontrollimiseks. Vastavalt tunnistaja R. S. ütlustele sisestavad kütusemüüjad ise sellesse keskkonda igakuiselt eelmise kuu kohta tarbimisse lastud kütusemahu aruandeid ja keegi neid andmeid muuta ei saa. Aruanne peab olema esitatud 15. kuupäevaks. Aruanded sisaldavad nii fossiilseid kui ka biokütuseid ja andmete sisestamise kohustus tuleb nii VKSist kui ka AÕKS-ist. 30. Keskkonnaametis töötava tunnistaja T. E. ütlustest nähtuvalt on tema ülesandeks kontrollida igakuiseid aruandeid, mida kütuse tarnijad esitavad ja kontrollida VDS-is VKSist (vedelkütuse seadus) ja AÕKS-st (atmosfääriõhukaitse seadus) tulenevaid nõudeid seoses kütuse tarnijate poolt esitatud biokohustuse täitmisega seotud andmetega. AS Olerex reporteeris detsembris 2022 biokütust (HVO-
2. d)ühel korral 10851972,01 liitrit seoses 30.12.2022 saabunud kütuselastiga ja Keskkonnaamet käsitleb seda kui tavalist fossiilset diislikütust. Kui arvestada AS Olerex poolt 2022. a kohta kütuse käitlemise andmekogus 7 VDS raporteeritud kõikide kütuste (fossiilsed, biokütused ja elektrienergia) KHG (s.o kasvuhoonegaasid) mahukust, oli AS Olerexil 2022. a kütuste KHG mahukus 88,518 gCO2ekv/MJ. Tema arvutuste tulemusena jäi seega AS-il Olerex 2022. a AÕKS § 123 1 lg-st 1 tulenev nõue (94,1 gCO2ekv/MJ) täitmata 0,064 gCO2ekv/MJ osas (94,1*6/100= 5,646 gCO2ekv/MJ; 94,1-5,646= 88,454 gCO2ekv/MJ ja 88,518-88,454=-0,064 gCO2ekv /MJ). Kui korrutada AS Olerex poolt raporteeritud kütuse kogus 11967085289,1 MJ puuduoleva 0,064 gCO2ekv/MJ-ga, jäi KHG mahukuse puudujäägiks 837658463,7 grammi ehk 765,9 tonni (11967085289,1*0,064/1000000=765,89). 31. Kohtu hinnangul saab eeltoodust kogumis üheselt järeldada, et AS Olerex, s.o selle juhatuse liige A. L., kes suuremaid kütuste ostmisega seotud otsuseid tegi, oli teadlik AÕKSis sätestatud kohustusest, kuid sellest hoolimata jäi aktsiaseltsil kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu nõue täitmata. Tegelikult on nõude täitmata jätmist nenditud ka kohtule esitatud kaebuses, kus on selgitatud, et sisuliselt oli see täidetud, kuid tehniliselt mitte, kuna väära arvestuse tõttu jäi see VDS-is kajastamata. Kohus on seisukohal, et ka selle selgituse valguses ei saa lugeda nõuet AS Olerex poolt täidetuks, kuna kohtu hinnangul tuleb lähtuda AS-i Olerex enda poolt VDS-i sisestatud andmetest ning nende alusel on tõendatud nõude täitmata jätmine. 32. Keskkonnaameti otsuse kohaselt pani AS Olerex talle etteheidetava teo toime kaudse tahtlusega.

§ 15

lg-s 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Seejuures selgitab õiguskirjandus, et küsimus, kas konkreetse väärteokoosseisu subjektiivsete tunnuste osas tuleb rakendamisele üldosa vaadeldav säte (

§ 15

lg 3) või on seadusandja seadnud subjektiivsele küljele piiravaid tingimusi, tuleb lahendada vastava koosseisu olemuse analüüsi teel. Olukorras, kus seadus ei täpsusta üksiku väärteokoosseisu subjektiivsele küljele esitavaid nõudeid, tuleb lähtuda

§ 15

lg-st 3 ja lugeda koosseis täidetuks, kui toimepanija tegutses vähemalt hooletusest.4 Kohtu hinnangul ei tulene vastutust ettenägeva koosseisu (AÕKS § 235 1) sõnastusest, et seda ei ole võimalik ettevaatamatusest toime panna, s.t et subjektiivsest küljest oleks vajalik vähemalt kaudse tahtluse olemasolu. Lisaks, kuivõrd antud normi kaitsealasse jääb keskkond, ei anna ka see indikatsiooni, et subjektiivsest küljest oleks vajalik mingi konkreetse tahtluse vorm.

1. AS Olerexi juhatuse liige A. L. andis menetlusaluse isiku seadusliku esindajana ütlusi, et ettevõte tegi kümnetesse miljonitesse ulatuvaid kulutusi nõuete täitmiseks ja seda kinnitavad ka kliendihalduri E. K. ütlused, palju AS-il Olerex kütuse soetamiseks finantseeringut vaja oli. Samas nähtus eelnevast, et A. L. teavitati, et on võimalik, et tuuakse tavaline diisel, millel on HVO sertifikaadid, kuid A. L. ei pidanud kütust ennast oluliseks, vaid POS-e. Samuti on ta menetluses avaldanud, et kõik oli korras, kuna POS-id olid olemas (V. V. ütlused ja tema poolt 07.06.
2. a XXX, Tartu läbiotsimisel avaldatu). Kohus on seisukohal, et tuginevalt eelnevale ja arvestades, et ettevõtte juhatuse liikmel on hoolsuskohustus (ÄS § 187) ja KeÜS § 221 kohaselt kohustus korraldada esindatava poolt atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevate keskkonnaalaste nõuete täitmine, võib jaatada vähemalt hooletust

§ 18lg 3 järgi.

Kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral ning mitte jättes asju viimasele minutile, so hakates vastavate nõuete täitmisega tegelema peale korduvate meeldetuletuste alles aasta lõpus, oleks A. L. pidanud ette nägema, et kohustused võivad jääda täitmata ja ainuüksi POS-idega (vajalik on kohustuse reaalne täitmine mitte formaalne aruanne ehk et kohustust ei saa täita ainult andmete sisetamisega, vaid vajalik on ka reaalse biokütuse olemasolu) ei ole võimalik nõuet täita. Eriti arvestades, et AS Olerex on Eesti kütuseturul tegutsenud pikalt, A. L. on selle ainus juhatuse liige aastast 2017 ning R. V. ütluste kohaselt toimusid vedekütuse seaduse väljatöötamisel

1. a 4 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 15 komm. 3.1 8 turuosalistega kohtumised, kus olid arutelud kohustuse detailide väljatöötamiseks ning toonitati ka, et kohustust saab täita ainult tarbimisse antud kütusega. Ehk siis saab lugeda koosseisu täidetuks.
2. Keskkonnaamet jäi kaebusele esitatud seisukohas erinevalt menetlusaluse isiku kaitsjatest jätkuvalt seisukohale, et karistuse mõistmisel on põhjendatud võtta aluseks AÕKS § 2351 lg-s 2 toodud karistusmäär. Kohtu hinnangul on see nõustumisväärne. 35.

§ 47

sätestab lg-s 2, et juriidilisele isikule võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 kuni 400 000 eurot. AÕKS § 2351 lg 2 näeb alates 13.06.

1. a sama seaduse §-s 1231 sätestatud nõude rikkumise eest juriidilisele isikule ette rahatrahvi kuni 10 000 000 eurot.
2. Riigikohus on selgitanud, et õiguse üldpõhimõtte kohaselt tuleb üld- ja erinormi konkurentsi korral kohaldada erinormi. Ei ole tähtsust, kas erinorm kehtestati varem või hiljem kui üldnorm, sest ka varasema eriseaduse ja hilisema üldseaduse konkurentsi korral on prioriteet eriseadusel. Seejuures on Riigikohus asunud seisukohale, et

§ 1

lg-s 1 deklareeritud karistusõiguse üldosaliste normide kodifitseerituse põhimõtte eriramine ei anna piisavat alust, et jätta eriseaduses sätestatu kohaldamata. Seda põhjusel, et nii karistusseadustik kui ka maksukorralduse seadus on põhiseaduse §-s 104 nimetamata nn lihtseadused, s.t tegemist on võrdse õigusjõuga õigustloovate aktidega.5 Juhindudes eelnevast Riigikohtu seisukohast on kohtu hinnangul, hoolimata sellest, et seadusandja ei ole järginud selle normi kehtestamisel

§ 1

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, käesoleval juhul rahatrahvi määramisel kohaldatav AÕKS § 2351 lg-s 2 sätestatud karistusmäär, s.o kuni 10 000 000 eurot. 37. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.6 Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule.7

1. Nagu eespool nähtus, määras Keskkonnaamet AS-ile Olerex karistuse VKS § 33 1 lg 2 järgi, kuna leidis, et VKS § 21 lg 1 järgi sätestatud kohustuse rikkumine on oluliselt ulatuslikum, kui AÕKS-ist tuleneva nõude rikkumine. Seetõttu karistati AS-i Olerex VKS § 331 lg 2 järgi rahatrahviga 8 000 000 eurot. Kaebusele esitatud seisukohas loobus Keskkonnamet AS-ile Olerex VKS-i järgi tehtud etteheitest, leides sellest hoolimata, et määratud karistuse muutmiseks alust ei ole, sest ka AÕKS § 235 1 lg 2 puhul on karistusraamid samad ja sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda.
2. Vaadates Keskkonnaameti 18.12.
3. a otsust, nähtub, et karistuse mõistmisel võttis kohtuväline menetleja aluseks ½ sanktsiooni ülemäärast, mis on 5 000 000 eurot. Samuti on otsusesse märgitud, et teos puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud, kuid karistuse mõistmisel võetakse süüd vähendavana arvesse, et tegu ei toonud kaasa otsest 5 Riigikohtu 11.06.
4. a otsus nr 3-1-1-32-08, p-d 11, 15 Riigikohtu 03.04.
5. a otsus nr 1-18-2232, p 71 7 Riigikohtu 03.04.
6. a otsus nr 1-22-227, p 10 6 9 keskkonnakahju, ei kahjustanud inimesi, vara ega ka keskkonda ning ka seda, et tegu on pandud toime kaudse tahtlusega. Karistust suurendavana võttis kohtuväline menetleja arvesse AS-i Olerex eelnevat karistust, so AÕKS § 235 1 lg 2 järgi 14.02.2023 määratud rahatrahvi 12 000 eurot.
7. Kohus on seisukohal, et kuigi karistuse määramisel on põhjendatud võtta aluseks AÕKS § 2351 lg-s 2 sätestatud karistusmäär, ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt AS-il Olerex karistuseks mõistetud 8 000 000 euro suurust rahatrahvi muutmata jätta. Kohtu hinnangul peaks karistus olema oluliselt alla keskmise määra.
8. Kuivõrd toimikust olevast vastupidist ei nähtu, on nõustumisväärne kohtuvälise menetleja otsuses märgitu, et AS-ile Olerex etteheidetav tegu ei kahjustanud keskkonda, inimesi ega vara. Lisaks tuleb süü suuruse hindamisel arvestada, et AÕKS-ist tuleneva nõude rikkumise ulatus oli väike. Sarnaselt kohtuvälisele menetlejale ei ole ka kohus tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58

mõttes ega ka karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57mõttes.

Neil asjaoludel hindab kohus AS-i Olerex süü keskmisest oluliselt väiksemaks.

1. Erinevalt AS Olerex kaitsjatest ei näe kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga takistust arvestada ettevõttele karistuse mõistmisel, et karistusregistri teatise kohaselt on teda 14.02.
2. a otsusega AÕKS § 2351 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 12 000 eurot karistatud. Kohtu hinnangul ei välista seda ka Riigikohtu praktika, mille kohaselt tuleb kohtu hinnangul vaadata isikule karistuse mõistmisel, kas varasem karistatus iseloomustab isikut uue otsuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud (vt Riigikohtu 02.11.
3. a otsus nr 4-22-4139, p 13). Kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemisel 18.12.
4. a ja ka praegu on tegemist AS-i Olerex kehtiva karistusega. Samuti tuleb kohtu hinnangul arvestada sedagi, et kohustuse rikkumine ei tohi olla odavam (tunnistaja T. E. ütluste kohaselt võis ettevõte hoida kokku hinnanguliselt 18000 eurot; kaitsjad ei ole seda otseselt vaidlustanud, pidades seda pigem tagasihoidlikuks) kui rikkumise eest kohaldatav karistus.
5. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et AS-ile Olerex tuleb AÕKS § 2351 lg 2 rikkumise eest mõista karistuseks rahatrahv 1 000 000 eurot. Kohtu hinnangul on see karistus proportsioonis AS Olerex poolt toime pandud rikkumisega ning samuti peaks see karistus olema ettevõttele, kelle müügitulu oli aastal 2022 majandusaasta aruande kohaselt 637 669 622 eurot ning aruandeaasta kasum 5 992 794 eurot, reaalselt tajutav, ilma talle seejuures rahalisi raskusi põhjustamata.
6. Menetlusaluse isiku kaitsjad taotlevad väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule tema poolt kantud õigusabikulude hüvitamist. Kaebusele lisatud advokaadibüroo Lextal OÜ arve nr 202303364 kohaselt on õigusteenuse maksumuseks olnud koos käibemaksuga 12 984 eurot (ajakulu 52,20 tundi) ja arve nr 202400001 kohaselt 12 846 eurot (ajakulu 52,55 tundi). Kaitsjad taotlevad AS-ile Olerex tasu hüvitamist summas 21 350 eurot, so eelnevalt käsitletud arvete summa ilma käibemaksuta. Seejuures on O. Nääsi tunnihinnaks 220 eurot, Kristi Rande-l 200 eurot ning E. Altroffil 180 eurot.
7. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on selgitanud8, et VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. 8 Riigikohtu 04.05.
8. a otsus nr 4-19-4632, p 13 10 Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. Lisaks tuleneb Riigikohtu praktikast9, et kui kohtuvälise menetleja otsus tühistatakse üksnes karistuse osas, ei reguleeri menetlusaluse isiku makstud kaitsjatasu hüvitamist KrMS § 185 lg 1, juhinduda tuleb VTMS §-s 23 sätestatust, mis näeb ette tasu hüvitamise vaid väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3, 5-6 sätestatud alustel. Kohtupraktikas kinnistunud põhimõtte kohaselt saab käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. KrMS § 175 lg 2 kohaselt tuleb menetlusosalisele mitme kaitsja olemasolul hüvitada tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldub sama reegel ka väärteomenetluses (vt Riigikohtu 09.03.
9. a otsus nr 4-21995, p 11-12).
10. Kohus on seisukohal, et käesolev väärteoasi on keskmisest keerulisem. Kaitsjate tunnihinda vahemikus 180-220 eurot peab kohus mõistlikuks. Kaitsjate poolt tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg, arvestades asja keerukus ja spetsiifilisust, on põhjendatud. Kuna pool etteheidetavast süüdistusest langes ära, siis tuleb pool kaitsjatsudest menetlusalusele isikule hüvitada.
11. Tulenevalt eeltoodust tuleb AS-ile Olerex hüvitada riigieelarve vahenditest tema poolt kantud õigusabikulude katteks kokku (21 350:2) 10 675 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 9 Riigikohtu 01.03.
12. a otsus nr 4-22-3337, p 7 11