← Eesti

2-24-113076/8

Obsah (11)§ 442§ 633§ 394§ 187§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 147§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2024. a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-113076 Tsiviilasi OÜ

§ 442

lg 6 ja

§ 633lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ GS Core esitas 8.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1046,48 euro saamiseks. Kohus tegi 9.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida 2 ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 3.05.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses.
  2. Pärnu Maakohus kohustas hagejat 03.05.2024 määrusega esitama hagi ja tasuma täiendavat riigilõivu. Hageja esitas 31.05.2024 hagi, mis jäeti kohtu 12.06.2024 määrusega käiguta ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 20.06.2024 hagi täpsustused. Hageja taotleb kostjalt põhivõlgnevuse 638,81euro, sissenõutavaks muutunud viivise 131,05 euro ning täiendava viivise välja mõistmist. Kostja esitas 18.11.2015 Coop Finants AS-ile (varem ETK Finants AS) laenutaotluse krediidilimiidi saamiseks summas 400 eurot. Hageja nõue põhineb Coop Finants AS ja kostja vahel 18.11.2015 sõlmitud Säästukaart pluss kasutamise lepingul nr CNT
  3. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostjale võimaldatakse krediidilimiiti 400 euro ulatuses, intressimäär 19,9 % aastas, tagasimakse kuupäevaks on 10.kuupäev. 18.11.2015 otsustas pank krediidilimiiti mitte avada. Kostja esitas 25.01.2022 pangale taotluse krediidilimiidi suurendamiseks 800 euroni. 25.01.2022 muutis Coop Finants AS krediidilimiiti 800 euroni, mille andis kostja käsutusse. Kuna kostja ei täitnud lepingut ja ei teinud tagasimakseid vastavalt lepingule
  4. kuupäevaks ning kostja oli viivituses 3 kuu tagasimaksetega (10.03.2022, 10.04.2022, 10.05.2022), saatis Coop Finants AS kostjale 30.05.2022 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja kuni 22.06.2022 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Coop Finants AS 29.06.2022 lepingu üles ja loovutas lepingust tuleneva nõude 29.06.2022 hagejale. Hageja sisuka töö tulemusel tasus kostja hagejale 160 eurot (05.05.2022 80 eurot ja 08.06.2022 80 eurot). Seega hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 638,81 eurot (798,81 – 160 = 638,81), millele lisandub viivis. Hageja on seisukohal, et Coop Finants AS (esialgne võlausaldaja) ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal on seega kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,0%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt tasumata põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (638,81 eurolt) alates lepingu nr CNT0000073720 ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 30.06.2022 kuni hagi kohtule esitamiseni, s.o kuni 31.05.
  5. Hagi esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 131,05 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 638,81 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 01.06.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. KOHTU SEISUKOHT
  6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 3 alusel võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu piirdub kohus alljärgnevate asjaolude ja põhjenduste väljatoomisega. 3 4. 05.07.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kostjale toimetati hagi menetlusse võtmise määrus koos hagi materjalidega isiklikult kätte 15.07.2024, kuid kostja kohtule hagiavaldusele kirjalikku vastust esitanud ei ole. 5. Seega kohus loeb hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohus ei tuvastanud

§ 407lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Menetluskulud 6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

7. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (

§ 162lg 1).

8. Hageja esitas taotluse menetluskulude, s.o riigilõivu 245 euro ja esindaja tasu 20 euro väljamõistmiseks kostjalt. Kohus leiab, et riigilõiv 245 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (

§ 147lg 1).

Hageja nimetab esindajaga seotud tasuks 20 eurot. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul märgitud tasu mõistlikuks ja põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavateks menetluskulude suuruseks 265 eurot (245 + 20), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja taotlusel tuleb

§ 177

lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.