Obsah (6)

§ 217§ 173§ 319§ 321§ 657§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-21-600

) § 449 lg-le 3 viidates leidis maakohus, et vaheotsuse tegemine on põhjendatud, arvestades, et poolte vahel on nõude aegumise üle vaidlus. Maakohus viitas TsÜS § 142 lg-le 1, §-le

1. Maakohus tuvastas, et hagiavaldusele lisatud
2. juuli
3. a volikirjaga volitas hageja kostjat esindama hagejat kohtumenetluses ühisvara jagamise nõudes, esitama hageja nimel avaldusi, hagiavaldusi, samuti tegema kõiki teisi seadusega ettenähtud protsessitoiminguid, hagiavaldusest ja avaldusest loobumine, kokkuleppe sõlmimine, kohtuotsuse või määruse peale määruskaebuse esitamine ning esindama hageja huve ja teostama kõiki vajalikke toiminguid hageja huvides. Volikiri oli kehtiv kuni
4. juulini
5. Lisatud
6. juuni
7. a kompromissimääruse kohaselt osales kostja tsiviilasjas nr 2-16-13462 (hageja hagi Olga Odintsova vastu ühisvara jagamise nõudes ning Olga Odintsova vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamise nõudes) hageja lepingulise esindajana. TsÜS § 115 lg 1 esimese lause kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus). Üldjuhul vastab leping, mille täitmiseks üks isik kohustub tegema teise isiku jaoks ja nimel teatud tehingu või teatud tehinguid, käsunduslepingu tunnustele ning lepingulise esinduse puhul tuleb kohaldada võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid (VÕS § 619, § 620 lg-d 1 ja 2, § 621 lg-d 1 ja 2, § 626 lg-d 1 ja 2). Pooled sõlmisid käsunduslepingu, et kostja osaleks hageja lepingulise esindajana kohtumenetluses. Kohtu hinnangul on kostja poolt tsiviilasjas nr 2-16-13462 4 hageja esindamise puhul tegemist käsundi täitmisega VÕS § 619 kohaselt ja hagejal kui käsundiandjal on kostja kui käsundisaaja vastu kahju hüvitamise nõue. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Tehingust tulenevad nõuded on TsÜS § 146 mõttes esmalt kõik eraõiguslikest võlaõiguslikest lepingutest (sh eellepingust) tulenevad nõuded. Arvestades, et TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist, tuleb esmalt selgitada välja, millal hagejal – õigustatud isikul ja käsundiandjal – tekkis võimalus (õigus) nõuda kostjalt kui käsundisaajalt käsundile vastava kohustuse täitmist, s.o millal hageja sai teada ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest. Maakohus tuvastas, et
8. septembri
9. a kohtuistungi protokolli kohaselt vastas hageja kostja esindaja küsimustele järgmist: „Kas teid informeeriti vara jagamise menetluse käigust?“ „ma olin teadlik pärast kohtuistungit, kuidas toimus istung ma ei teadnud, Darja tegeles ise.“, „Millega lõppes vara jagamise menetlus? kas teil on teada?“ „jah, minu tingimused jäeti rahuldamata“ „Millal te saite sellest teada?“ „pärast kohtuotsust“. Maakohus tuvastas, et kohtuistungi protokoll vastab istungi helisalvestisele (aeg 1:32–1:34). Hageja kinnitas istungil, et ta oli teadlik vara jagamise menetluse käigust pärast kohtuistungit, kuidas toimus istung, seda ta ei teadnud, kostja tegeles sellega ise. Hageja teadis, et tema tingimused jäeti rahuldamata ja sellest sai teada pärast kohtuotsust. Maakohus nõustus hagejaga, et hageja ütles eelnimetatud istungil, et sai kohtumenetluse tulemusest teada pärast kohtuotsust, aga ei öelnud, et kohe pärast kohtuotsuse tegemist. Hageja esitatud tõendite alusel tuvastas maakohus, et tsiviilasjas nr 2-16-13462 tegi kohus kompromissi kinnitava kohtumääruse
10. juunil
11. Kohtumääruse kättetoimetamise teatise kohaselt saadeti kohtumäärus kostjale
12. juunil 2017 AETi kaudu ja hagejale
13. jaanuaril
14. Hageja on lisanud tsiviilasjas nr 2-16-13462 kohtule
15. jaanuaril 2020 esitatud kirja-taotluse nimetatud tsiviilasja lahendi saamiseks (kirja kolmanda lõike tõlge: „/Palun Teid saata mulle/ kohtuotsuse koopia vara jagamisest Olga Odintsovaga.“). Pärast nimetatud taotluse saamist edastas kohus
16. jaanuaril 2020 hagejale
17. juuni
18. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-
19. Hageja sai kohtumääruse isiklikult kätte
20. jaanuaril
21. Maakohus järeldas, et hageja ei olnud tsiviilasja nr 2-16-13462 Viru Maakohtu
22. juuni
23. a määrusega enne
24. jaanuari 2020 tutvuda saanud. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et ühisvara jagamise kohtulahend toimetati kätte hageja lepingulistele esindajatele ja et vastavalt

sätetele loetakse lepingulisele esindajale kätte toimetatud dokumendid ka menetlusosalise poolt kätte saaduks. Maakohus viitas

§ 217lg-tele 5 ja 6.

Arvestades asja sisu, et hagi on esitatud hageja endise lepingulise esindaja vastu seoses käsundi täitmisega teises kohtuasjas, peab kohus hindama, kas kostja tegutses teises kohtumenetluses hageja esindajana hageja õiguste kaitsel ja huvides ja et puuduvad muud andmed ja tõendid, et hageja sai kohtulahendist teada oma lepingulise esindaja – kostja kaudu, leidis maakohus, et kostja viide eelnimetatud

sätetele ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Järelikult sai hageja vara jagamise kohtulahendi sisust teadlikuks ja aegumistähtaeg hakkas kulgema alates

1. jaanuarist 2020 ning ilma peatumisteta oleks aegumistähtaeg lõppenud
2. jaanuaril
3. Hagi on esitatud kohtule
4. aprillil
5. Maakohus leidis, et 3-aastane hagi esitamise aeg ei olnud enne kohtule hagi esitamist lõppenud. Hagi on esitanud kohtule tähtaegselt. Seega ei ole hageja nõue aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja nõue ei ole aegunud, jätkab kohus asja menetlusega.

§ 173

lg 5 kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Kuna kohus jätkab 5 tsiviilasja menetlemist, otsustab kohus menetluskuludesse puutuvad küsimused lõpplahendi tegemisel. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu vaheotsus tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ning tunnistada hageja nõue aegunuks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus on vääralt jätnud kohaldamata TsÜS § 146 lg 1 ning TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2 ning on rikkunud

§ 319lg-t 1 ja § 321.

Maakohus on vääralt analüüsinud hageja istungil öeldut ning ignoreerinud kostja vande all antud ütlusi. Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-1613462 edastati hageja volitatud ning lepingulisele esindajale juulis 2017.

§ 319

lg 1 ja § 321 alusel loetakse Viru Maakohtu määrus tsiviilasja nr 2-16-13462 kättetoimetatuks juulis 2017. Lähtudes

306 lg-st 1 eeldatakse, et saajal oli võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Hageja kinnitas vande all ülekuulamisel isiklikult, et sai teada kohtuprotsessi tulemusest kohe pärast kohtulahendi tegemisest. Sõna „kohe“ tähendab, et hageja sai teada kohtumääruse sisust juba

1. juulil
2. Seega tõlgendas maakohus vääralt hageja ütlusi ning leidis põhjendamatult, et hageja sai teada määrusest tsiviilasjas nr 2-16-13462 alles
3. aastal.
4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

§ 319

lg 1 ei käsitle menetlusdokumendi kättetoimetamist menetlusosalist menetluses esindavale esindajale, vaid sätestab üksnes võimaluse menetlusosalisel või ka menetlusosalise esindajal määrata isik, kellele kohus võib temale suunatud dokumendid üle anda. Määrus tsiviilasjas nr 2-16-13462 edastati 2017. a juulis tõesti hageja volitatud esindajale. Samas aga ei tähenda see, et samal ajal oli nimetatud kohtumäärus kätte toimetatud ka hagejale.

§ 321

alusel kohtu poolt menetlusdokumendi menetlusosalise esindajale kättetoimetamise regulatsioon omab eelkõige tähendust asjaomases menetluses endas, tolle menetluse menetlustähtaegade suhtes.

§ 321

ei reguleeri menetlusosalise ja tema esindaja vahelist sisesuhet, sh seda, millal loetakse esindaja poolt menetlusdokument esindatavale üleantuks või tutvustatuks. Käesoleva menetluse kostja, s.o. Darja Kuchinskaya, oli tsiviilasjas nr 2-16-13462 hageja lepinguline esindaja. Arvestades, et tsiviilasjas nr 2-16-13462 ilma hageja heakskiiduta sõlmitud kompromissi kohaselt tuli hagejale tasutav hüvitisesumma 11 500 eurot kanda kostja poja Andrei Gaidai pangakontole, oli kostja ületanud oma volituse piire, tegutsenud vastuolus volitaja tahtega ning sellest tulenevalt oli kostjal ilmselgelt ka huvi

1. juuni
2. a kompromissi kohtumäärust hageja eest varjata. Eelmises punktis nimetatud summa ongi käesoleva vaidluse objektiks ja hageja nõuab selle summa endale üleandmist. Loomulikult oleks olnud esindaja kohustus esindatavale kohtulahendist teatada ja kohtulahend talle kätte toimetada. Kostja aga tsiviilasja nr 2-16-13462 kompromissi kinnitavat
3. juuni
4. a kohtumäärust hagejale kätte ei toimetanud ega tutvustanud. Esindaja ja esindatava teadmised ei ole ühendatud. Tulenevalt asjaoludest, et kostjal oli ilmselgelt huvi kompromissimäärust hageja eest varjata, ning et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohtumääruse hagejale kätte toimetanud, ning et hageja pöördus
5. juunil 2020 Viru Maakohtu poole kirja-taotlusega tsiviilasja nr 2-16-13462 lahendi saamiseks, tuleb lugeda tõendatuks, et kostja ei toimetanud hagejale kätte tsiviilasja nr 2-16-13462 kompromissi kinnitavat
6. juuni
7. a kohtumäärust. Seega ei saa eeldada, et hageja sai kompromissimääruse kätte enne kui
8. jaanuar
9. 6 Kostja väited hageja vande all antud ütluste kohta ei vasta tõele.
10. septembri
11. a istungi helisalvestiselt nähtub järgnev: „1:32.50 Kostja esindaja: Kas Te olite teavitatud vara jagamise menetlusest? 1:33.05 Hageja: Ma olin teavitatud pärast kohut. Kuidas kohtuprotsess läks, seda ma ei tea. Ma ei osalenud. Darja ise tegeles.“ (vene keeles: „Я был уведомлён после суда. Каk суд проходил, я не знаю. Я не присутствовал. Даря сама занималась.“) (Tõlk tõlkis ekslikult: „Ma olin teadlik pärast kohtuistungit. Kuidas toimus kohtuistung, ma ei teadnud. Darja tegeles ise.“). „1:33.25 Kostja esindaja: Millega see vara jagamise menetlus lõppes? Kas Teile on teada? 1:33.40 Hageja: Jah, on teada. Minu tingimused jäeti rahuldamata. 1:33.50 Kostja esindaja: Millal Teile sai see teatavaks? 1:33.57 Hageja: Pärast kohtuotsust.“ Seega on esiteks väär kostja väide, et hageja ütles kohtuistunguil, et ta oli kursis ühisvara jagamise protsessi käiguga vastava kohtumenetluse toimumise ajal. Teiseks on väär kostja väide, et hageja kasutas sõna „kohe“ ehk väljendit „kohe pärast kohtulahendi tegemist.“ Eeltsiteeritud ütlustest nähtub, et hageja ei öelnud istungil, et ta oli kursis ühisvara jagamise protsessi käiguga vastava kohtumenetluse toimumise ajal ja/või, et ta sai kohtuprotsessi tulemusest teada koheselt pärast kohtulahendi tegemist. Hageja ütles, et sai vara jagamise menetluse käigust ja tulemustest teada pärast kohut. Kostja ei küsinud, millal pärast kohut ja kuidas, ning seetõttu hageja ka ei saanud täpsustada. Hageja kirjalik selgitus, et sai kohtumääruse kätte
12. jaanuaril 2020, on kooskõlas hageja ütlustega, et sai kohtuprotsessi tulemustest teada pärast kohut. Enne nimetatud kuupäeva
13. jaanuari 2020 oleks hagejale kohtulahendi saanud kätte toimetada üksnes kostja. Kostja aga hagejale kohtumäärust ei esitanud. Seepärast pidigi hageja kohtumäärust taotlema otse kohtust. Kostja ei ole ka kordagi esitanud väidet, et ta oleks hagejale kohtumääruse ise esitanud. Hageja nõue ei ole aegunud, aegumistähtaeg hakkas kulgema
14. jaanuaril 2020 ning ilma peatumisteta oleks aegumistähtaeg lõppenud
15. jaanuaril
16. Tulenevalt TsÜS § 164 lg-st 1 leiab hageja, et isegi kui aegumistähtaeg oleks alanud kostja väidetud kuupäeval ehk
17. juunil 2017, oleks ka siis aegumistähtaeg kohe peatunud ja hakanud uuesti kulgema abielu lahutamise jõustumisel
18. juulil 2020, kuna pooled olid abielus
19. juunist 2016 kuni
20. maini
21. Järelikult ei olnud aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks lõppenud. Kostja on aegumise kohaldamise taotluse esitamisega ebamõistlikult viivitanud ning ka seetõttu tuleks kostja taotlus aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vaheotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki

§ 654lg-st 6 tulenevalt korrata.

1. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.
2. Maakohus on kohaldanud õigesti TsÜS § 146 lg-t 1, § 147 lg-t 1 ja 2, leides, et nõude sissenõutavaks muutmisel on oluline kindlaks teha, millal hagejal – õigustatud isikul ja käsundiandjal – tekkis võimalus (õigus) nõuda kostjalt kui käsundisaajalt käsundile vastava kohustuse täitmist, s.o millal hageja sai teada ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest. 8.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kuivõrd kompromissimäärus tsiviilasjas nr 2-1613462 toimetati kätte hageja lepingulisele esindajale
4. a, tuleks lugeda ka aegumise seisukohalt määrus hagejale kättetoimetatuks

§ 319lg-t 1 ja § 321 arvestades.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul kohaldada

§ 319lg-t 1 või § 321.

7 Nagu hageja õigesti viitas, omab

§ 321

alusel menetlusdokumendi menetlusosalise esindajale kättetoimetamise regulatsioon eelkõige tähendust konkreetses menetluses, eelkõige, mis puudutab konkreetse menetluse menetlustähtaegu.

§ 321

ei reguleeri menetlusosalise ja tema esindaja vahelist sisesuhet, sh seda, millal loetakse esindaja poolt menetlusdokument esindatavale üleantuks või tutvustatuks. Ringkonnakohus hinnangul ei saaks praegusel juhul sellest regulatsioonist lähtuvalt tuvastada, et määruse kättetoimetamisest kostjale hakkas kulgema aegumistähtaeg hageja suhtes. Arvestades nõuet, mille hageja on esitanud kostja vastu (hageja nõue kostja vastu, mis tuleneb kostja kui hageja endise lepingulise esindajaga sõlmitud käsunduslepingu rikkumisest) ja kompromissimääruse sisu, kus hagejale mõeldud hüvitis 11 500 eurot tuli kanda kostja poja kontole, ei saa ilma vastavate tõenditeta eeldada, et kostja oleks tegutsenud menetluses hageja huvides ja määrusest hagejat teavitanud. KIS andmetest nähtub ka see, et hageja on volitanud tsiviilasjas nr 2-16-13462 esindama ennast üksnes kostjat, mitte M. Tuštšenkot, kes on märgitud samas kohtuistungil ja kompromissimääruses kui hageja lepinguline esindaja. Tsiviilasja nr 2-1613462 menetlusosaliste nimekirjas KIS-s on M. Tuštšenko olnud märgitud kui praeguse asja kostja esindaja. Asjas nähtub, et kohus edastas pärast vastavat hageja taotlust kohtumääruse hagejale

1. jaanuaril 2020 ning hageja sai määruse kätte
2. jaanuaril
3. 8.
4. Järeldust, nagu oleks kostja saanud ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest teada juba juulis 2017, ei saa teha ka hageja vande all antud ütlustest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ütles
5. septembri
6. a kohtuistungil, et sai kohtumenetluse tulemusest teada pärast kohtuotsust, aga ei öelnud, et kohe pärast kohtuotsuse tegemist. Nimetatu on kooskõlas mh helisalvestisega. Mh nähtub, et selle kohta, kuidas vara jagamise menetlus lõppes, teadis hageja, et tema tingimused jäeti rahuldamata. Seega ei saa hageja ütlustest teha sellist järeldust, nagu seda on soovinud kostja. 8.
7. Kuivõrd asjas on tuvastatav, et hageja sai kompromissimääruse asjas nr 2-16-13462 kätte
8. jaanuaril 2020, muutus nõue sissenõutavaks ning aegumistähtaeg algas alates
9. jaanuarist 2020 ning maakohus leidis õigesti, et isegi ilma peatumiseta oleks aegumistähtaeg lõppenud
10. jaanuaril
11. Kuna hagi esitati kohtule
12. aprillil 2021, polnud hagi aegumistähtaeg (3 aastat) selleks ajaks lõppenud. Kuna hageja nõue ei ole aegunud, jättis maakohus kostja taotluse aegumise kohaldamiseks põhjendatult rahuldamata. 8.
13. Lisaks märgib ringkonnakohus täiendavalt, et isegi kui leida, et aegumistähtaeg hakkas kulgema
14. juuni
15. a kohtulahendi tegemisest või juulist 2017, nagu viitas kostja, siis ei oleks nõue hagi esitamise ajaks ikkagi aegunud. Nagu hageja põhjendatult viitas, siis tulenevalt TsÜS § 164 lg-st 1 on abikaasadevaheliste nõuete aegumine abielu kestel peatunud. Arvestades, et pooled olid abielus
16. juuni 2016 –
17. juulil 2020, peatus aegumistähtaeg
18. juunil 2017 ning hakkas taas kulgema lahutuse jõustumisest. Seega ka sellisel juhul ei olnud nõue hagi esitamise ajaks
19. aprillil 2021 aegunud.
20. Kuna maakohus jättis õigesti hageja nõudele aegumise kohaldamata, jätkub asja menetlus maakohtus. 10.

§ 173lg 5 kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses.

Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses.

1. Ringkonnakohus märgib, et Viru Maakohtul on senini lahendamata Henn Koduvere
2. veebruaril 2024 maakohtule esitatud riigi õigusabi tasutaotlus. Nimetatud taotlus tuleb maakohtul lahendada. (allkirjastatud digitaalselt) 8 9