Obsah (10)

§ 29§ 30§ 1§ 31§ 153§ 86§ 89§ 23§ 150§ 146

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-13957 Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuasi Olev Mihkelson Leventek OÜ maksejõuetusavaldus F. S. pankroti väljakuulutam

§ 29lg-s 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks.

Juhul, kui võlausaldaja või kolmandad isikud soovivad vältida menetluse raugemist, taotleb usaldusisik

§ 30

lg 1 alusel deposiidi summaks määrata 2000 eurot (halduri prognoositav tasu koos käibemaksuga). Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates kokkuvõtvalt asjaolu, et võlgnik ei täida oma kohustusi. Kogutud andmetel võlgnikul ka puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks.

1. Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-24-13957 kohtuistungi avaldaja esindaja ning usaldusisiku osavõtul. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Usaldusisik ei ole võlgnikuga kontakti saanud. Usaldusisik palus menetluse raugemise vältimiseks määrata deposiit summas 1300 eurot.
2. Kohus määras 11.11.2024 F. S.i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1300 eurot. Leventek OÜ tasus 15.11.2024 deposiidi summas 1300 eurot. KOHTU SEISUKOHT
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 10 sätestab, et maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse
4. peatüki
5. jaos sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FIMS § 12 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku suhtes esitada maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja maksejõuetusavaldusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
6. Kohus loeb ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et F. S. on püsivalt maksejõuetu (

§ 1lg 2 ja 3).

Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on vara puudub. Kohustusi koos pankrotiavalduse aluseks olevate nõuetega 29 825 eurot, ilma nendeta 11 657,46 eurot. Aruande kohaselt makstakse võlgnikule vanemahüvitist. Septembris 3 2024 oli makse suuruseks 654 eurot. Arvestades võlgniku ülalpeetavate arvu, siis laekumised summas kuni 1913,33 eurot on mittearestitavad. Võlgnik on alates 22.04.2019 abielus ning varasuhte liigiks on lahusvara. Võlgniku vara ja sissetuleku arvel ei ole seega võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur ei suutnud teha kindlaks nõuete rahuldamist võimaldava vara olemasolu. Kohtule ei ole ka muudest andmetest teada, et võlgniku vara koosseisu kuuluksid asjad või õigused, mille arvel saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid. 10. Kohus kuulutab välja F. S.i pankroti. 11. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Hillar Villersi. 12.

§ 31

lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

13. Kohus kohustab F. S.i kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (

§ 86lg 1).

Halduril tuleb eelnevalt kooskõlastada ja vormistada võlgnikuga kirjalikult andmed, mille kohta võlgnik vande annab. Vande andmisele ilmumata jätmise korral võib kohus trahvida või kohaldada aresti või sundtoomist (

§ 89lg 1 p 3, § 90, § 19 lg 3).

1. Usaldusisik palub määrata oma ülesannete täitmise eest tasu 7 tunni eest 945 eurot (135 eurot/tund), lisandub käibemaks 207,90 eurot. Usaldusisik palub tasu kanda büroole mille kaudu ta tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le.
2. Kohus leiab, et usaldusisiku tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Usaldusisiku tasu vastab tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tunnitasu (135 eurot/tund) ei ületa

§ 23lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).

Ajutisele pankrothaldurile kuulub välja maksmisele tasu 7 tunni eest 945, lisandub käibemaks 207,90 eurot, kokku 1152,90 eurot. Kohus määrab usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 23lg 6).

Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 23lg 3, 65 lg 11) 351,78 eurot.

1. Leventek OÜ on usaldusisiku tasu ja kulude katteks deposiidina tasunud 1500 eurot. Usaldusisiku tasu 1152,90 eurot (sh käibemaks 207,90) makstakse välja Rahandusministeeriumi kontole deposiidina tasutud summast. Ülejäänud summa s.o 347,10 eurot tagastada Leventek OÜ arvelduskontole nr EEXXX SEB Pank AS-is.
2. Võlausaldaja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks menetluskulud.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlausaldaja Leventek OÜ esitas 12.11.2024 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 1710 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 420 eurot. Võlausaldaja esindajal on kulunud esindamisele 9 tundi ning ajakulu on kujunenud järgmiselt: 5 tundi maksejõuetusavalduse koostamine, võlgniku 4 finantsseisu analüüs ja nõupidamine kliendiga; 2,5 tundi kohtumäärustega ja usaldusisiku aruandega tutvumine ning kliendile koos selgitustega edastamisele, lisaks 1,5 tundi istungiks valmistumine, menetluskulude nimekirja koostamine ja istungil osalemine. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lgle 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9 sätestab, et saneerimisavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 420 eurot. Seega on riigilõiv 420 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul saab võlausaldaja lepingulise esindaja ajakulu 9 tunni ulatuses pidada põhjendatuks. Lepingulise esindaja tasu 190 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud. Seega määrab kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulu suuruseks 1710 eurot. Võlausaldaja on taotlenud menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2130 eurot (sh riigilõiv 420 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1710 eurot). Lähtudes

§ 150

lg-st 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid nende rahuldamine toimub võlgniku pankrotivara arvelt, arvestades

§ 146lg-s 1 sätestatud järjekorda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 5