Obsah (9)

§ 613§ 477§ 428§ 429§ 432§ 150§ 168§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2024, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-12800 Tsiviilasi Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu avaldus I

) § 433 lg 1, § 660 lg 1 ja § 661 lg-d 1 ja 2). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. ASJAOLUD

1. Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu (avaldaja) esitas
2. augustil 2024 Viru Maakohtule avalduse I T (puudutatud isik) vastu, milles palub välja mõista võla 484,70 eurot ning viivise alates
3. augustist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteri asukohaga XXX omanik. Puudutatud isik on avaldajale võlgu ajavahemikul juuni 2023 - juuli 2024 majandamiskulude tasumisega.
4. Puudutatud isik avaldusele ei vastanud.
5. Avaldaja esitas
6. oktoobril 2024 avaldusest loobumise avalduse ja palub menetluse lõpetada. Puudutatud isik tasus avaldajale võla
7. oktoobril
8. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja menetluskulud 333 eurot (sh riigilõiv 25 eurot, esindajakulud 305 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot). Avaldaja palub tagastada avalduselt tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot.
9. Puudutatud isik avaldaja
10. oktoobri 2024 avalduse osas seisukohta ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
12. Kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (

§ 613lg 1 p 1).

Hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

7.

§ 428

lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429lg 1 esimene lause).

Kohus ei ole avaldust lahendanud. Seega võib avaldaja avaldusest loobuda. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse (

§ 429lg 1 teine lause).

8. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama puudutatud isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Menetluse lõpetamisel avaldusest loobumise vastuvõtmisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 9.

Kohus rahuldab avaldaja taotluse tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus tagastab avaldajale 25 eurot (50÷2)

§ 150lg 2 p 2 ja lg 4 alusel taotluses märgitud pangakontole.

10. Kohus jätab

§ 168

lg-te 4 ja 5 ning § 477 lg 1 alusel menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuivõrd avaldaja loobus avaldusest seetõttu, et puudutatud isik tasus võla pärast avalduse kohtule esitamist. 2 11.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Avaldaja menetluskuludeks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 25 eurot, õigusabikulud 305 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulud 3 eurot. 12. Avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 50 eurot ning taotles kohtult sellest poole tagastamist. Kohus leiab, et seega on ülejäänud pool riigilõivu (25 eurot) põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on menetluskuluna põhjendatud ja vajalik dokumentaalse tõendi (kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõte) saamise kulu 3 eurot. 13.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et avaldaja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 122 eurot (sh käibemaks), ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Avaldaja esindaja osutas avaldajale õigusabi kokku 2,5 tundi, s.o
3. augusti 2024 avalduse koostamine (2 tundi) ja
4. oktoobri 2024 avalduse koostamine ja esitamine (0,5 tundi). Kohus leiab, et esindaja ajakulu avalduse menetlemisel on tsiviilasja keerukust, mahukust ja sisu arvestades põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Seega mõistab kohus esindaja kulud välja käibemaksuga. 14. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatult menetluskulude katteks välja 333 eurot (25 + 3 + 305). (digitaalselt allkirjastatud) 3 isikult avaldaja kasuks