← Eesti

2-24-2425/16

Obsah (8)§ 661§ 430§ 178§ 428§ 173§ 168§ 164§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus PÄRNU Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse teatavakstegemise aeg ja koht 21. november 2024, PÄRNU Tsiviilasja number 2-24-2425 Tsiviilasi A. P. ja K. P. hagiavaldus R. P. vastu elatise

§ 661lg 4).

Tsiviilasi nr 2-24-2425 Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (

§ 430lg 8).

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. PÄRNU Maakohtu menetluses on A. P. (hageja I/alaealine laps) ja K. P. (hageja II/alaealine laps) hagiavaldus R. P. (kostja, hagejate isa) vastu tsiviilasjas 2-20-134878 väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagejad taotlevad elatise suurendamist 50 euro võrra ning taotlevad alates 01.03.2020 elatise väljamõistmist 200 eurot kuus kummagi hageja kasuks. 1.
  2. A. P. ülalpidamiseks kulub kuus kokku 486 eurot, sellest eluasemele 100 eurot, sidekuludele 31 eurot, riietele ja muu vajalik 125 eurot, koolituskuludele 35 eurot, söögile 125 eurot ja transpordile 70 eurot. 1.
  3. K. P. ülalpidamiseks kulub kuus kokku 490 eurot, sellest eluasemele 100 eurot, sidekuludele 20 eurot, riietele ja muu vajalik 125 eurot, koolituskuludele 120 eurot, söögile 125 eurot. 1.
  4. M. K. sissetulekuks on töötasu (neto 6 kuu keskmine) 1475 eurot, laste toetus 160 eurot ja elatisabi 300 eurot.
  5. Kostja ei ole elatise suurendamisega nõus. Kostja ei tööta ning elatise suurendamine jätaks järgmise ülalpeetava kehvemasse seisu. Kostja ei vaidle vastu hageja kulutuste suurusele.
  6. Kohtueelistungil, milline toimus 22.04.2024, leppisid vanemad kokku, et teevad kostja bioloogilise vanemluse kinnitamiseks DNA testi. Kuna kostja taotles ekspertiisitasu maksmist osamaksetena ning kohus hagejate seadusliku esindaja nõusolekul kostja taotluse rahuldas, kohus poolte nõusolekul asjas menetluse peatas.
  7. Kohus 02.09.2024 uuendas asjas menetluse ning saatis tutvumiseks ja allkirjastamiseks kompromissiprojekti. Hagejate seaduslik esindaja allkirjastas kohtu poolt edastatud kompromissi, kostja kohtunõudele ei reageerinud.
  8. Kohtueelistungil, milline toimus 18.11.2024, sõlmisid vanemad kokkuleppe, mille kohaselt vanemad kokkuleppel muudavad
  9. jaanuar 2021 tsiviilasjas nr 2-20-134878 tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suurust ning alates
  10. november 2024 maksab kostja hagejatele kuni nende täisealiseks saamiseni kummagi hageja ülalpidamiseks igakuist elatist 200 eurot. Kostja tasub elatise jooksva kuu eest hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate seadusliku esindaja pangakontole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  11. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kothuistungil sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

2 Tsiviilasi nr 2-24-2425 7. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

§-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka

§ 164

lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 9.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku määruskaebuse esitamise õiguse välistada. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.