← Eesti

1-24-3681/10

Obsah (8)§ 199§ 263§ 218§ 121§ 16§ 56§ 64§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1-24-3681 01.augustil 2024.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Zemfira Lampmann juuresolekul Prok

§ 199lg 2p 9 ja § 263 lg 1p1 järgi.

Vladimir Aleskerovit süüdistatakse selles, et tema tungis 19.03.2024 kella 13:48 paiku Xxxx juures asuvas bussipeatuses Xxxx st avalikus kohas kallale oma elukaaslasele L. K., lüües teda neli korda rusikaga näkku, tekitades kannatanule selliselt füüsilist valu. Kuna sündmusest olid häiritud kõrvalised, asjassepuutumatud isikud (tunnistajad A. K., A. A., Z. N., A. H.), siis rikkus süüdistatav oma sellise käitumisega avalikus kohas käitumise üldnõudeid (KorS § 54: avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk; KorS § 55 lg 1 p 1 ja p 2: avalikus kohas keelatud /---/ käituda vägivaldselt) Sel moel pani Vladimir Aleskerov oma tahtliku teoga toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, omades kehtivat karistust

§ 199

lg 2 p 9 järgi st isikuna, kelle jaoks vargused on kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks, uuesti võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis: •04.02.2024 kella 10.03 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses ühe paki jahvatatud kohvi Prodomo Dallmayr 500 g maksumusega 11,25 eurot, millega möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud. •28.03.2024 kella 08:44 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses kolm tahvlit piimašokolaadiga maksumusega 4,49 eurot/tk, külmsuitsu skumbria 270 g maksumusega 3,14 eurot; pralineekommid India pähklitega maksumusega 8,59 eurot, kaks pakki lahustuvat kohvi Cronat Gold maksumusega 10,39 eurot/tk, s.o kaupa väärtusega 50,47 eurot, millega möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. •02.04.2024 kella 11.57 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses šokolaadikommid Dark 70% Karl Fazer maksumusega 3,69 eurot, mandlimaiustused Ferrero Rafaello maksumusega 4,59 eurot, seitse tahvlit valget šokolaadi Poesia maksumusega 1,05 eurot/tk, üheksa tahvlit piimašokolaadi sarapuupähklitega Poesia maksumusega 0,79 eurot/tk, vaarikamaitseline siirup maksumusega 3,99 eurot, kaks tk viin Stumbras maksumusega 12,05 eurot/tk, s.o kaupa väärtusega 50.83 eurot, millega möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud. •03.04.2024 kella 08.15 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses viis tahvlit piimašokolaadi tervete metspähklitega maksumusega 5,09 eurot/tk, s.o kaupa väärtusega 24,45 eurot, millega möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud. •08.04.2024 kella 20.29 ajal Xxxx asuvas Xxxx kauplusest ühe pudeli vahuveini Prince Henry Dei-Sec 11% maksumusega 6,67 eurot, ühe paki raseerija Gillette ProGlide Flexb.1 terasid maksumusega 17,37 eurot, ühe purgi kondenspiima Sguscionnoje moloko magus maksumusega 2,02 eurot, ühe pudeli vahuveini Valle Calda Dolce maksumusega 4,99 eurot, ühe pudeli vahuveini Valle Calda brut maksumusega 8,99 eurot, ühe pudeli KPN ar.kv vahuveini Martini Asti maksumusega 8,99 eurot, ühe pudeli poolvahuveini Maschio Pr. maksumusega 10,22 eurot, s.o kaupa väärtusega 55,25 eurot, möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud. •17.04.2024 kella 09.56 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses kaks pakki Maks & Moorits šašlõkki maksumusega 8,98 eurot, ühe Adidas dušigeeli Man Active maksumusega 4,99 eurot, kaks Nõo suitsupõske maksumusega 3,82 eurot, ühe Maks & Moorits lepasuitsupõse maksumusega 4,66 eurot, s.o kaupa väärtusega 22,45 eurot, millega möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, jäi koridori treppidele istuma, kus saabunud G4S turvapatrull pidas ta kinni. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud. •20.04.2024 kella 11.24 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses ühe pudeli KGT veini Vitis Nostra Pinot Grigio maksumusega 9,99 eurot, paki merevaigu grillvorsti maksumusega 6,48 eurot, paki lahustuvat kohvi Krönung Jacobs maksumusega 6,45 eurot, s.o 35,52 euro väärtuses kaupa, möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud. • 05.05.2024 kella 11.29 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses kaks topsikut „Viin Talu“ kogumaksumusega 4,58 eurot, millega möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud. •07.05.2024 kella 10.08 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses ühe karbi šokolaadikomme Ferrero Rocher maksumusega 13,99 eurot, möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud. •10.05.2024 kella 10.18 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses kuus tahvlit piimašokolaadi Anneke maksumusega 5,19 eurot/tk, kaks purki kondenspiima Steinhauer maksumusega 2,69 eurot/tk, s.o kaupa väärtusega 36,52 eurot, möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud. Seega pani Vladimir Aleskerov oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Kohus uuris järgmisi tõendeid ja dokumente: vargus 04.02.2024 • Tunnistaja D. K. (turvatöötaja) 04.02.2024 ütlused (lk 3); •Asitõendi, st turvakaamera 04.02.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 4-8); • Süüdistatava 03.04.2024 antud ütlused (lk 10-12) vargus 28.03.2024 •Asitõendi st turvakaamera 28.03.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 16-21); • Tunnistaja T. G. (turvatöötaja) 03.04.2024 ütlused (lk 45): • Süüdistatava 03.04.2024 antud ütlused (lk 50-53): vargus 02.04.2024 • Tunnistaja G. S.-S. 02.04.2024 ütlused (lk 36); •Asitõendi st turvakaamera 02.04.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 39-42); • Süüdistatava 03.04.2024 antud ütlused (lk 50-53); vargus 03.04.2024 * Tunnistaja T. G. (turvatöötaja) 03.04.2024 ütlused (lk 45); •Asitõendi st turvakaamera 03.04.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 46-48); • Süüdistatava 03.04.2024 antud ütlused (lk 50-53); vargus 08.04.2024 •Tunnistaja A. D. Š. (turvatöötaja) 08.04.2024 ütlused (lk 56-58); •Asitõendi st turvakaamera 08.04.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 69-74); • Süüdistatava 18.04.2024 antud ütlused (lk 75-79); vargus 17.04.2024 • Tunnistaja K. L. (Xxxx töötaja) 17.04.2024 ütlused (lk 82); •Asitõendi st turvakaamera 17.04.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 84-90); •17.04.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (lk 91); • Süüdistatava 17.04.2024 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 92-96); • Süüdistatava 18.04.2024 antud ütlused (lk 99-103); vargus 20.04.2024 • Tunnistaja V. V. (turvatöötaja) 20.04.2024 ütlused (lk 106); •Asitõendi st turvakaamera 20.04.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 109-112); • Süüdistatava 12.05.2024 antud ütlused (lk 137-140); vargus 05.05.2024 • Tunnistaja T. G. (turvatöötaja) 05.05.2024 ütlused (lk 115); •Asitõendi st turvakaamera 05.05.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 118-121); • Süüdistatava 12.05.2024 antud ütlused (lk 137-140); vargus 07.05.2024 •Tunnistaja G.-M. T. (turvatöötaja) 07.05.2024 ütlused (lk 124); •Asitõendi st turvakaamera 07.05.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 126-128); • Süüdistatava 12.05.2024 antud ütlused (lk 137-140); vargus 10.05.2024 • Tunnistaja T. G. (turvatöötaja) 10.05.2024 ütlused (lk 130); 3 •Asitõendi st turvakaamera 10.05.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 133-136); • Süüdistatava 12.05.2024 antud ütlused (lk 137-140); • 10.05.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (lk 145); Avaliku korra raske rikkumine 19.03.2024 • Tunnistaja A. K. 19.03.2024 ja 26.03.2024 antud ütlused (lk 158-162, 178-181); • Kannatanu L. K. 19.03.2024 läbivaatuse protokoll fototabeliga (lk 163-167); • Süüdistatava 19.03.2024 läbivaatuse protokoll fototabeliga (lk 168-171); •19.03.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (lk 172); • Süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 19.03.2024 (lk 173-174); • Süüdistatava 20.03.2024 antud ütlused (lk 175-177); • Tunnistaja A. A. 27.03.2024 ütlused (lk 182-185); • Tunnistaja Z. N. 27.03.2024 ütlused (lk 186-189); • Tunnistaja A. H. 01.04.2024 ütlused (lk 190-193); • Kannatanu L. K. ütlused 05.04.2024 (lk 194-199); •Asitõendi st isiku A. K. poolt 19.03.2024 tehtud häirekeskuse kõnede salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 205-206); •Asitõendi st sündmuskohal viibinud tunnistajate A. K. ja Z. N. poolt mobiiltelefonidega tehtud videosalvestusi talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 207-210); •Asitõendi st turvakaamera 19.03.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 211); •Asitõendi st 19.03.2024 sündmuskohale saabunud politseipatrulli vormikaamera salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 212); • 12.05.2024 süüdistatava karistusregistri andmete väljatrükk (lk 147-148); • Sundtoomise määrus ja isiku kinnipidamise protokoll (lk 141-142); • Kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 231724002458 (lk 149-150). Vladimir Aleskerov tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Tsiviilhagile vastu ei vaielnud. Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, prokuröri arvamuse ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele:

  1. Vladimir Aleskerov süü 04.02.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada kohvi enda jaoks. Detailselt ei mäleta. Tunnistaja D.K. ütlused kinnitavad, et 04.02.2024 märkas Xxxx Xxxx kaupluses meest, kes pani paki kohvi jopetaskusse ning läbis turvaväravad kauba eest maksmata, ta pidas mehe kinni. Kaup rikkumata. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas isik suundub ostusaali, võtab seal riiulilt ühe paki kohvi ja paneb selle endale jope taskusse. Meesterahvas liigub müügisaalis ringi ja võtab veel kaupa, mille eest maksab kassas. Väljub ühe kohvi eest maksmata ja turvatöötaja peab kinni. Isikuna tuvastati V.Aleskerov (lk 9). Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja D.K. kokkulangevate ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (kohvi maksumusega 11,25 eurot) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kohvi ning möödus kassast nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. 4
  2. Vladimir Aleskerov süü 28.03.2024 varguses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et varastas šokolaadi, kala, kommid, kohv enda jaoks. Detailselt ei mäleta. Tunnistaja T.G. ütlused kinnitavad, et 28.03 lahkus mees tasumata kaubaga piimašokolaad, külmsuitsu skumbria, lahustuv kohvi, pralinee kompvek india pähkel. Kahjusumma kokku 50,
  3. 03.04.2024 peeti sama meesterahvas kinni. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas isik siseneb müügisaali kell 08:40, võtab midagi külmkapist, võtab riiulilt šokolaadi ja kaks purki kohvi, paneb need ostukorvis olevasse kotti ning väljub kauplusest kell 08:44 kauba eest maksmata. Isikuna tuvastati 03.04.2024 V.Aleskerov. Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja T.G. kokkulangevate ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (kaubad kogusummas maksumusega 50,47 eurot) äravõtmine. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kaubad ning möödus kassast nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil ja viis kuriteo lõpuni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.
  4. Vladimir Aleskerov süü 02.04.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada šokolaadi, kommid, viin. Varguse pani toime üksi. Tunnistaja G. S.-S. ütlused kinnitavad, et 02.04.2024 nägi kuidas meesterahvas pani paberkotti suures koguses šokolaaditahvleid. Kell 11:57 hakkas mees kauplusest kauba eest maksmata välja minema ja turvaväravad andsid häiret. Kaup kogusummas 50,83 korras ja kauplusele tagastatud. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas süüdistatav võtab riiulitelt kaupa s.h 2 pudelit, mille asetab kaasavõetud paberkotti, kell 11:57 väljub müügisaalist kauba eest maksmata. Kaupluse töötaja peab ta kinni. Isikuna tuvastati V.Aleskerov. Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja G.S.-S. kokkulangevate ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõraste vallasasjade (kommid, šokolaad, siirup, viin kokku maksumusega 50,83 eurot) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kaubad ja pani kotti ning möödus kassast nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.
  5. Vladimir Aleskerov süü 03.04.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada šokolaadi 5 tk enda jaoks. Väljudes pidas turvamees ta kinni. Tunnistaja T.G. ütlused kinnitavad, et 03.04.2024 Xxxx Xxxx kaupluses meesterahvas väljus läbi infoleti turvavärava koos tasumata piimašokolaadiga 5x5,09 eurot kokku 25.
  6. Kaup rikkumata tagastatud. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas isik siseneb müügisaali kell 8:14, võtab riiulitelt kaupa, mille paneb endale põue, väljub müügisaalist kell 08:15 kauba eest maksmata ning turvatöötaja peab ta kinni. Isikuna tuvastati V.Aleskerov (lk 49). Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja T.G. kokkulangevate ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (šokolaad maksumusega 25,45 eurot/süüdistuses ekslikult kirjas 24,45) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis šokolaadid ning möödus kassast nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. 5
  7. Vladimir Aleskerov süü 08.04.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada kahtluses kirjas olevat kaupa enda jaoks. Detailselt ei mäleta. Tunnistaja A.D.Š. ütlused kinnitavad, et 08.04.2024 Xxxx Xxxx kaupluses meesterahvas võttis alkoholi osakonnas alkoholi ja peeti väljapool kassajoont kinni. Varastas kaupa summas 55,25 eurot. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas süüdistatav siseneb kell 20:26 müügisaali, kus paneb endale kotti Gilette riiulilt ühe paki, seejärel veel ühe toote. Kell 20:28-20:29 võtab mitu korda järjest kaupa alkoholiosakonna. Seejärel väljub müügisaalist kauba eest maksmata, turvatöötaja peab ta kinni. Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja A.D.Š.i kokkulangevate ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (erinevad alkohoolsed joogid, Gillette toode, kondenspiim kokku maksumusega 55,25 eurot) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis erinevaid kaupu ning möödus kassast nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.
  8. Vladimir Aleskerov süü 17.04.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et ei mäleta millises poes oli ja milliseid asju täpselt varastas. Oli joobes. Tunnistaja K.L. ütlused kinnitavad, et 17.04.2024 kutsuti ta kassade juurde, kus oli purjus mees. Mehel kukkus põuest singi tükk ja teist singi tükki üritas isik tasku panna. Mees väljus poest ja kutsus G4S kohale. Mees toodi kaupluse lattu, kust said tema jope seest varastatud kauba tagasi. Isik oli võtnud kaks pakki Maks & Moorits šašlõkki, ühe Adidas dušigeeli Man Active, Nõo suitsupõse, ühe Maks & Moorits lepasuitsupõse kokku väärtusega 22,45 eurot. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas süüdistatav siseneb müügisaali kell 09:48, võtab toiduosakonnast erinevaid tooteid ja kosmeetikaosakonnast dušigeeli, väljub kell 09:56 kauplusest kauba eest tasumata ning jääb koridori treppidele istuma. Isik peeti kinni ja tuvastati kui V.Aleskerov, kes oli alkoholijoobes (lk 92-96, 91) Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja K.L. kokkulangevate ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (erinevad lihatooted ja dušigeel kokku maksumusega 22,45 eurot) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis erinevaid kaupu ning möödus kassast nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.
  9. Vladimir Aleskerov süü 20.04.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et lahkus kauplusest kauba eest maksmata, varastas veini, vorsti, kohvi enda jaoks. Detailselt ei mäleta. Tunnistaja V.V. ütlused kinnitavad, et 20.04.2024 märkas Xxxx Xxxx kaupluses meest, kelle põu oli kahtlaselt pingul. Pidas isiku kinni ja avastas mehe põuest kaupa 35,52 euro väärtuses. Isik oli läbinud turvaväravad. Kaup tagastatud. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas isik suundub ostusaali, võtab lihatoodete külmkapist ühe paki ja paneb põue, võtab veel midagi riiulist ja paneb põue. Alkoholiosakonnas võtab pudeli ja paneb põue, võtab veel alkoholiosakonnas kaupa. Väljub müügisaalist kauba eest maksmata ja turvatöötaja peab kinni. Isikuna tuvastati V.Aleskerov. Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja V.V. kokkulangevate ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (kohvi alkohol, vorst maksumusega 22,93 eurot) äravõtmise katse. Süüdistust ei ole esitatud kohvi maksumusega 12,59 varguse katses ja ekslikult on grillvorsti hinnaks märgitud 6,48, õige on 6,
  10. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kohvi, vorsti, veini ning möödus 6 kassast nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.
  11. Vladimir Aleskerov süü 05.05.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada alkoholi enda jaoks. Väljudes pidas turvamees kinni. Tunnistaja T.G. ütlused kinnitavad, et 05.05.2024 pidas Xxxx Xxxx kaupluses kinni mehe, kes oli võtnud 2 viina kokku 2x2,29 eurot. Isikul oli viin peidetud põue ja välju iseteeninduse kaudu. Kaup tagastatud rikkumatult. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas isik suundub kell 11.24 müügisaali, võtab alkoholiosakonnas midagi riiulilt ja paneb põue. Meesterahvas liigub müügisaalis ringi ja võtab veel kaupa, mille eest maksab kassas. Väljub põues oleva kauba eest maksmata ja turvatöötaja peab kinni. Isikuna tuvastati V.Aleskerov. Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja T.G. kokkulangevate ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (viin maksumusega 4,58 eurot) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kohvi ning möödus kassast nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult
  12. Vladimir Aleskerov süü 07.05.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada komme enda jaoks. Väljus müügisaalist ja turvamees pidas kinni. Tunnistaja G.M.T. ütlused kinnitavad, et 07.05.2024 pidas poest väljudes kinni kahtlase meesterahva, kelle 13,99 eest kaupa põues. Kaup rikkumata ja tagastatud. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas isik suundub kell 10.02 müügisaali, kommiosakonnas võtab riiulilt ühe karbi kommi ja paneb endale põue. Meesterahvas liigub müügisaalis ringi ja võtab veel kaupa, mille eest maksab kassas. Väljub ühe karbi kommide eest maksmata ja turvatöötaja peab kinni. Isikuna tuvastati V.Aleskerov. Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja G.M.T. kokkulangevate ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (kommikarp maksumusega 13,99 eurot) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kommikarbi ning möödus kassast selle eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.
  13. Vladimir Aleskerov süü 10.05.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada kondenspiima ja šokolaadi maksumusega 36,
  14. Müügisaalist väljudes pidas turvamees kinni. Tunnistaja T. G. ütlused kinnitavad, et 10.05.2024 märkas Xxxx Xxxx kaupluses meest, kes võttis 2 kondenspiima ja 6 šokolaadi Anneke. Pani kauba oma kotti ja väljus läbi sissepääsu turvavärava kauba eest tasumata. Mees peti kinni ja kaup tagastati rikkumata Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas isik suundub kell 10.05 müügisaali, võtab seal riiulilt 2 asja ja paneb endale kotti. Kommiosakonnas võtab riiulilt šokolaadi. Meesterahvas väljub poest ja tema järel turvatöötaja, kes peab mehe kinni. Isikuna tuvastati V.Aleskerov. Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja T.G. kokkulangevate ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (kondenspiima ja šokolaad maksumusega kokku 36,52 eurot) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kondenspiima ja šokolaadi ning väljus poest nende eest 7 tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Käesoleva kriminaalasja esemeks on üheksa varguse katse ja üks varguse episoodi, mis on toime pandud 04.02.2024-10.05,2024 s.o kolme kuu jooksul. Seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kellele varastamine on kujunenud elustiiliks ja aasta jooksul on toime pannud rohkem kui kolm varguse katset. Isikut on varguste eest korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras (viimati 26.03.3024

§ 218lg 1 järgi).

Seega, on Vladimir Aleskerovi näol tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Kõigest eelnevast tulenevalt tuleb Vladimir Aleskerovi tegevus kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 9 järgi kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 19.03.2024 avaliku korra rikkumine Süüdistatav V.Aleskerov tunnistas end esitatud süüdistuse süüdi ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Eeluurimisel ei ole isik teo toimepanemist tunnistanud ja on kasutanud õigust ütlusi mitte anda. V. Aleskerov peeti kinni 19.03.2024 kell 14:30, st vahetult pärast kuriteosündmust Xxxx. Süüdistatava 19.03.2024 läbivaatuse protokoll fototabeliga kinnitab, et süüdistatav oli alkoholijoobes ja ei olnud adekvaatne. Süüdistatava suhtes 19.03.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll kinnitavad, et süüdistataval tuvastati 19.03.2024 kell 15:23 alkoholijoove 0,43 mg/l, punetavad silmad, suured pupillid, häiritud reaktsioonikiirus ja arusaamatu kõne, väga häiritud koordinatsioon ning asjaolu, et süüdistatav ei mäletanud viimase 24 h sündmuseid; oli rahutu, unine, ärrituv ja ründav. Arvestades, et süüdistatav oli kuriteosündmuse ajal alkoholijoobes ja viimaste tundide sündmusi ei mäletanud, ei ole välistatud, et ta menetlusesemeks oleva sündmuse asjaolusid täpselt ei mäleta. Kannatanu L. K. 19.03.2024 läbivaatuse protokoll fototabeliga kinnitab, et kannatanul oli suu piirkonnas verekahtlane aine. Kannatanu L. K. keeldus ütluste andmisest oma elukaaslase Vladimir Aleskerovi suhtes. Pärast 19.03.2024 sündmust ei pöördunud perearsti poole ega EMOsse. On nõus kokkuleppemenetlusega ja vahendamise kasutamisega. Asjaolu, et kannatanu löömist ei kinnita, ei tähenda, et Alekserov ei oleks teda löönud. Kannatanu ei ole löömist eitanud, vaid on kasutanud oma õigust elukaaslase suhtes ütlusi mitte anda. Kahjuks on see lähisuhte vägivalla juhtumite puhul tavaline, et kannatanud ei soovi ütlusi anda hirmust elukaaslase ees või lootuses, et selline käitumine tulevikus ei kordu ja ei ole vaja kaaslasele probleeme tekitada. Asitõendi 19.03.2024 sündmuskohale saabunud politseipatrulli vormikaamera salvestuse vaatlusprotokoll kinnitab, et 19.03.2024 kell 14:30 on saabunud politseipatrull. Kannatanu L. K. selgitab neile, et nad jõid süüdistatavaga šampust. Kannatanu jutust on raske aru saada tugeva alkoholijoobe tõttu. Süüdistatav selgitab, et jõi ka šampust, aga naist ei ole löönud, selleks ei ole tal jõudu. Üks politseinikest teatab süüdistatavale, et ta on naise löömise pärast kinni peetud ning süüdistatav istub politseiautosse. Nimetatud salvestus kinnitab, et süüdistatav ja kannatanu olid mõlemad ilmselgelt joobe tunnustega ja nende kõne ja käitumine ei olnud adekvaatne. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt sõitis sõbrannadega 19.03.2023 kell 13:48 bussis nr 24 ning nägi, kuidas Xxxx peatuses lõi mees naist neli korda näkku. Kui mees naist rusikaga lõi, ropendas ta kõva häälega. Talle ei meeldinud selline käitumine. Pärast teist lööki alustas tunnistaja olukorra filmimist. Tunnistaja kui tema kolm kaaslast olid mehe käitumisest häiritud, mistõttu istusid järgmises peatuses ümber bussile, millega sõitsid tagasi peatusesse Xxxx, kus kirjeldatud mees ja naine veel olid. Helistas 8 Häirekeskusesse. Tunnistaja järgnes mehele ja naisele bussi ja Magistrali keskusesse. Bussisõidu ajal mees tõstis korduvalt kätt löögiks, ei löönud naist, viskas jope talle näkku. Tunnistaja A. A. ütluste kohaselt sõitis 19.03.2024 kella 13:00 paiku sõbrannadega bussis, kui nägi, kuidas ühes peatuses lõi nähtavalt joobes mees viis korda rusikaga naisele näkku lõua piirkonda. Tunnistajaga kaasas olnud A. K. hakkas toimunut filmima ning videosse jäid viimased kolm lööki. Mees ropendas naist lüües valjult. Tunnistajal oli ebameeldiv vaadata kuidas mees lööb naist, tundis hirmu naise elu pärast. Olid tüdrukutega šokis. Järgmises peatuses istus tunnistaja koos kaaslastega ümber bussile, millega sõitsid tagasi peatusesse, kus kuriteosündmust nägid ning kirjeldatud mees ja naine olid veel seal. Tüdrukud järgnesid neile bussi ja Magistrali keskusesse. Tunnistaja Z. N. ütluste kohaselt sõitis sõbrannadega 19.03 kell 13:46 bussis, kui nägi peatuses Xxxx, kuidas mees lõi naist viis korda näkku kuhugi põse keskkonda. Kui nägi löömist tahtis sekkuda ja välja minna, kuid ei julgenud kartes, et mees võib lüüa ka teda. Sai aru, et naist on vaja aidata. Arutasid sõbrannadega mida ette võtta. Tunnistaja koos kaaslastega istus järgmises peatuses ümber bussile, millega sõitsid tagasi peatusesse Xxxx, kust järgnesid kirjeldatud mehele ja naisele bussi ning Magistrali keskusesse. Tunnistaja A. H. ütluste kohaselt sõitis 19.03.2024 kella 13:00 paiku sõbrannadega bussis, kui nägi, kuidas peatuses Xxxx lõi mees naisele rusikaga vastu nägu kokku viis korda. Nägi löömist seltskonnas esimesena. Oli ebameeldiv kui üks inimene peksis teist. Arutasid mida teha. Järgmises peatuses istusid tüdrukud ümber bussile, millega sõitsid tagasi peatusesse Xxxx, kust järgnesid kirjeldatud mehele ja naisele bussi ning Magistrali keskusesse. Bussis mees ropendas ja sõimas naist valjult, viskas talle oma jope näkku. Oli näha, et naine kardab meest. Häirekeskusesse tehtud salvestus kinnitab, et 19.03.2024 (protokollis trükiveana 11.04.2024) kell 13:59 palus helistanud neiu politseipatrulli, kuna purjus mees peksab ja sõimab bussis naist. Teataja selgitab, et sõidab bussiga nr 24 ning taustal on kuulda mehe karjumist. Kell 14:05 laekus uus kõne, milles teataja selgitab, et helistas viis minutit varem ning teatab, et mees ja naine väljusid bussist Lepistiku peatuses ning liiguvad Magistrali keskuse poole. Tunnistajate A. K. ja Z. N. poolt mobiiltelefonidega tehtud videosalvestustelt on näha pingil istuvat naist, keda mees lööb rusikaga kaks korda lõua piirkonda ja ühe korra vasaku põse piirkonda, misjärel istub naise kõrvale pingile. Video taustal on kuulda ahhetavaid tüdrukuid, kedagi küsimas: „Kas on vaja politseid?“ „Kas see on normaalne?“ ning kedagi ütlemas „Ma olen šokis!“. Teise video sisu on viis sekundit lühem ning on näha vaid viimane löök. Asitõendi, bussi turvakaamera 19.03.2024 salvestuse, vaatlusprotokoll kinnitab, et bussi sisenevad A. K., Z. N., A. A. ja A. H.. Nende ees tulevad bussi L. K., kes istub, ja süüdistatav, kes jääb L. kõrvale seisma. Vladimir võtab L. käest jope, mille viskab viimasele põlvedele, ütleb midagi, millest L. on ehmunud, pöördub paluvalt Vladimiri poole, kes vastab midagi ning istub L. selja taha. Seejärel tõuseb uuesti püsti ning läheb nähtavalt agressiivselt meelestatuna Lienale midagi rääkima. L. kägardub nurka, Vladimir viskab teda oma jopega näkku. L. on nägu paistes, pükste põlved mustad, juuksed sassis, suuümbrus veretaoliste jälgedega. Kui L. ja Vladimir väljuvad bussist, järgnevad neile neiud. Kohtul ei ole alust kahelda nelja tunnistajate kokkulangevates ütlustest, mida kinnitavad ka videosalvestused. Kuna tunnistajad hakkasid sündmust filmima pärast esimesi lööke, on eluliselt mõistetav, miks salvestuselt on näha üksnes kolm lööki, mitte tunnistajate poolt kirjeldatud viis lööki. Eeltsiteeritud tunnistajate ütluste ja videosalvestustega on tõendamist leidnud, et V.Aleskerov lõi L. K.a 19.03.2024 Xxxx bussipeatuses süüdistuses nimetatud neli korda rusikaga näkku. Nii bussipeatuses kui hiljem bussis tehtud videosalvestused kinnitava, et L.K. selline käitumine tegelikult häiris. Ta püüdis bussis kätega nägu varjata ilmselgest hirmust uute löökide eest. Seega on kohtu arvates tõendatud, et puudus L.K. nõusolek, et Aleskerov võib teda lüüa. Videosalvestus kinnitab, et kannatanu ise ei rünnanud, vastu ei hakanud, vaid üritas end kühmu tõmbumisega kaitsta nii bussipeatuses kui bussis. L.K. käitumisest nii bussis kui bussipeatuses on üheselt arusaadav, et ta sel hetkel kardab Aleskerovit. 9 Seega on kriminaalasjas leidnud tuvastamist, et V.Aleskerov lõi bussipeatuses vähemalt neli korda L.K. näkku ja tekitas talle sellega tervisekahjustusi. Karistusseadustik ei erista kehavigastuse ja tervisekahjustuse mõistet, kuid teeb vahet tervise kahjustamisel ja valu tekitaval kehalisel väärkohtlemisel (

§ 121lg 1).

Nii tervisekahjustus kui ka valu on normatiivsed koosseisutunnused. Esimese neist tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse

  1. augusti
  2. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-29-15 p 11.1 selgitanud, et „valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb kolleegiumi arvates üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. „ Punktis 11.3 on mh selgitatud, et „järgmisena tuleb lahendada küsimus sellest, kas siis, kui kannatanu kinnitab valu tundmist, piisab lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arvamuse kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu subjektiivsusest vastata eitavalt. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13, p-d 11 ja 12). Nimelt tuleb kohtupraktika kohaselt käsitletaval juhul täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust.“ Kuigi L.K. ei ole ise ütlusi andnud, on eluliselt usutav, et kui isikuid lüüakse rusikaga näkku selliselt, et kannatanu suu piirkonnas on veekahtlane määrdumine, on löögid olnud piisavalt intensiivsed, et tekitada ka valuaisting. Et kannatanu tundis löökide tagajärjel valu, kinnitab ka asjaolu, et kui süüdistatav bussis uuesti kannatanu ees kätega vehkis, kaitses kannatanu kätega oma nägu soovides vältida uusi lööke näo piirkonda. Videosalvestuselt nähtud löögid olid sellise intensiivsusega, mille puhul on käesoleval juhul ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast tuvastav süüdistatava tegude (korduv rusikaga näkku löömine) tagajärjena valuaistingu tekkimine. Süüdistatavale on objektiivselt omistatav tema tegude tagajärjel kannatanule valuaistingu ja tervisekahjustuse tekkimine. Veri suu piirkonnas kinnitab, et kannatanu naha pindmisi kudesid oli sedavõrd kahjustatud, et verd hakkas jooksma. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – lõi kannatanut korduvalt rusikaga näo piirkonda– nähtub, et teod on toime pandud kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtu hinnangul seadis Aleskerov kannatanu, kes videosalvestuselt nähtuvalt ei väljendanud süüdistatava suhtes kordagi agressiivsust, ükskõik mil põhjusel rusikaga näkku löömisel eesmärgiks kannatanule valu tekitamis. Näkku löödi korduvalt, teadlikult ja sihilikult ning selliste löökide eesmärk saab olla ainult valuaistingu ja tervisekahjustuste tekitamine. 10 Vaidlust ei ole asjaolus, et löömine toimus tänaval Xxxx bussipeatuses, mis on avalik koht.

§ 263

kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Avaliku korra raske rikkumise korral peab kindlaks tegema ka mõne

§ 263

lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu (nt vägivalla). Kohus tuvastas, et Aleskerov kasutas L.K. suhtes vägivalda (löömine). Samuti on vaja tuvastada, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. KorS §-des 55 ja 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuded on eeskätt seotud teiste isikute häirimise või ohustamisega. Nende keeldude rikkumise kindlakstegemine eeldab vältimatult ka sellise isiku kindlakstegemist, keda süüdlase tegu häiris või ohustas. Riigikohtu lahendi 3-1-1-15-17 punktis 23 on märgitud, et

§-dega 262 ja 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord. Eelnev ei välista, et nende süüteokoosseisudega kaitstakse ka teisi õigushüvesid (nt inimese tervist). Eristamaks aga avaliku korra rasket rikkumist üksnes individuaalseid õigushüvesid kaitsvatest süüteokoosseisudest (nt

§ 121

lg 1), on vajalik kindlaks teha mõni täiendav tegu iseloomustav tunnus, mis annaks aluse kõneleda just avaliku korra kahjustamisest. Ainuüksi teo toimepanek avalikus kohas selline täiendav tunnus ei ole, kuivõrd sellega iseenesest ei pruugi veel kaasneda avaliku korra kahjustamist. Nii ei saa avalikku korda rikkuda nt isiklike suhete lahendamisest ajendatud, öisel ajal ja inimtühjal tänaval toimuv kaklus, kui seda ei näe ega kuule muud isikud. Kuigi konfliktis osalevad isikud rikuvad kirjeldatud viisil käitudes KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei ole lubatud avalikus kohas lüüa, ei saa nende teguviis siiski häirida ega ohustada asjasse mittepuutuvaid isikuid. Kuna kakluse toimumine KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses eeldab vähemalt kahe isiku osavõttu, peab seda

§ 263

lg 1 p 1 koosseisutunnuste täitmise eeldusena pealt nägema või kuulma veel mõni muu kõrvaline isik, keda selline käitumine häirib. Käesoleval juhul kinnitavad videosalvestused, et löömist nägid pealt bussipeatuses mööda kõndivad inimesed, kes lööke nähes kiirendasid sammu. Samuti nägid löömist peal bussiga mööda sõitvad inimesed, keda selline Aleskerovi käitumine häiris sedavõrd, et nad helistasid politseisse. Videosalvestuselt kostuvad tunnistajate reaktsioonid, kinnitavad, et Aleskerovi käitumine häiris tunnistajaid oluliselt. Tunnistajad lõpetasid hetkeks isegi oma planeeritud tegevuse, väljusid bussist, sõitsid tagasi sündmuskohale ja helistasid kaks korda häirekeskusesse, et politsei ikka süüdistatava kinni saaks pidada. Seega on tõendamist leidnud, et Aleskerovi poolt kannatanu löömisega avalikus kohas, häiriti vähemalt nelja kõrvalist isikut. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et avalikus kohas meesterahva poolt naisterahva löömine, on häiriv kõrvalistele isikutele. KorS § 57 kohaselt lähtutakse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ning selle piirkonna tavadest. Eestis on üldteada asjaolu ja kohalik tava, et inimesed ei löö üksteist tänaval ja avalik löömine/peksmine häirib kõrvalisi isikuid. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et Vladimir Aleskerov 19.03.2024 kella 13.48 paiku Xxxx bussipeatuses kannatanut lüües rikkus selle käitumisega KorS § 55 lg 1 p1 nõuet, mille kohaselt avalikus kohas ei tohi teist isikut lüüa.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – lõi bussipeatuses korduvalt kannatanut rusikaga näo piirkonda– nähtub, et isik tegutses vägivalla kasutamise osas kavatsetult. Kuigi Aleskerov võib olla ei soovinud oma tegevusega ühtlasi otseselt rikkuda avalikku korda, oli talle arusaadav, et ta viibis avalikus kohas ja ühiskonnas mitte aktsepteeritav käitumine s.o löömine võib häirida inimesi, kes seda pealt juhtuvad nägema. Seega Aleskerov vähemalt möönis, et kannatanu löömisega avalikus kohas s.o päevasel ajal bussipeatuses, 11 kus on kogu aeg inimesi, võib ta oma tegevusega kõrvalisi isikuid häirida. Oma käitumisega pani ta toime avaliku korra raske rikkumise kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on Vladimir Aleskerovi käitumine selles episoodis kvalifitseeritav

§ 263lg 1p1 järgi kui avaliku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga.

Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Vladimir Aleskerov on süüvõimeline ning

  1. ptk.
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 199

lg 2 ja § 263 lg 1 näevad võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-11-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-5213, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. Vladimir Aleskerovit süüdistatakse üheksas varguse katse ja ühes varguse episoodis ning ka vägivallaga avaliku korra rikkumises, mis on teise astme kuriteod. Kuna varguse katsete episoodides kaup tagastati, siis haginõue ei ole suur. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. Vladimir Aleskerov vabanes 26.01.2024 vanglast ja juba 9 päeva möödudes pani ta toime uue kuriteo. Seejärel sooritas ta kolme kuu jooksul kokku 11 kuritegu, millest üks oli seotud vägivallaga. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et isikut on varasemalt karistatud nii varguste kui ka vägivallaga seotud kuritegude eest ning ta on korduvalt viibinud vanglas. Isik vabanes varguste eest aastase vangistuse kandmiselt 26.01.2024 ning 9 päeva hiljem jätkas isik oma vana käitumismustriga, mis selgelt näitab, et mõistetud reaalne vangistus ei omanud mingisugust mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohtupraktika kohaselt peaks samalaadsete tegude eest iga järgnev karistus olema eelmisest raskem. Varguste toimepanemine on V.Aleskerovile kujunenud elustiiliks ning isikul on probleem alkoholi kuritarvitamisega. Viimast kinnitavad süüdistatava enda ütlused alkoholijoobes oleku kohta varguste ajal ja kahel varguse ning ka avaliku korra rikkumise juhul kinnitab joobes olekut ka isiku läbivaatuse protokoll. Joobeseisund ei ole vastutust välistavaks ega kergendavaks asjaoluks. Isikul on olnud rohkelt võimalusi teha varasematest vangistustest enda jaoks järeldusi, sh tegeleda alkoholisõltuvusega, kuid isik seda teinud ei ole ning on taas käitunud viisil, mis on kaasa toonud süüdistuse uutes varguse episoodides. Isik on arvamusel, et ta ei saa tööd oma varasemate karistuste tõttu. Kohtu hinnangul on töö leidmisel ilmselgelt suuremaks takistuseks alkoholi kuritarvitamine. Asjaolu, et isik joobe tõttu ei mäleta oma tegusid ja sündmusi, on ilmselgelt suureks töö leidmist takistavaks teguriks. Käesoleval juhul puudub põhjus kaaluda kergemaliigist st rahalist karistust seetõttu, et seda ei võimalda isiku majanduslik seisund. Isiku enda sõnade kohaselt ta ei ole ammu töötanud ja keegi teda tööle ei võta. Nagu eelnevalt märgitud, peab karistus mh vastama karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. On selge, et eelnevast karistusest kergem karistus samalaadsete tegude eest karistuse eesmärke ei täida, millest tulenevalt uus mõistetav karistus peab olema eelnevast raskem, et kinnitada keelunormi kehtivust. Viimasena varguste eest ärakantud üks aasta vangistust, ei olnud piisav, et teadvustada alkoholi mõju isiku käitumisele ja mõjutada isikut uusi rikkumisi mitte toime panema. Käesoleval juhul on avaliku korra 12 raske rikkumise episood seotud ka vägivallaga ning isikule peaks varasematest karistustest olema selge, et vägivald ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ja võib tuua kaasa vangistuse. Sellest tulenevalt ning arvestades karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke, peab kohus vajalikuks karistada isikut reaalse vangistusega, mis on eelmisest karistusest raskem, kuid arvestades isiku süü suurust, siiski alla sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodust tulenevalt peab kohus Vladimir Aleskerovile kohaseks karistuseks reaalse vangistuse

§ 199

lg 2 p 9 järgi 1 aasta ja 6 kuud ning

§ 263

lg 1p1 järgi 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 19.03.2024-20.03.2024, 17.04.2024-18.04.2024, 10.05.2024-12.05.2024 s.o 7 päeva ja alates 19.06.2024 karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 1 aasta 1 kuu ja 23 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda isiku kinnipidamine 19.06.2024. Tsiviilhagi R OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 50,47 eurot. Vladimir Aleskerov tsiviilhagile vastu ei vaielnud, võttis nimetatud tsiviilhagi kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Vladimir Aleskerovi kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt Vladimir Aleskerovilt välja mõista. Seega mõista Vladimir Aleskerovilt välja R OÜ kasuks 50,47 eurot. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, jätab kohus kriminaalasjas oleva CD-plaadi kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas sundrahast. Kohus mõistab süüdistatavalt Vladimir Aleskerovilt menetluskuluna välja sundraha 1,5 palga alammäära s.o 1230 eurot. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva 13 põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et sundraha saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Vladimir Aleskerov

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud.

Süüdi tunnistada Vladimir Aleskerov

§ 263

lg 1p1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 19.03.2024-20.03.2024, 17.04.2024-18.04.2024, 10.05.2024-12.05.2024 s.o 7 päeva ja alates 19.06.2024 karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 1 aasta 1 kuu ja 23 päeva vangistust Karistusaja alguseks lugeda 19.06.2024, millest alates kuulub kandmisele 1 aasta 1 kuu ja 23 päeva vangistust. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista Vladimir Aleskerovilt § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1230 eurot riigituludesse. Kohustada Vladimir Aleskerovit tasuma väljamõistetud sundraha

  1. kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 102.50 eurot. Sundraha 1230 eurot tasuda osamaksetena
  2. kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, LHV AS-is EE957700771001523585 või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
  3. Selgitusse võib märkida: „Vladimir Aleskerov 1-24-3681 sundraha“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse 14 läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. CD ja DVD plaadid jätta kriminaalasja materjalide hulka Välja mõista Vladimir Aleskerovilt OÜ R (arvelduskonto xxxx) kasuks 50.47 eurot Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 02.
  4. 2024 Kohtunik Liina Pohlak 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.