Obsah (4)

§ 891§ 89§ 46§ 45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2024, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1298 (2840,24,000146) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi s

§ 891

lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot Menetlusalune isik Toomas Linnu (isikukood: 38907196022; elukoht: XXX ; e-post: XXX ) vandeadvokaat Silver Reinsaar (valitud kaitsja) Kaitsja Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (asukoht: Pargi tn 1, Viljandi; e-post: XXX) Kohtuvälise menetleja esindaja PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi eriasjade uurija Piret Vaher RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 3, kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.03.2024.a. otsus väärteoasjas nr 2840,24,000146 Toomas Linnu karistamises

§ 891lg 1 järgi.

1. Lõpetada väärteomenetlus Toomas Linnu suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
2. Jätta valitud kaitsjale vandeadvokaat Silver Reinsaarele makstud tasu menetlusaluse isiku Toomas Linnu kanda.
3. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Menetluse käik 1.
5. PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik A.K kohtuvälise menetlejana on
6. märtsil 2024 väärteoasjas nr 2840,24,000146 koostanud väärteoprotokolli Toomas Linnu õigusrikkumises relvaseaduse (

) § 46 lg 5 p 1 järgi, väärteo kvalifitseerimisega

§ 891 lg 1 järgi (VT, tl 1-1p).

Õigusrikkumise kirjeldusest nähtuvalt Toomas Linnu relvaloa omajana hoidis laskemoona hoiukohas tulirelva padruneid kaliibriga 9x19 kokku 206 tükki, vastavalt

§ 46

lg 5 p 1 võib füüsiline isik hoida kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelva kohta. Seega Toomas Linnu hoidis 6 tulirelva padrunit rohkem, millega rikkus laskemoona käitlemise nõudeid. Rikkus

§ 46lg 5 p 1 nõudeid.

Väärteo kvalifikatsioon

§ 891lg 1.

1.2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi uurija Eveliin Allik on kohtuvälise menetlejana koostanud 27.03.2024.a. otsuse väärteoasjas nr 2840,24,000146, mille kohaselt karistati Toomas Linnut

§ 46

lg 5 p 1 rikkumise eest

§ 891lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot (VT, tl 11-12).

1.

1. Menetlusaluse isiku Toomas Linnu kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar esitas 14.04.2024.a. ülalviidatud väärteootsusele kaebuse, milles taotleb väärteootsuse tühistamist leides, et Toomas Linnul ei ole olnud seaduses lubatust suuremas koguses laskemoona. Toomas Linnu leiab, et talle ei oleks esitatud etteheidet väärteos juhul, kui oleks järgitud relvaseadusest tulenevaid nõudeid. Puudus põhjus ja alus Toomas Linnult ära võtta laskemoona. Seejuures kujunes laskemoona äravõtmise meetodiks PPA tegevus, kus selleks kasutati tema lähedaste ( xxx U.Y ja xxx K.L) abi ilma, et neile oleks PPA eelnevalt selgitanud, et nad ei ole kohustatud kaasa aitama Toomas Linnu vastu tõendite kogumisele. Selliselt kasutas menetleja ära Toomas Linnu xxxxx K.L abi ning just seeläbi koguti teave, mille alusel Toomas Linnut nüüd süüdistatakse relvaseaduse rikkumises. Antud juhul on mastaapselt rikutud toimingust puudutatud isikute K.L ja U.Y põhiõiguseid. See on alus kogutud tõendite lubamatuks tunnistamiseks. Väärteoasjas ei ole leidnud ka kinnitust, et relvakapi sees oleva eraldiseisva laskemoonakapi sisu oleks olnud Toomas Linnu kasutuses. Ka tunnistajana üle kuulatud politseiametnik A.I on kinnitanud, et Toomas Linnul puudus ligipääs laskemoona sisaldavale kapile. Asjaõigusseaduse § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Riigikohus on leidnud, et karistusõiguses ei tohi rakendada valduse mõistet viisil, mis on vastuolus asjaõigusseaduses kehtestatud valduse mõistega. Kaitsja arvates ei saa isikul olla valdust eseme üle, millele tal puudub ligipääs. Kuivõrd Toomas Linnul ei olnud väärteoetteheite esemeks olevate padrunite üle väärteoprotokollis märgitud ajal tegelikku võimu, ei saa ta olla ka nende valdaja karistusõiguslikus mõttes. Seega taotleb kaebuse esitaja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel. 1.
2. Kohtuväline menetleja esitas 30.05.2024.a. kohtule käsilolevas väärteoasjas seisukoha kirjalikult (tl 11-12), milles märgib, et kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega tuvastatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud rikkumise ning esitatud kaebusest ei nähtu taolisi asjaolusid, millised oleksid aluseks menetlusaluse isiku suhtes kõnealuse väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku Toomas Linnu kaitsja Silver Reinsaare poolt esitatud kaebus väärteoasjas 284024000146

§ 89

1 lg 1 tunnustel tehtud otsuse peale tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja ametniku otsus jätta muutmata. 2 1.5. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik Toomas Linnu ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kaitsja esitas kohtule suulise taotluse, millega täiendas kaebust alternatiivse taotlusega, milles palus kohtul, juhul kui kohus leiab, et väärtegu on aset leidnud ja tõendatud, siis kaaluda menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, kuna padrunite kogus üle lubatu oli väike. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et menetlusaluse isiku Toomas Linnu süüline käitumine

§ 46lg 5 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud.

Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 891lg 1 järgi.

Toomas Linnu on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase süülise teo. Määratud karistus rahatrahvina vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range. Kohtuväline menetleja palus kohtul jätta Toomas Linnu kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt 27.03.2024 tehtud väärteootsus muutmata.

1. Kohtuotsuse põhjendused 2.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et kuigi menetlusaluse isikule etteheidetav väärtegu on aset leidnud ja tõendatud, on põhjendatud menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. 2.
3. Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuses esitatud väites menetlusnormide rikkumise kohta. 2.2.
4. Kaebuse kohaselt on mastaapselt rikutud toimingust puudutatud isikute s.o Toomas Linnu lähedaste isikute - xxx U.Y ja xxx K.L põhiõiguseid, kuna laskemoona äravõtmise meetodiks oli Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevus, kus kasutati Toomas Linnu lähedaste isikute – xxx U.Y ja xxxx K.L abi, ilma et neile oleks PPA eelnevalt selgitanud, et nad ei ole kohustatud kaasa aitama Toomas Linnu vastu tõendite kogumisele. 2.2.
5. Menetlusalune isik Toomas Linnu keeldus kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Väärteoprotokollist nähtuvalt ei soovinud menetlusalune isik ütlusi anda ka kohtueelses menetluses. 2.2.
6. Politseiametnik T.R-i tunnistajana antud ütlustest nähtub, et 06.01.2024.a. alates kella kaheksast oli ta patrullpolitseinikuna patrullteenistuses koos välijuhi ülesandeid täitva patrullpolitseiniku A.Iga. Vana vahetus andis neile teada, et oli toimetanud kainenema Toomas Linnu nimelise meesterahva, kes oli olnud öösel ebastabiilne ja kiirtest näitas kokaiini tarvitamist. Kuna Toomas Linnul oli relvaluba ja arvestades tema seisundit tuli otsus temalt relv ära võtta, et vältida ohtu isikule endale ja teistele. Politseiametnikel oli tekkinud kahtlus tema psüühilises seisundis. Politseiametnikud T.R ja A.I läksid koos Toomas Linnuga tema elukohta XXX. Eelnevalt politseiametnikud selgitasid Toomas Linnule, mida nad plaanivad teha ja Toomas Linnu oli nõus nendepoolse ettepanekuga. Tulirelv Walther ja laskemoon 206 padrunit sai hoiule võetud kell 12.
7. Toomas Linnu relv oli garaažis lukustatud seifis ja selles seifis oli laskemoon eraldi olevas kapis, mis oli samuti lukustatud. Toomas Linnu ise avas seifi politseiametnikele. Laskemoona kapi võti oli Toomas Linnu elukaaslase käes, kuna neil oli elukaaslesega vastav kokkulepe. Toomas Linnu elukohas oli tema xxx, kes tahtis Toomas Linnule abi pakkuda, kas kuskile meditsiiniasutusse viia vms. Toomas Linnu võttis oma õe kaudu elukaaslasega ühendust ja õde tõi laskemoona kapi võtme ära. Padrunid olid kapis pakendatud karpidesse, kus on neid 50 tk hoidikutes. Seal oli neli tervet karpi, kus oli 50 tk ja siis oli üks, kus oli 6 padrunit. Toomas Linnu allkirjastas relva ja laskemoona hoiule võtmise akti. Laskemoona kogus 256 tk läks valesti kirja, selle tunnistaja hiljem parandas. Tegelikult oli 3 206 padrunit. Toomas Linnu oli hetkel, kui tulirelv ja laskemoon ära võeti, oma seisundi poolest jätkuvalt ärev. Ta rääkis, et tema pangakontodele häkiti sisse ja teda jälitatakse. Politseiametnik A.Ie tunnistajana antud ütlused riimuvad T.R-i ütlustega puutuvalt Toomas Linnu kainemisele sattumise ja temalt relva ja laskemoona hoiule võtmise asjaoludes. Ka tunnistaja A.Ie ütlustest nähtub, et Toomas Linnu oli ööl vastu 06.01.2024 kainenema toimetatud ebaadekvaatse käitumise ja narkojoobele viitavate tunnuste tõttu (test kokaiinile positiivne). Relva ja laskemoona andis Toomas Linnu samal päeval politseiametnikele üle vabatahtlikult ja politseiametnikud survet selleks Toomas Linnule ei avaldanud. Politseiametnikud selgitasid Toomas Linnule, miks on vaja relv ja laskemoon hoiule võtta. See oli vajalik Toomas Linnu öise käitumise tõttu, võimaliku ohu vältimiseks temale endale ja teistele. Toomas Linnu sai selgitusest aru ja nõustus sellega. Relv asus Toomas Linnu elukohas XXX tänaval garaažis asuvas seifis, mille Toomas Linnu avas. Seal oli püstol Walther. Seifis oli laskemoona kapp, mille võtit Toomas Linnul ei olnud. Selle võtme toimetas politseiametnikele Toomas Linnu õde. Padruneid oli natuke üle
8. Tunnistaja U.Y kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta käis 06.01.2024 Viljandis, sest tema xxx Toomas Linnu sai kainestusmajast välja. Sellele sündmusele eelnevalt oli tunnistaja Toomas Linnu xxx K.L kaudu saanud teada, et Toomas Linnu oli olnud öösel kuskil kellegi aias ebaadekvaatses olekus, pooleldi läbimärg ja kindlasti mitte kaine. Olukord ei olnud kõige parem, öösel oli väljas 25 kraadi külma või rohkem. Politsei oli Toomas Linnu ära viinud. K.L oli tunnistajale rääkinud, et Toomas Linnul on relv, aga neil oli omavaheline kokkulepe, et relva juurde saamiseks on vaja kahte võtit: üks on Toomas Linnul ja teine K.L . Olles alkoholi tarvitamisest ebaadekvaatne, on Toomas Linnu küsinud sellises seisundis K.Llt teist võtit. Tunnistaja andis politseiametnikele teada, et Toomas Linnul on relv ja olles ebaadekvaatses olukorras on küsinud ligipääsu relvale oma naiselt. Politseiametnikud leidsid, et ei ole hea, kui relv jääb Toomas Linnu valdusesse. Politseiametnik, kellega tunnistaja vestles, arvas, et on parem, kui tunnistaja viibib relva üleandmise juures. Tunnistaja oli kohal, kui relv kapist ära võeti. Kuna teist võtit oli vaja ja Toomas Linnu abikaasa ei soovinud sellel hetkel Toomas Linnuga ühes majas viibida, siis tõi tunnistaja teise võtme Toomas Linnu abikaasa käest ära. Politseiametnikele tunnistajal midagi ette heita ei ole. Sündmuskohal 06.01.2024 Toomas Linnu vastuväiteid ei esitanud, et ta ei taha relva ja laskemoona politseile üle anda. Toomas Linnu oli sellega nõus. Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1VI24 06.01.2024 (VT, tl 7) tõendab, et Toomas Linnu, kellele on välja antud Politsei- ja Piirivalveameti poolt relvaluba nr C, DL10021387 andis asukohaga XXX politseiametnik T.R-ile üle relva Walther-PDP-FS-4,5-OR ja kaks salve ning laskemoona 206 padrunit 9x19 FDW 9499/9mm. Fototabel (lisa T.R ülekuulamise protokollile) 23.02.2024 fotodega 1-3 (VT, tl 4-6) tõendab, et on vaadeldud Toomas Linnult äravõetud tulirelva Walther-PDP-FS-4,5-OR kaliibriga 9x19 ja laskemoona kaliibriga 9x19 padruneid koguses 206 tk. Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna lubadegrupi menetleja J.L 27.03.2024.a. koostatud õiendist (VT, tl 10) nähtub, et 06.01.2024.a. omas Toomas Linnu digitaalset relvaluba nr DL10021387 kehtivusega kuni 28.03.2028.a. õigusega hoida ja kanda püstolit Walther-PDP-FS4.5-OR kaliiber 9x19 nr FDW9499 enese ja vara kaitse eesmärgil. Kiirabikaardilt 06.01.2024 (KoTo, tl 33-37) nähtub, et Toomas Linnu on Politsei arestimajas 06.01.2024 kell 03:16 aktiivne, orienteeritud ajas, kohas ja oma nimes. Teab oma nime, vanust, sünnikuupäeva, elukoha aadressi. Võttis Somnolsit 2 tabletti, siis magas, siis võttis veel kaks tabletti. Käitub adekvaatselt, täidab korraldusi. Politsei sõnul näitab uuring positiivset kokaiini testi. 4 2.2.
9. Kohus märgib, et vastavalt VTMS § 58 lg-le 1 alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Tunnistajate T.R-i, A.L ja U.Y ütlustest nähtub, et Toomas Linnu lähedaste xxx U.Y ja xxx K.L abi tulirelva padrunite hoiustamise kapi avamiseks Toomas Linnu elukohas kasutasid politseiametnikud T.R ja A.I enne seda, kui väärteomenetlus oli Toomas Linnu suhtes alustatud. Enne padrunite hoiustamise kapi avamist ei olnud Toomas Linnu suhtes mitte ühtki menetlustoimingut väärteomenetluses veel läbi viidud, kuna mitte ühtki relvaseaduse rikkumise asjaolu ei saanud olla ja ka ei olnud kuni padrunite hoiustamise kapi avamiseni ja selles olevate padrunite ülelugemiseni politseiametnikele teada. Seega, kuna väärteomenetlust ei olnud Toomas Linnu suhtes alustatud, siis ei olnud politseiametnikel alust ega ka põhjust Toomas Linnu lähedastele selgitada, et neil on tunnistajana õigus keelduda ütluste andmisest isiklikel põhjustel oma lähedase isiku Toomas Linnu vastu (KrMS § 73 lg 1 p 2, 5) või keelduda tema suhtes tõendite kogumisest. Eeltoodud asjaoludel kohtu hinnangul relvakapi võtme saamiseks Toomas Linnu lähedaste abi kasutamisega 06.01.2024 Toomas Linnu lähedaste isikute - U.Y ja K.L õigusi ei rikutud. Tunnistaja T.R-i ütlustest nähtuvalt oli Toomas Linnu nõus vabatahtlikult politseiametnikele temale kuuluvat tulirelva ja laskemoona üle andma ning selleks, et padrunite kappi avada võttis Toomas Linnu ühendust xxx K.L ga oma õe kaudu. Tunnistaja T.R-i ütlused riimuvad tunnistajate A.I ja U.Y ütlustega. Toomas Linnu õde U.Y rääkis kohtuistungil, et ta käis 06.01.2024.a. Toomas Linnu abikaasa juures ja tõi ära võtme, mis oli vajalik Toomas Linnult relva laskemoona äravõtmiseks. Kuna teist võtit oli vaja ja Toomas Linnu abikaasa ei olnud nõus sellel hetkel Toomas Linnuga ühes majas viibima, siis tõi U.Y ise selle võtme T. Linnu abikaasa juurest ära. Tunnistaja A.I ütluste kohaselt tegi Toomas Linnu koostööd politseiametnikega ja loovutas oma relva vabatahtlikult, avades seifi, kus tema relv asus. Seifis asuva laskemoona kapi võtme toimetas politseiametnikele Toomas Linnu õde. 2.2.
10. Kaitsja leidis kohtuvaidluses, et Toomas Linnult relva äravõtmine oli õigustatud ja arusaadav, aga padrunite äravõtmiseks tegelikult alust ja vajadust ei olnud. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Lähtudes tunnistajate T.R-i, A. Ie ja U.Y ütlustest on tõendatud, et Toomas Linnu oli nõus 06.01.2024.a. vabatahtlikult loovutama oma relva ja laskemoona politseile tulenevalt temal eelnevalt tuvastatud narkootilise aine tarvitamise tunnustest ja ebaadekvaatsest käitumisest, mis tingis tema kainemisele toimetamise ning relva ja laskemoona andis ta politseiametnikele üle vabatahtlikult ning selleks politseiametnikud T. Linnule mittemingisugust survet ei avaldanud. Kohtu hinnangul oli vastav tegevus seaduslik ning kohtule ei ole üheselt arusaadav kaitsja väide, et rikutud on Toomas Linnu õigusi temalt laskemoona hoiulevõtmisega. Seda, millist normi on rikutud, kaitsja seisukohast ei nähtu. Kõik kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad kinnitasid, et relva ja laskemoona andis Toomas Linnu politseiametnikele üle vabatahtlikult ja sündmuskohal ta vastuväiteid selleks ei esitanud. Otsuse ajendiks, et relv ja laskemoon Toomas Linnult ära võtta, oli asjaolu, et oli tekkinud oht isikule endale ja teistele tulenevalt tema seisundist. Tol hetkel oli politseiametnikel tekkinud kahtlus T. Linnu normaalses psüühilises seisundis, lähtudes tema eelnevast käitumisest ja joobest, mis tingis kainemisele paigutamise. Tunnistajate T.R-i ja A.Ie ütluste kohaselt oli Toomas Linnu veel ka relva üleandmise hetkel ärev ja rääkis, et teda jälitatakse. Korrakaitse seaduse (KorS) § 52 lg 1 p 1 kohaselt on politseil õigus võtta vallasasi hoiule vahetu ohu tõrjumiseks. Relv ja padrunid on vallasasi. 2.
11. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas menetlusalune isik Toomas Linnu on rikkunud

§ 46

lg 5 p 1 sätteid, milline tegu on kvalifitseeritud

§ 891lg 1 järgi.

2.3.1. Kaitsja viidates Riigikohtu otsustele nr 3-1-1-40-12 ja nr 1-22-2429 leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatuid ajal s.o 06.01.2024 kell 12.45 ei olnud Toomas Linnul faktilist võimu padrunite (s.o tulirelva laskemoona) üle, kuna ta ei vallanud neid. Toomas Linnu väärteoprotokollis märgitud ajal padruneid ei hoidnud. 5 Kohus kaitsja väitega ei nõustu. Toomas Linnule heidetakse ette laskemoona hoidmise nõuete rikkumist (

§ 46lg 5 p 1) ja kohtul puuduvad kahtlused, selles et T.

Linnu valdas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas tulirelva laskemoona. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kohtupraktikas on leitud, et erinevalt tsiviilõiguslikust käsitlusest ei hõlma valdaja mõiste karistusõiguses AÕS § 33 lg-s 2 nimetatud kaudset valdajat, kui viimasel puudub faktiline võim asja üle ja soov seda võimu teostada ehk kellel on valitsemissoov (RKKK nr 3-1-1-4012, p 9; nr 1-22-2429, p 27). Antud juhul ei piisa järelduseks, et Toomas Linnul puudus faktiline s.o tegelik võim padrunite üle ja soov seda võimu teostada sellest, et relvakapi võti oli antud abikaasa kätte. Toomas Linnul oli vaba juurdepääs relvale, samas oli võimalik saada ka juurdepääsu laskemoonale kokkuleppel abikaasaga. Samuti oli tal soov faktilist võimu teostada, kuna ta ei olnud laskemoona kapis olevat laskemoona abikaasale hoiule andnud ning ka tema abikaasal ei olnud omakorda võimalik laskemoonale iseseisvalt juurde pääseda, seda mingilgi moel vallata või kasutada ilma Toomas Linnu abita, sest seifi võti, kus asus laskemoona kapp, oli endiselt Toomas Linnu valduses. Tegeliku võimu tekkimine eeldab seda, et asi on valdajale ruumiliselt selliselt juurdepääsetav, et isik saab asja kasutada oma tahtmise järgi kas isiklikult või teise isiku kaudu. Laskemoona kapi võtme üleandmine abikaasale, ei tähendanud antud juhul seda, et Toomas Linnul puudus soov faktilist võimu teostada temale kuuluva ja tema seifi laskemoona kapis hoitava laskemoona üle, sest juurdepääs laskemoona kapile teistel isikutel puudus. Juurdepääs seifile, kus asus laskemoona kapp, oli üksnes Toomas Linnul. Seega antud juhul ei saa pidada laskemoona hoidjaks ja valdajaks Toomas Linnu xxx K.L kuna laskemoonakapi ja selles oleva laskemoona valdust ei olnud Toomas Linnu oma xxx K.L le üle andnud, seega ei olnud K.L omandanud tegelikku võimu laskemoona kapi ja selles oleva laskemoona üle. AÕS § 36 lg 1 kohaselt valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Sama sätte lg 2 kohaselt valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Õiguskirjanduses on käsitletud olukordi, kui pelgalt (asja) võtme (näiteks auto võtme või korteri võtme üleandmine) ei loo valduse üleandmist omandajale, kui valduse omandajal puudub juurdepääs asjale. Sümboolsest võtmete üleandmisest ei piisa juhul, kui auto, ruum või ruumis olevad asjad jäävad tegelikult senise valdaja võimu alla, nt kui auto jääb senise valdaja tegeliku võimu all olevasse garaaži, millele valduse omandajal juurdepääs puudub või kui senine valdaja võtmete üleandmisest hoolimata ruume ei vabasta (vt. Asjaõigusseadus I. 1.-3. osa (§-d 1-167). Kommenteeritud väljaanne. 2014. § 36, komm. 3.2., lk 32). AÕS § 36 lg 2 kohaselt valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Kuigi Toomas Linnu oli andnud relvakapi võtme xxx K.L kätte, siiski ei omandanud K.L relvakapi ja selles oleva laskemoona valdust kokkuleppega, kuna asi peab olema juba valduse omandaja tegeliku võimu all või valduse omandajal peab olema võimalik ilma senise valdaja abita saada asja suhtes tegelik võim (vt Asjaõigusseadus I. 1.-3. osa (§-d 1-167). Kommenteeritud väljaanne. 2014. § 36, komm. 3.4., lk 33). Laskemoona kapp ja selles olevad padrunid ei olnud 06.01.2024 K.L tegeliku võimu all ja samuti ei olnud tal võimalik ilma Toomas Linnu abita saada laskemoona kapi ja selles oleva laskemoona üle tegelikku võimu. Seega eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et 06.01.2024.a. oli Toomas Linnu valduses väärteoprotokollis märgitud laskemoon s.o tulirelva padrunid kaliibriga 9 x 19 koguses 206 tk. 6 2.3.2. Tunnistajate A.I ja T.R-i ütlustega on tõendatud, et Toomas Linnu andis tema elukohas 06.01.2024 kell 12.45 politseiametnikele üle nii temale kuuluva relva kui ka laskemoona. Tunnistaja T.R-i ütlused, relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1VI24 06.01.2024 ning fototabelis olevad fotod nr 1 ja 3 tõendavad, et üleantud padrunite koguseks oli 206 tk. Tunnistaja A. I üleantud padrunite täpset arvu ei mäletanud, küll aga ta kinnitas, et padruneid oli natuke üle kahesaja.

§ 45lg 1 kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba.

Toomas Linnule oli väljastatud relvaluba enese ja vara kaitse eesmärgil, mida tõendab Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna lubadegrupi menetleja J.L 27.03.2024 koostatud õiend.

§ 45

lg 4 kohaselt relva ja laskemoona hoitakse

§-s 46 sätestatud tingimustel või antakse need ajutiselt hoiule isikule, kellel on: 1) relvaluba või 2) tegevusluba relvade või laskemoona hoidmiseks teenusena.

§ 46

lg 5 kohaselt füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei-ja Pirivalveametiga.

§ 46

lg 6 kohaselt padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas.

§ 46

lg 5 reguleerib, millises koguses võib füüsiline isik hoida laskemoona.

§ 46

lg 5 p 1 kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta. Eeltoodust nähtub, et Toomas Linnu relvaloa hoidjana hoidis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas laskemoona 206 padrunit s.t padruneid suuremas koguses, kui on lubatud

§ 46lg 5 p 1 järgi s.o 6 tulirelva padruni võrra lubatust rohkem.

Seega Toomas Linnu rikkus

§ 46

lg 5 p 1 sätteid.

§ 46

lg 5 p 1 rikkumine kvalifitseeritakse

§ 89

1 lg 1 järgi, mis näeb ette väärteokorras vastutuse laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest. Eelnevalt käsitatud asjaolusid ja tõendeid hinnates leiab kohus, et

§ 46

lg 5 p 1 nõuete rikkumisega täitis Toomas Linnu

§ 891lg 1 väärteo objektiivse teokoosseisu. 2.3.3. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Subjektiivsest küljest on Toomas Linnu

§ 46

lg 5 p 1 rikkumise, mida kvalifitseeritakse

§ 891lg 1 järgi, toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis Kar

S § 18 lg 3 järgi, kuna antud juhul puuduvad Toomas Linnu ütlused, millest võiks järeldada, et süütegu on toimepandud tahtlikult. Ka muud tõendid ei anna teavet selle kohta, et tegu on toimepandud tahtlikult. Samas on tunnistajate T.R-i ja A. Ie ütlustega tõendatud, et padrunid asusid eraldi karpides, kus oli alused, 50 tüki kaupa neljal alusel ja 6 tükki viiendal alusel. Kohus leiab, et Toomas Linnu oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud omama ülevaadet padrunite tegelikust kogusest. Kohus leiab, et eelmärgituga on tõendatud Toomas Linnu poolt

§ 46

lg 5 p 1 rikkumise toimepanemine, millega ta on realiseerinud

§ 891lg 1 väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvastanud Toomas Linnu teos süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 2.

1. Järgnevalt kohus selgitab seisukohta karistuse osas. Kohus on eelnevalt tuvastanud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuriga teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü. Samas aga esinevad kohtu hinnangul alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 7 VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas (RKKK nr 4-18-5832; nr 3-1-1-11-14; nr 3-1-1-120-13) selgitanud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-46-12 p-s 8 sedastanud, et VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohtuväline menetleja või kohus väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid väärteomenetluse seadustikus ei täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest. KrMS § 202 kohaselt kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-91-13, p 15). Tähelepanuväärne on seegi, et kohtuväline menetleja on Toomas Linnut karistanud rahatrahviga 25 trahviühikut, mis jääb karistusraami esimesse neljandikku ja tegemist on suhteliselt leebe karistusega. Eeltoodust järeldub, et kohtuväline menetleja ei hinnanud Toomas Linnu süüd temale etteheidetavas väärteos suureks. Kohus leiab, et antud väärteoasjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul ei oleks käsiloleva väärteoasja tehiolusid silmaspidades menetlusalusele isikule karistuse kohaldamine mõõdukas. Toomas Linnu isikuandmetest nähtub, et tal on olemas töökoht, töötab äriühingus XXX XX juhatuse liikmena. Karistusregistri 10.10.2024.a. registriteade (KoTo, tl 37) tõendab, et Toomas Linnul puudub kehtiv karistus. Kuivõrd Toomas Linnu on varem karistamata isik, siis ei ole tema karistamine vajalik selleks, et mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Käesolevalt menetletav väärtegu on Toomas Linnule esimene süüks arvatud süütegu ning Toomas Linnule etteheidetava väärteorikkumise maht ei ole suur. Kohtu hinnangul on tegu toimepandud ettevaatamatusest. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid ning seda, et Toomas Linnu poolt hoitud padrunite arv, mis ületas seadusega lubatud maksimaalset padrunite arvu, oli suhteliselt väike (6 padrunit), siis kohus leiab, et avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Eeltoodud asjaoludel kohus tühistab kohtuvälise menetleja väärteootsuse ja lõpetab väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 2.
2. Menetluskulud. Kaitsja esitas kohtuistungil kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt Toomas Linnu taotleb seoses kaitsja õigusabi osutamisega tekkinud menetluskulude hüvitamist kokku summas 2387,54 eurot vastavalt õigusteenuse arvetele: 23.04.2024 summas 628,30 eurot, 17.09.2024 summas 62,83 eurot, arveprojektile 24.10.2024 summas 1696,41 eurot (tl 39-42). VTMS § 23 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. Antud juhul kohus ei lõpeta väärteomenetlust eelviidatud alustel, vaid VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, mistõttu tuleb jätta esitatud taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Kuna kohus tuvastas, et Toomas Linnu on toime pannud

§ 891lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, jäävad menetluskulud tema kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 8 Aivar Hint Kohtunik 9