← Eesti

2-23-9874/43

Obsah (5)§ 29§ 33§ 25§ 19§ 18

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-9874 Määruse kuupäev Tartu, 11. detsember 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Urmas Volens Kohtuasi And

) § 18 lg 1 koosmõjus

§ 29

lg-ga 4), või teeb tehingu ühisvaraga, sh käsutab ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, mille puhul eeldatakse teise abikaasa nõusolekut (

§ 29

lg 4 koosmõjus

§ 29lg-ga 1).

Praegusel juhul ei olnud tegu kummagi juhtumiga.

  1. Hageja vaidleb kostja II määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja kolmanda lause alusel tühistada. Kolleegium teeb ise uue määruse, millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
  3. Kolleegium selgitab, et piiriülestes vaidlustes tuleb kohtutel kontrollida, kas vaidlus allub Eesti kohtule ja missuguse riigi õigust tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada. Kuivõrd kostjate alaline elukoht ei ole üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) art 6 lg 1 järgi liikmesriigi kohtute alluvus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt. Eesti kohus peab sellises olukorras alluvuse kindlaks tegema TsMS normide järgi. Kuna kostjad vastasid hagile ja ei vaidlustanud Eesti kohtu alluvust, on Eesti kohus TsMS § 105 järgi pädev asja menetlema.
  4. Kinnisasja müügilepingule kohalduva õiguse määramisel tuleb juhinduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 593/2008, mida kohaldatakse lepingulistele võlasuhetele (Rooma I määrus). Rooma I määruse art 4 lg 1 p c järgi kohaldub müügilepingule kinnisasja asukohta arvestades Eesti õigus. Abikaasade varasuhetele kohalduv õigus määratakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 58 lg 3, § 57 lg 1 ja § 6 alusel, mille järgi sõltub kohalduv õigus abikaasade ühisest elukohast abielu sõlmimise ajal. Kostjad ei ole menetluses väitnud, et nende elukoht abielu sõlmimise ajal ei olnud Eestis, mistõttu kohaldub abikaasade varasuhetele

regulatsioon. 12. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, 3

(6)2-23-9874 õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väiteid on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (RKTKm 13.06.2018, 2-17-16889/38, p 12; 10.04.2024, 2-23-14464/21, p 11).
  1. Üks hagi tagamise eeldustest on, et tagatav hagi on õiguslikult perspektiivikas ehk hageja väidete õigsuse korral on hagil edulootus. Õiguslikult perspektiivituks saab pidada hageja nõuet, mida ei ole hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 21.12.2020, 2-20-5086/52, p 13). Kui hagi on õiguslikult perspektiivitu, jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata (RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 16).
  2. Praeguses asjas ei ole kohtud hagi tagamise taotlust rahuldades hinnanud nõuetekohaselt hagi õiguslikku perspektiivikust. Nõude perspektiivikuse kaalumine hõlmab esialgse hinnangu andmist sellele, kas hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral oleks nõude rahuldamine mõnel materiaalõiguslikul alusel põhimõtteliselt võimalik. Kusjuures juhul, kui hagi on esitatud mitme kostja vastu, tuleb hagi perspektiivi hinnata mõlema kostja suhtes eraldi. Hagi tagamise korras kostjale II kuuluva kinnisasja koormamiseks hüpoteegiga ei piisa, kui hagi on õiguslikult perspektiivikas kostja I suhtes (RKTKm 10.04.2024, 2-23-14464/21, p 13).
  3. Maakohus ei toonud hagi tagamise määruses välja, missuguse õigussuhte raames tekkinud kohustuse täitmist hageja kummaltki kostjalt praeguses menetluses nõuab. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb hageja nõue kostja I vastu müügilepingust, kuid ringkonnakohus ei nimetanud kostja II vastu esitatud nõude alusnormi, avaldades, et tegemist on keerulise õigusliku ja faktilise küsimusega, mis saab vastuse põhimenetluses.
  4. Riigikohus selgitas
  5. jaanuaril 2008 asjas 3-2-1-134-07 tehtud otsuse p-s 13, et esimese astme kohtud saavad keerulise õigusliku küsimuse korral õigussuhte kvalifitseerimist edasi lükata olukorras, kus hinnatakse hagi perspektiivi menetlusse võtmisel, sest eelistada tuleb hagi menetlusse võtmist ning keerulise õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. Kirjeldatud seisukoht tuleneb sellest, et TsMS § 371 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine on kohtu õigus, mitte kohustus. Samas saab kohus hagi tagada üksnes juhul, kui korraga esinevad kõik hagi tagamise eeldused, sh on nõue õiguslikult perspektiivikas. Kui hagejal puudub õigus, mida tuleks kaitsta, ei ole õigustatud ka teise poole õiguste piiramine hagi tagamise abinõude kaudu.
  6. Hageja hinnangul tuleneb tema õigus nõuda kostjalt II kinnisasja müügihinna tasumist müügilepingust, mille sõlmisid müüja ja kostja I. Esmalt selgitab kolleegium, et VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik pooltele, sh on leping siduv ainult lepingu pooltele, mitte kolmandatele isikutele (RKTKo 07.02.2008, 3-2-1-139-07, p 14). Kui üks abikaasadest on tehingu teinud, vastutab ta üldjuhul kohustuse täitmise eest üksi enda lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga (

§ 33lg 3 esimene lause).

See kehtib ka juhul, kui tehingust tulenevad õigused kuuluvad ühisvarasse (vt ka

§ 25

). Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada (

§ 19; RKTKo 13.12.2017, 2-15-15138/56, p 18.1).

18. Kolleegium on varem leidnud, et ühisvara hulka kuuluvate esemete ja ühisvaral lasuvate kohustuste erinev käsitlus võib kaasa tuua selle, et kuigi ese kuulub abikaasadele ühiselt, vastutab sellega seotud kohustuste eest vaid üks abikaasadest (RKTKo 13.12.2017, 2-15-15138/56, p 35.3). Sarnaselt võib esemete ja kohustuste erinev käsitlus viia ka selleni, et mingi ese kuulub küll ühele abikaasadest, kuid kohustuse eest vastutavad mõlemad abikaasad (RKTKo 22.05.2019, 2-16-16114/65, p 31). Seega tuleb abikaasade vastutust võetud kohustuste eest hinnata eraldi ühisvarasse kuuluvate asjade ja õiguste kuuluvusest. 4

(6)2-23-9874 19. Kuigi üldjuhul vastutavad lepingus kokku lepitud kohustuste täitmise eest lepingu sõlminud isikud, võib abielusuhe osal juhtudel luua seaduse jõul kohustusi sellele abikaasale, kes ei osalenud lepingu sõlmimisel. Kehtivas õiguses reguleerib abikaasade vastutust varaühisuse varasuhte korral peamiselt

§ 33

. Mõlemad abikaasad vastutavad kolmanda isiku ees enda lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses peamiselt solidaarkohustuste (

§ 33

lg 1 p 2) täitmise eest ning kohustuste eest, mis tulenevad lepingust, mille võib olla sõlminud üksnes üks abikaasadest, kuid mis on seotud ühisvara valitsemiseks või perekonna vajaduste rahuldamiseks võetud kohustustega (

§ 33lg 1 p 1) (RKTKo 22.05.2019, 2-16-16114/65, p 29).

20. Hagis ja hagi tagamise taotluses esitletud asjaoludest nähtuvalt on esmajoones küsimus selles, kas hageja võib nõuda kostjalt II müügihinna tasumist tulenevalt sellest, et kostja II vastutab müügihinna tasumise kohustuse täitmise eest oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses põhjusel, et kostja I võttis kohustuse perekonna vajaduste rahuldamiseks (

§ 18

lg 1) või kostja I sõlmitud leping oli seotud ühisvara valitsemisega (

§ 29lg-d 1 ja 4).

Pooled ei väitnud, et kostja II osales lepingute sõlmimisel või leppis kokku solidaarkohustuse võtmises

§ 33lg 1 p 2 mõttes.

21.

§ 18

kohaldub abielu üldise õigusliku tagajärjena sõltumata valitud varasuhtest, seega ka varaühisuse varasuhte korral. Viidatud sätte järgi tekib abikaasade solidaarkohustus, kui korraga esinevad kaks eeldust: tehing on tehtud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks ja tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Võrreldes kehtiva

§ 18

sõnastust analoogse sättega varasemas perekonnaseaduses, s.o

1995 § 20 lg-ga 2, mille järgi tekkis abikaasadel solidaarvastutus kõikide varaliste kohustuste eest, mis võeti perekonna huvides, nähtub, et

§ 18kohaldamisala on oluliselt kitsam.

Uute kriteeriumite lisamisega soovis seadusandja välistada suuremate ühekordsete tehingute korral ühe abikaasa tegevuse tõttu abikaasadel solidaarvastutuse tekkimise. Suuremate tehingute puhul peavad solidaarvastutuse tekkimiseks mõlemad abikaasad lepingu sõlmimisel osalema ja väljendama tahet vastutada solidaarselt. Kuivõrd praeguse hagi keskmes on müüja ja kostja I sõlmitud kinnisasja müügileping, mis jääb

§ 18

mõjualast välja, ei saanud sellest lepingust

§ 18lg 1 alusel kostjale II kohustusi tekkida.

22. Kostjale II ei saanud sõlmitud müügilepingust kohustusi tekkida ka tulenevalt ühisvara valitsemisest

§ 29

lg-te 1 ja 4 alusel.

§ 29

lg 1 hõlmab väga erinevaid tehinguid ja põhjendatud ei ole lähenemine, et abikaasad on kõigi ühisvara valitsemise tehingute korral abstraktselt solidaarvõlgnikud või -võlausaldajad. Abikaasal saab ka ühisvara ühise valitsemise korral tekkida kolmanda isiku vastu kohustus üksnes juhul, kui tal on selle kolmanda isikuga mõnel VÕS §-s 3 nimetatud alusel tekkinud võlasuhe. Kui ühisvara valitsemisega seotud kohustus tuleneb lepingust, saab abikaasal olla kohustus täita lepingut vaid siis, kui ta on lepingupool. Mõlemad abikaasad on tehingupooled, kui nad on mõlemad teinud kolmandale isikule tahteavalduse tehingu tegemiseks või kui nad on tehingupooled eripärase seadusjärgse esindusõiguse kaudu perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingute korral

§ 18

või

§ 29lg 1 kolmanda lause mõttes.

  1. Kolleegium nõustub kostja II määruskaebuses esitatud väitega, et hagis ja hagi tagamise taotluses esile toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja II vastu esitatud hagil edulootust, mistõttu ei ole täidetud TsMS §-s 377 sätestatud hagi tagamise eeldused. Eelneva tõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium teeb uue määruse, millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata.
  2. TsMS § 388 lg 6 kohaselt omandab kinnisasja omanik hagi tagamise tühistamisel hüpoteegi ja tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust. 5

(6)2-23-9874
  1. Kolleegium märgib, et võimalik hagi tagamata jätmine selle õigusliku perspektiivituse tõttu ei välista iseenesest hagi menetlemist, st ei ole välistatud, et hagi osutub hiljem siiski õiguslikult perspektiivikaks ja rahuldatakse (RKTKm 04.11.2015, 3-2-1-121-15, p 10).
  2. Käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, mistõttu jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.