KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 31. mai 2019 1-18-170 Juhan Sarv, Maarika Kuusk

) § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 266 lg 2 p 1 järgi.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 7.

detsembri

1. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 4 kuu 11 päeva võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti W.A-le liitkaristuseks 2 aastat 11 päeva vangistust. Tema karistusaega algas
2. novembril 2017 ja lõpeb
3. detsembril
6. märtsil 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid W.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
7. Viru Maakohus jättis
8. mai
9. a määrusega W.A tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Maakohus märkis positiivsena ära W.A hea käitumise vanglas, individuaalse täitmiskava järgimise, töötamise ning vabaduses tal elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu, kuid hindas eeltoodule vaatamata uue kuriteo toimepanemise ohu tema puhul suureks. Kohus tõi välja, et W.A-l on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ta pani praeguse vangistuse kaasa toonud kuriteod toime, olles tingimisi enne tähtaega vanglast vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile. Nimetatu näitab, et süüdimõistetu ei ole motiveeritud elama õiguskuulekalt ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid. Puudub alus arvata, et tema puhul oleks lühike vangistus täitnud eesmärgi. Maakohus leidis ka, et W.A riskikäitumise tõenäosust suurendab temal diagnoositud narkosõltuvus. Narkootilisi aineid on ta tarvitanud pikema aja jooksul ja varasem sõltuvusvastane ravi ei andnud positiivset tulemust. Risk ei ole kadunud ja on oluline, sest tarvitamiskäitumine oli pikemaajaline ja kujunenud elustiiliks. Lisaks viitavad W.A kuriteod sellele, et tema suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavad isikud. Kriminaalset mõtteviisi toetavate või sõltuvus-probleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab süüdimõistetu riskikäitumise võimalikkust vabaduses. Veel tõi maakohus välja, et W.A-l on võlgnevus summas 24 549 eurot 66 senti, ta maksab elatist ning kuigi tal on olemas töökoht, hakkaks ta saama miinimumpalka. Seega võib süüdimõistetu sattuda majanduslikult halba seisukorda, mis soodustaks tagasilanguse ja stressi tekkimist, narkootikumide tarvitamist ja varavastaste kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS
10. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse W.A kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kes palub kohtumääruse tühistada ja oma kaitsealuse tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. Kaitsja märgib, et korduv karistatus ei välista kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Arvestada tuleks, et ennetähtaegselt vabastamisel säiliks süüdimõistetu üle riigi süvendatud kontroll ja teda saaks suunata õiguskuulekusele katseaja jooksul. Veel toob kaitsja välja, et W.A on vangistuses töötanud abikokana, omandanud puidupingitöölise eriala, distsiplinaarkaristusi tal pole ja ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval säilinud tööharjumus, ta oskab leida seoseid enda käitumise ja tegude tagajärgede vahel ning teab, kuidas probleemidele seaduskuulekaid lahendusi otsida ja impulsiivsust vaos hoia. Ka selgub iseloomustusest, et süüdimõistetu analüüsib kuritegusid adekvaatsemalt kui varasemate vangistuste ajal ja mõistab oma rolli kuritegudes, oskab seada realistlikke eesmärke (soov olla perega, aidata ema) ning ta ei ole kriminaalset subkultuuri toetav. Kõik see kinnitab, et W.A ellusuhtumine on muutunud. Vabanemisel on tal elu- ja töökoht. Narkootikumide tarvitamisest tulenevad riskid on maandatavad

§ 75lg 2 p-de 21, 7, 8 ja 9 järgi määratavate lisakohustustega.

Ka tuleks selle riskiteguri hindamisel arvestada, et süüdimõistetu on vangistuses olnud küllalt pikka aega ja ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ta tahab jätkata kaine eluviisiga. W.A on avaldanud ka soovi alluda elektroonilisele valvele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku 2

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 6. Viru Maakohus ei ole

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda põhjust kohtumäärus tühistada. Määruse põhjendustest selguvalt ei jätnud esimese astme kohus W.A vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Käsitlemist leidsid ka positiivsed tegurid, mida määruskaebuses peab oluliseks kaitsja – süüdimõistetu hea käitumine ja pingutused vanglas ning võimalused ja hüved vabadused. Kaitsja teeb nende asjaolude pinnalt järelduse, et W.A ellusuhtumine on muutunud ning kriminaalhooldusametniku abiga ja käitumiskontrolli tingimuste rakendamisel on ta suuteline jätkama õiguskuulekalt. Erinevalt kaitsjast ja sarnaselt maakohtuga kohtukolleegium nii optimistliku järelduse tegemist võimalikuks ei pea. W.A on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi on tal kolm ning ka vangistus ei ole talle esmakordne. Sellest järeldub, et karistamistest W.A end seni mõjutada lasknud ei ole. Eriti ilmekalt näitab kinnipeetava jätkuvat retsidiivsusriski see, et olles Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2017. a määruse alusel vabanenud vanglast tingimisi ennetähtaegselt, pani ta uue kuriteo (

§ 199

lg 2 p-d 8 ja 9) toime juba nädala möödumisel ja sellele järgnes peatselt teinegi kuritegu (

§ 266lg 2 p 1).

Olgu märgitud, et ka enne toonast ennetähtaegset vabastamist käitus W.A vangistuses viisil, mis lubas järeldada tema muutumist ja motiveeritust elada õiguskuulekalt. On ilmselge, et tema usaldamine oli põhjendamatu. Kuivõrd siis oli W.A olnud vanglas ligikaudu kolm aastat, ei ole mingit alust arvata, et praeguseks kantud lühem vangistus oleks oma eesmärgi juba täitnud. Samuti tuleb arvestada, nagu maakohus seda ka tegi, et W.A riskikäitumise ohtu suurendavad narkoprobleemid ja asjaolu, et tema tutvusringkonnas on nii kriminaalkorras karistatud kui sõltuvusprobleemidega isikuid. Kõike eelmärgitut arvesse võttes süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine (sh elektroonilise valve rakendamine) ja kriminaalhooldusametniku abi tema seaduskuulekuse tagamiseks piisavad ei oleks. Muu hulgas kahtleb kolleegium, kas W.A järgiks käitumiskontrolli tingimusi.

1. Kaitsja määruskaebus on niisiis ilmselgelt perspektiivitu, s.o edulootuseta. Seetõttu jätab kolleegium kaebuse juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.
2. W.A kaitsja palub määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks 30 minutit, süüdimõistetu nõustamisele ja kaebuse seisukohtade kooskõlastamisele 30 minutit ning ka määruskaebuse koostamiseks 30 minutit, s.o kokku 1 tund 30 minutit. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
3. juuli
4. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kaitsja küsitud riigi õigusabi tasu 90 eurot kui määruskaebemenetluse kulu W.A-lt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3