← Eesti

1-18-170/19

Obsah (7)§ 76§ 199§ 64§ 65§ 68§ 75§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprillil 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-18-170 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Van

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta L.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja tasutaotlus ning mõista L.H-lt välja kriminaalmenetluse kulud 120 (ükssada kakskümmend) eurot (100 eurot õigusabi eest, 20 eurot käibemaks) kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. L.H ´il tasuda kaitsjatasu 120 eurot 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700005903 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. 1

(9)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.H `i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. L.H tunnistati süüdi Harju Maakohtu 30.01.2018 kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 8,9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses ning karistuseks mõisteti

§ 64

lg 1 sätet kohaldades 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 07.12.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud ja 11 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat ja 11 päeva. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata ja karistuse kandmise alguseks loeti 24.11.2017.a, arvates

§ 68lg 1 alusel eelvangistus karistusaja hulka.

Kohtuotsus jõustus 15.02.

  1. Karistuse kandmise algus 24.11.2017 ja lõpp 05.12.
  2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.04.
  3. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on L.H `i kriminaalkorras karistatud 11 korda, neist 4 on kehtivad karistused. Kuriteod varieeruvad mõningal määralvarasemalt on karistatud viiel korral varguste ning kolmel korral narkokuriteo toime panemise eest. Kahel korral karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Käesolev karistus on määratud varguste ning valdaja tahte vastase sissetungi toimepanemise eest. Soodusteguriks on impulsiivsus ja narkootikumide tarvitamine, varasemalt ka mõjutatavus. Eesmärgiks on peamiselt varalise kasu saamine. Kuriteod ei ole ettekavatsetud, pigem toime pandud hetkeemotsioonide ajel ning hetke vajaduste rahuldamiseks. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument id-kaart AA1272139 ja Eesti kodaniku pass KD0252070 kehtivusega kuni 31.10.
  4. Kinnipeetava induviduaalse täitmiskava täitmine ja käitumine vangistuse jooksul: töötamine vangistuses; vestlus riskivast ja hoolimatust elustiilist; sotsiaalprogramm Eluviisitreening; vestlus probleemide lahendamise oskuse arendamiseks ja impulsiivsuse vähendamiseks. L.H võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on tal võimalus elama asuda aadressile xxx. Kinnistu kuulub kinnipeetava vanematele, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressil. Tegemist on eramuga, kus on head elutingimused ja kinnipeetaval on oma tuba. Kinnipeetaval on omandatud põhiharidus Tallinna
  5. Keskoolis. Edasi asus õppima Tallinna S., mille katkestas peale I kursust. 2006/2007 Ämari Vanglas õppis pool aastat 10 klassis. Viru vanglas on lõpetanud puidupingitöölise eriala. Kinnipeetava jaoks ei ole hetkel keskharidus prioriteet, kuna soovib töötada ja saada vanematest sõltumatuks. Peale vabanemist on L.H-l võimalik asuda tööle kasuisa H. E. kuuluvasse ehitusettevõttesse S. OÜ, kus temaga sõlmitakse ametlik tööleping miinimumbrutotöötasuga, mis
  6. aastal on 540 eurot. Seoses juba lapsepõlves avaldunud ärevushäiretega on L.H-le määratud osaline töövõime. On varasemalt töötanud ametlikult ehitusel RB haldus ning mitteametlikult ka näiteks M. OÜ-s (vee- ja mototehnika hooldus, remont, hoiustamine, ost, müük, varuosad, transport, rentimine). Kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja hetkelise heaolu tagamiseks (mõnuained). Tartu Vanglas töötas majandusabitöölisena ning Tallinna Vangla Maardu üksuses viibides 2

(9)väljaspool avavanglat. Pärast tingimisi ennetähtaegset vabanemist töötas ettevõttes OÜ M., mis on puiduettevõte. Praeguse vangistuse ajal töötab köögis abikokana. Isikul on K-raha andetel tasumata võlgu 24 549,66 eurot. Kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik, kuhu kuuluvad ema ja kasuisa. Oma bioloogilise isaga kinnipeetav ei suhtle. Kinnipeetav suhtleb minimaalselt oma endise elukaaslasega, valdavalt nende ühist last puudutavatel teemadel. Kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod viitavad riskeerivale elustiilile ja tutvustele kriminaalkorras karistatud isikute seas. Grupiviisiliselt toime pandud rikkumised osutavad L.H teatavale mõjustatavusele kaaslaste poolt. Kinnipeetav väidab, et mõjutatavus on muutunud ja on selle läbi analüüsinud, et enam ei ole nii mõjutatud teistest isikutes. Varem, nooruses, oli selleks tahtmine kuskile kuuluda, mis teda ajendas teisi kuulama ja kaasa minema. Alkoholi tarvitamise risk puudub. Alkoholi otsest mõju isiku kriminaalsele käitumisele ei ole täheldatud, samas pole välistatud, et alkoholi tarvitamine võib soodustada narkootikumide tarvitamise jätkamist. Narkootikumide tarvitamise risk olemas. On tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid (kanepit, amfetamiini, kokaiini, ecstasyt, GHB-d) ning see on varasemalt kuulunud isiku ja tema suhtlusringkonna elustiili juurde. L.H on korduvalt juhtinud mootorsõidukit narkojoobes (17.01.2009, 13.08.2013 ja 6.09.2013), kuid samas otseselt vägivaldne kinnipeetav uimastite tarvitamise järel ei ole. Isikut on varasemalt karistatud ka väärteokorras NPALS §15´1 alusel. On varemalt korduvalt proovinud sõltuvuskäitumisest (alkohol, narkootilised ained) loobuda ning viibinud ka meditsiiniasutustes ravil, ent siiski jätkanud tarvitamist. Tegemist on keskmisest tundlikuma närvisüsteemiga, mistõttu võib reageerida probleemsetes olukordades emotsioonidest lähtuvalt (ärevus, halvima eeldamine jms), mis on omakorda põhjustanud tagasilangust sõltuvuskäitumises ning alandanud eneseusku. Kroonilisi haigusi diagnoositud ei ole. 2014. aasta alguses oli enda sõnul statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil seoses ärevushäiretega. Kinnipeetava sõnul avaldusid tal ärevushäired juba lapsepõlves. Isikul tuvastatud sügav puue, millest tulenevalt osaliselt töövõimetu. Kinnipeetav on suhtlemisel ladusa jutuga, viisakas. Hinnagutes ja otsustes iseseisev, mõjutatusi kriminaalse subkultuuri põhimõtetest ei ole märgata. Lähtudes toime pandud kuritegudest ja joovastite tarvitamisest käitub isik valdavalt hetkevajadustest lähtuvalt, olles orienteeritud kiirele tulemusele ja kasul. Sellest tulenevalt kordab vigu ja ei arvesta varasema kogemusega. Tunnistab oma kriminaalset käitumist ning sõnades väljendab soovi elada õiguskuulekalt, ent samas mõistab, et see võib olla tema varasemat käitumisharjumust arvestades raske. Kinnipeetaval on korduv karistatus nii Eestis kui ka välismaal (on kriminaalkorras karistatud ka Saksamaal, Itaalias ja Belgias), mis viitavad L.H teatavatele kriminaalsetele hoiakutele, kuid ei ole subkultuuriline ja on valmis muutusteks. On varasemalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Praegune kuritegu toime pandud katseajal. Kinnipeetav mõistab normide vajalikust, kuid valikuvõimaluse korral on teinud enda vajaduste rahuldamiseks kiireid ja pigem ebaseaduslikke otsuseid. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb võimalikus liiklusõnnetuse tekitamises joobes juhtimise tagajärjel ning narkootikumide levikule kaasa aitamises. Oht on kõige tõenäolisem majanduslike raskuste tekkimisel, sõltuvusainete tarvitamisel, impulsiivse käitumise tagajärjel. Oht võib ilmneda ka juhul, kui kinnipeetav jätkab suhtlemist kriminaalset tausta omavate isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 65%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 16%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus leiab, et L.H Ellenurm tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohustusega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus 3
(9)karistusaja lõpuni, so kuni 05.12.2019. Kriminaalhooldaja on andnud arvamuse katseaja kohustuste osas:

§ 75

lg 2 p 2 prim 1 – mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid –kuritegude toimepanemise riski alandamiseks;

§ 75

lg 2 p 7 alusel – mitte suhelda talle teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega;

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitada alkoholi – kuritegude toimepanemise riski alandamiseks;

§ 75’1 lg 3 alusel määrata elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes Kr

MS § 432 lg 33 kohaselt ei soovi prokurör võtta osa L.H Ellenurme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, L.H Ellenurme ennetähtaegset vabastamist. L.H Ellenurm selgitas, et on motiveeritud oma käitumist muuta. Viimase kuriteo toimepanemine on tema suur viga, mida ta kahetseb sügavalt. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu asjaoludele, et isiku käitumine anglas on hea ja tema võimalused on vabaduses suurepärased, mis on kohtupraktika kohaselt tähtsad asjaolud ennetähtaegse küsimuse lahendamisel. Isikul on teda toetavad lähedased, pärast vabanemist on tagatud töökoht, isikul on läbitud sotsiaalprogramm vanglas ja vestlused. Isikul on kindel elukoht. Vanglas ta töötab praegugi. Tööharjumus on olemas, sest isik on töötanud ka vabaduses. Seega on täidetud kõik tingimused isiku vabastamiseks. Probleemiks jääb see, et isik pani kuriteo toimje katseajal, olles enne tähtaega vabastatud. Kuid ka see ei ole kohtupraktika kiohaselt määraytlev ennetähtaegse vabastamise küsimusel lahendamisel. Kaitsja arvates on isikut positiivselt oseloomustavaid andmeid rohkem ja need on kaalukad. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et L.H Ellenurm tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud ja seda ka elektroonilise järelevelva kohaldamisega.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangla on esitanud isiku kohta andmed tema elu ja käitumise kohta enne vangistust. Enne vangistust on isikule määratud osaline töövõime, seoses lapsepõlves avaldanud ärevushäirtega. Isik on töödanud ametlikult ehitusel RB haldus ning mitte ametlikult Motobox OÜs. Isikul on omandatud põhiharidus, 10 klass on jäänud pooleli. Isik on omandanud puidupingitöölise eriala. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik eelnevalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja käesolevalt kannab karistust katseajal toimepandud teo eest. Isikul on. Isik on pikaajaliselt tarvitanud narkootikume ning see on kuulunud tema ja tema 4

(9)suhtlusringkonna elustiili juurde. Isik on varasemalt proovinud narkootikumide tarvitamisest loobuda ja on viibinud ka ravil, kuid on sellest hoolimata jätkanud narkootikumide tarvitamist. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud varasem sõltuvus vastase ravi läbimine, kriminaalhooldus ega korduv karistatus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 3 kriminaalkaristust. Samas näitub vangla esitatud iseloomustusest (varasemalt korduvaltkaristatud kriminaalkorras), et isiku poolt toimepandud teod ei ole juhusliku laadi. Isikul on eelnevalt esinenud narkojoobes mootorsõiduki juhtimist, vargusi ja narkokuriteo toime panemist. Isiku korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja jätkanud endiselt kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab varguse ja valdaja tahte vastase sissetungi toimepanemise eest. Isik omab 6 väärteokaristust, need on mõistetud kahel korral NPALS § 15
(1)lg 1, kahel korral LS § 223 lg 1, ühel korral LS § 226 lg 1, ühel korral LS § 236 lg 1, ühel korral ÜTS § 54
(7)lg 1, ühel korral

§ 218lg 1 järgi.

Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Isiku pikaajaline käitumine on see, et ta tarvitab narkootikume, sooritab kuritegusid varalise kasu saamiseks. Isik paneb toime vargusi narkootikumide hankimiseks või varalise kasu saamiseks. Narkootikumide tarvitades on pannud toime mootorsõiduki joobes juhtimisega seotud kuritegusid. Isik on pikaajaliselt tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, on viibinud ka sõltuvus vastasel ravil, mis pole avaldanud positiivset mõju, kuna isik on jätkanud narkootikumide tarvitamist. Samas leiab kohus, et isiku varasemate kuritegude asjaolud ja isiku nendesse suhtumine näitab, et sellegi poolest esineb risk ja oht, et vabaduses võivad olla ohustatud teised isikud, teiste isikute vara või tervise või narkojoobes mootorsõiduki juhtimise vastase kuriteo toimepanemise, see risk ei ole vähenenud vaid vastupidi- risk on üsna reaalne. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Kinnipeetav töötab vangistuses köögis abikokana, ta on läbinud vestluse riskivast ja hoolimatust elustiilist, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ta on läbinud vestluse probleemide lahendamise oskuse arendamiseks ja impulsiivsuse vähendamiseks. Kinnipeetval on individuaalsest täitmiskavast täitmata veel vestlus ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja vabanemiseelne nõustamine. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Seega on kinnipeetava käitumine vanglas olnud väga hea, mis annab väga hea eelduse ennetähtaegseks vabastamiseks. Kinnipeetaval on toetav tugivõgustik ema ja kasuisa näol. Kinnipeetaval on peale vanglast vabanemist olemas garanteeritud töökoht kasuisale kuuluvas ehitusettevõttes S. OÜ. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. 5

(9)Tema võimalused vabaduses on iseenesest head – elukoht, toetav tuivõrgustik, garanteeritud töökoht ja varasem töökogemus ning motivatsioon oma käitumise muutmiseks ja õiguskuuleka elu elamiseks. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kehtiv isikut tõendav dokument id-kaart ja Eesti kodaniku pass kehtivusega kuni 31.10.
  1. Isikul on garanteeritud töökoht ehitusettevõttes S. OÜ, samas on isikul K-Raha andmetel tasumata võlg summas 24 549,66 euro ulatuses. Vabanemise korral on isikul võimalik asuda elama xxx. Tegemist on kinnipeetava vanematele kuuluva eramuga. Vanemad on andnud ka kirjaliku nõusoleku elektronilise valve kohaldamiseks. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on vabanemisjärgne elukoha võimalus olemas, ta on avaldanud valmidust ka elektroonilise järelevalvega vabenemiseks, tal on omandatud eriala ja töökogemus, tal on garanteeritud töökoht ning motiveeritud elama edaspidi õiguskuulekalt. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (vargus ja valdaja tahte vastane sissetung) ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul R.Ellenurme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja keda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille nõudeid on ta rikkunud, kes on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, oleks lühikese vangistuse kandmine täitnud karistuse eesmärgid. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud järeldusi oma varasema käitumise, hoiakute osas ja oma elu muutmiseks on positiivne asjaolu, aga ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Seda eelkõige põhjusel, et isik pani käesoleva kuriteo toime katseajal olles allutatud kriminaalhooldusele, vaatamata sellele isik jätkas uute kuritegude toimepanemist. Veel on isik pikemaaja jooksul tarvitanud narkootikume, varasem sõltuvus vastasel ravil pole andnud positiivset mõju, kuna isik on jätkanud mõnuainete travitamist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Märkimisväärne on see, et isik oli enne tähtaega tingimuslikult vabastatud kriminaalhooldusele allutamisega 2017.a. Uus kohtuotsus on tehtud jaaniaris
  2. Näidatud asjaolu annab tunnistuse sellest, et isiku houiakutes ei ole pikema aja jooksul muutusi toimunud, kuigi ta on vanglas viibinud ja oli enne tähtaega vabastatud. Kohus ei näe neid asjaolusid, miks nüüd tuleks jaatada, et isiku ghoiakud on viimase vangistuise ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise tidk on oluliselt vähenenud. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine oleks isiku suhtes õigustatud. 6
(9)Lisaks on oluline märkida, et tulenevalt vangla iseloomustest on isikul K-Raha andmetel võlgnevus 24 549,66 euro ulatuses. Isikul on küll olemas garanteeritud töökoht, kus on sõlmitud tööleping miinimumbrutotöötasuga. Seega vähemalt tagasihoidlik sissetulek on tagatud. Samas on vangla andmetel on isikul erinevaid võlgasid 24 549,66 euro ulatuses ning isik on pannud toime kuritegusid varguste näol. Lisaks maksab kinnipeetav ka alimente. Tegemist on üsna arvestavalt suure summaga, mis võib halvendada isiku majandusliku olukorda, mille tõttu võib isikul tekkida tagasilangus ja stress, mis soodustab narkootukimide tarvitamist ja varavastaste kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul isiku väikese sissetuleku saamine, üsna suure võlgnevuse omamine ning eelnevate kuritegude toimepanemise motiiv soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetava narko sõltuvust. See on oluline asjaolu ja risk uute kuritegude toimepanemiseks seoses narkootikumidega, ei ole kadunud ega oluliselt vähenenud. Kinnipeetav on tunnistanud narkootikumide tarvitamise probleemi. Isik on avaldanud, et on varasemalt läbinud võõrutusravi, kuid vaatamata sellele on jätkanud narkootikumide tarvitamist. Narkootikumide tarvitamine on varasemalt kuulunud kinnipeetava ja tema suhtlusringkonna elustiili juurde. Lisaks on isik on narkojoobes olles juhtinud mootorsõidukit ning kahel korral karistatud väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest. Seega on narkootikumide tarvitamine kinnipeetava jaoks probleem ja risk uute kuritegude toime panemiseks. Kohus on seisukohal, et kui isikul peaks tekkima mõni tagasilöök, siis võib ta probleemide lahendamiseks otsida abi narkootikumide tarvitamisest ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Ja see risk ei ole kuhugi kadunud ja on oluline, sest isiku poolt narkootikumide tarvitamine ei olnud üksikud juhtimis, vaid pikemaajaline sõltuvus ja elustiil Veel on oluline märkida, et kinnipeetav on avaldanud vanglale, et tema ja tema suhtlusringkonna elustiili juurde kuulus narkootikumide tarvitamine. Lisaks kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod viitavad asjaolule, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega suhtlemine kriminaalse taustaga ja/või sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.12.2019, s.o vähem kui 8 kuu pärast. Kinnipeetaval on praeguseks hetkeks individuaalsest täitmiskavast täitmata vetslus ühiskonnas kehtivatest normidest ja vabanemiseelne nõustamine. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine, seda ka elektroonilise järelevalve alla põhjendamatu. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. 7
(9)Kohus arvestab asjaolu, et isikul on olemas võimalik elukoht, toetav tugivõrgustik, garanteeritud töökoht ja soov elada edaspidi õiguskuulekalt, samas peab vajalikuks märkida, et isikul olid nimetatud positiivsed asjaolud olemas ka enne kuritegude sooritamist. Seega pole kohtu hinnangul nende positiivsete asjaolude olemasolu nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (hea käitumine vangistuses, distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoht, garaneeritud töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse olemasolu nii kriminaal -kui ka väärteokorras, katseajal kuriteo toimepanemine ja narkosõltuvus. Isik ei ole varasematest karistustest vastavaid järeldusi teinud, et elada edaspidi seadusekuulekat elu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, varasema kriminaalhoolduse nõuete rikkumist, narkootikumide tarvitamise riski, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. 8

(9)Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu L.H temale Harju Maakohtu 30.01.2018 kohtuotseusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulu 120 eurot peab kandma süüdimõistetu. Summa ei ole ebaproportsiponaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerimist. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.