← Eesti

2-23-6192/15

Obsah (9)§ 661§ 466§ 150§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-23-6192 Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2024, Pärnu Tsiviilasi T. T. hagi M. A. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahte

§ 661

lg 4 alusel ei saa menetluse lõpetamise määruse peale edasi kaevata, sest pooled välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Kompromissi kinnitav määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

Riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot (

§ 150lg 8).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohtu menetluses on T. T. (hageja) hagi M. A. (kostja) vastu Pärnu linnas Riia mnt 55 asuva korteriomandi (registriosa number XXX) lõpetamiseks selliselt, et hageja saab korteriomandi ainuomanikuks ning tasub kostjale hüvitist 20 000 eurot. Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolekud kinnistusraamatust kostja omandiõiguse kande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna 2

(4)Tsiviilasi nr 2-23-6192 sisse kandmiseks ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.
  1. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
  2. Eelistungina korraldaval kohtuistungil leppisid pooled kokku kompromissitingimustes, mille põhjal koostas kohus pooltele kompromissiprojekti. Pooled esitas 29.11.2024 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, milles pooled on kokku leppinud lõpetada hageja ja kostja eriomandi nr 6 kaasomand, asukohaga XXX (registriosa number XXX). Kostja annab üle ja hageja võtab vastu ½ eriomandi nr 6 kaasomandist, asukohaga XXX. Hageja tasub kostjale kaasomandi osa eest hüvitist 25 800 (kakskümmend viis tuhat kaheksasada) eurot. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et punktis 1.
  3. kokkulepitud hüvitis tuleb hagejal tasuda kohtu poolt nimetatud deposiitkontole hiljemalt 23.12.
  4. Tähtaegselt tasumata jätmise korral lisandub viivis VÕS § 113 lg- s 1 sätestatud määras. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et korteriomandi valdus antakse üle hiljemalt 31.12.
  5. Kostja palub deposiiti tasutud hüvitis välja maksta arvelduskontole nr XXX (XXX). Väljamaksmiseks tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud korteri valduse üleandmise akt. Kostja annab kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku ja hageja soovib, et kinnistusraamatu registriosa nr XXX teises jaos M. A. kohta tehtud omanikukanne kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisturaamatusse kinnistu ainuomanikuna T. T. . Jõustunud kohtumäärus asendab kostja nõusolekut. Pooled on kokku leppinud ja taotlevad kohtult, et kohtumäärus, mis asendab punktis 1.7 nimetatud kostja nõusolekut kinnistusraamatu registriosa nr XXX teises jaos muudatuse tegemiseks, millega ksotja kohta tehtud omanikukanne kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisturaamatusse kinnistu ainuomanikuna hageja, esitatakse kinnistusosakonnale üksnes pärast seda, kui hageja on täitnud punktides 1.
  6. ja 1.
  7. nimetatud hüvitise maksmise kohustuse ning ksotja on täitnud p 1.5 nimetatud valduse üleandmise kohustuse, ning kohtule p 1.
  8. nimetatud valduse üleandmise akti esitamist. Pooled kinnitavad, et alates kompromissi sõlmimisest puuduvad neil seoses kaasomandi lõpetamisega eriomandile nr 6, asukohaga XXX, samuti eelnimetatud eriomandi valdamise ja kasutamisega seotud kuludega, üksteise vastu mistahes muud varalised, mittevaralised ja asjaõiguslikud nõuded, välja arvatud kompromissist tulenevad.
  9. Kohus, tutvunud dokumentidega ja esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi 11.11.2024 istungil.

6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kohtule teistsugst kokkulepet esitanud.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 23.04.2023 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot ja 26.04.2023 täiendavat riigilõivu 210 eurot, kokku 630 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hageja poolt avaldatud pangakontole tasutud riigilõivust pool, s.o. 315 eurot. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-23-6192 8.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled määruskaebuse esitamise õiguse 11.11.2024 istungil välistasid. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.