KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-142585 Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2024, Pärnu Tsiviilasi Nord Collect OÜ hagiavaldus M. T. vastu võlgnevus

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Nord Collect OÜ (hageja) esitas 18.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. T. (kostja) 3765,63 euro saamiseks. Kohus tegi 20.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.11.
2. Pooled esitasid 11.03.2024 kohtule kompromisslepingu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 19.03.2024 määrusega ning nõue anti

§ 486lg 1 p 3 alusel üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1. Menetlusosaliste poolt 14.02.2024 allkirjastatud ja 08.07.2024 kohtule istungil avaldatud kompromissi kohaselt tunnistab M. T. võlgnevust summas 3100 eurot (millest põhisumma 1998,98 eurot, intress 253,02 eurot, menetluskulud 20,00 eurot, pool riigilõivust 59,97 eurot, viivis 600 eurot) ja kohustub tasuma nimetatud summa hiljemalt 24.07.2030.a vastavalt kompromisslepingus esitatud maksegraafikule hageja Nord Collect OÜ arveldusarvele nr. XXX (LHV Pank). Kokkuleppe maksekohustuse täitmisega hilinemisel rohkem kui 30 tööpäeva on Nord Collect OÜ-l õigus pöörata kompromissist tulenev nõue M. T. vastu koheselt täitmisele ja arvestada põhivõlgnevuselt viivist 0,06% päevas iga viivitatud päeva eest kuni kogu võlgnevuse tasumise.
2. Poolte tahet asja mitte menetleda peab kohus arvestama. Lisaks peab kohus juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et 08.07.2024 istungil kokkulepitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning tulenevalt

§ 4

lg-st 3 ja § 486 lg- st 4 esineb alus poolte kokkuleppe kinnitamiseks kompromissina.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8). Kompromissi saab 4

§ 430lg 9).

Pooled on kinnitanud, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja kanda jäävad 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud ja 59,97 eurot riigilõiv, seega jätab kohus kompromissilepingu välised menetluskulud poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ja hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 6. Hageja taotleb

§ 150lg 2 p 1 alusel poole tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 18.10.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 119,94 eurot. Kohtule hagiavaldust esitatud ei ole ning kohtul puuduvad ka andmed hagi esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohta. Alates 01.02.2023 kehtiva

§ 150

lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seetõttu jätab kohus hageja taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. 7.

§ 661lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Kohus siinkohal selgitab, et hagejal ei ole

§150lg 8 kohaselt määruskaebeõigust ka riigilõivu tagastamata jätmise peale. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 5