Obsah (15)

§ 637§ 62§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 4842§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-107465 Tsiviilasi AS ÜHIS

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.04.2024 esitatud ja 15.04.2024 ning 25.04.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt parkis T.A. K. (kostja) sõidukit registreerimismärgiga xxxx 19.11.2022 AS Ühisteenused (hageja) poolt parkimist opereeritavas Tartu mnt 87, Tallinn, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu kostja nõuab leppetrahvi 20 eurot tasumist. AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimisala on tähistatud nii, et kinnistutel tohib parkida vaid valdaja loal. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi (esiklaasil/armatuurlaual puudusid parkimisõigust tõendavad dokumendid). Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras. Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summas 3,16 eurot. Leppetrahvi sissenõudekulud moodustavad 20 eurot, s.h 11.01.2023 võlateatis maksumusega 15 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (päringu tegemine Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 20 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 3,16 eurot ning viivise tagastamata põhinõudelt (20 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 12.04.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Hagiavaldusest ja lisatud fotodest ei ole võimalik järeldada, et kostja on parkinud tasulisel parkimisalal 22.11.2022 peale südaööd. Ühelgi fotol ei ole võimalik aru saada, kus auto tegelikult seisab ja veel vähem, et auto asuks tasulisel parkimisalal, ei ole näha parklaoperaatori tähiseid ega tingimusi. Foto parklaoperaatori teabetahvlist on tehtud teadmata ajal ja ei tõenda käesolevas asjas üldse mitte midagi peale selle, et need tahvlid on millalgi olnud Tartu mnt 85 parklas. 2 Samuti märkis kostja, et ei olnud 22.11.2022 Toyota reg nr xxxx omanik ning ei ole 22.11.2022 leppetrahvi kviitungit kätte saanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on leppetrahvikviitungi mõistlikul viisil kätte saanud, isegi kui see oleks kojamehe alla paigaldatud, ei saaks sellist kättetoimetamist südaöösel ja fotode järgi otsustades lumesajus pidada mõistlikuks. Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 20.09.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja on olnud 19.11.2022 sõiduauto numbrimärgiga xxxx omanik (dtl 79). Nimetatud sõiduk pargiti 19.11.2022 hageja opereeritavale parkimisalale Tartu mnt 87, Tallinn (dtl 26-34).
2. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 3 Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Seega parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas oli nähtav parkimistahvel, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse (dtl 27-29). Hageja poolt avaldatud parkimistahvel oli kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes nähtav. Samuti ei nõustu kohus kostja vastuväitega, et ükski hageja foto ei tõenda autode asukohta. Hageja on esitanud fotod sõidukist koos leppetrahvinõudega ning ilma leppetrahvinõudeta ning samuti fotod parkimisplatsilt üldises plaanis (dtl 30-34, 92-96). Fotodelt on võimalik tuvastada sõiduki taustal olevat Sikupilli Prisma kaubanduskeskuse fassaadi ning teisel pool T1 vaateratast ning seega on võimalik aru saada, et sõiduk asub just sellel parkimisalal. Fotodelt on näha ka auto registreerimisnumber. Kostja on menetluses hagejale ka ette heitnud, et foto parklaoperaatori teabetahvlist on tehtud teadmata ajal. Kohus peab vajalikuks selgitada, et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, st sellelt ei pea olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk. Parkimistingimused on paigaldatud liiklusmärgile, mistõttu on väheusutav, et leppetrahvide tegemise päeval ei olnud neid parklas või et neid oleks muudetud. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on usutav, et hageja ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Seega ei ole hagejal kohtu hinnangul tarvidust tingimusi igapäevaselt pildistada. Kostja ei ole ka tõendanud, et sõidukite parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus seega parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 19.11.2022 Tartu mnt 87, Tallinn parklasse parkimisel. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik.
3. Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja on määranud kostjale leppetrahvi summas 20 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks parkimise eest tasunud. Seega rikkus kostja parkimistingimusi. 4 VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hagile lisatud piltidest nähtub, et leppetrahvinõue on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 34). Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõude esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas on kostja viidanud lumesajule. Kohtu hinnangul ei saa aga lumesadu pidada erandlikuks asjaoluks. Hageja esitas seega kostjale vaidlusaluse leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega.
4. Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvide tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Leppetrahvinõuete kohaselt oli nende tasumise tähtaeg 14 päeva. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 20 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb seega hagejale välja mõista leppetrahv 20 eurot.
5. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud 20 eurot. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning hageja on teinud päringuid Transpordiametile sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Samuti on tekkinud hagejal kontaktandemete otsingul ja SMS ja kõnede kulu. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue summas 20 eurot põhjendatud. 5
6. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivise. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
7. jaanuari ja
8. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Leppetrahvi viivis perioodi eest 05.12.2022 - 11.04.2024 moodustab 3,16 eurot.

1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv kokku summas 20 eurot, sissenõudekulud 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 3,16 eurot ja viivis põhinõudelt summas 20 eurot alates 12.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 14.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 6 Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku 627 eurot, s.o riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3 tunni eest summas 507 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.

§ 4842

järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud käesolevas tsiviilasjas eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ning kostja vastusele seisukoha koostamisele. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ning kostja vastusega tutvumisele ning sellele seisukoha koostamisele kokku saab lugeda 1,75 tundi. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja esindaja tunnihind põhjendatud, kuna see vastab pigem vandeadvokaadist esindaja tunnihinnale. Kohtu hinnangul on juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Seega on hagiavaldusega seotud põhjendatud esindaja kulu 175 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 295 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 295 eurot. 15.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (295 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7