← Eesti

1-23-1176/63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise kuupäev, 30.04.2024, Tallinn, koht ja asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-1176 Kohtukoosseis Markus Kärner, Pavel Gontšarov, Orvi Koik Kohtuasi Kriminaalasi Reimo § 120 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend ja Pärnu Maakohtu menetluse liik üldmenetluses

  1. Saksa süüdistuses detsembri
  2. KarS a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruusi ja Reimo Saksa kaitsja vandeadvokaat Gregori Palmi apellatsioonid Prokurör Ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav Reimo Saks isikukood: 37811040296; elukoht: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Vandeadvokaat Gregori Palm RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Pärnu Maakohtu
  4. detsembri
  5. a otsus täies ulatuses.
  6. Lõpetada Reimo Saksa suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, sest tema tegevus võib vastata väärteo tunnustele.
  7. Rahuldada Reimo Saksa kaitsja vandeadvokaat Gregori Palmi apellatsioon osaliselt.
  8. Prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata. 1-23-1176
  9. Määrata Advokaadibüroo Lindeberg OÜ-le apellatsioonimenetluses Reimo Saksale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 329,4 eurot (sh käibemaks).
  10. Jätta Reimo Saksale osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale määratud tasu 2889 eurot ning kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest 248,64 eurot riigi kanda. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni saab esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)
  11. peatüki
  12. jaos. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  13. R. Saksa süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kokkuvõtvalt selles, et
  14. oktoobril 2022 sõitis ta ratastraktoriga tahtlikult vastassuunas teepeenrale pargitud Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA) kuuluva sõiduauto suunas ning liigutas samal ajal tõstekahvlit üles-alla. Autos viibinud kolm PTA töötajat tundsid oma elu ja tervise pärast hirmu. Vahetult enne sõiduautoni jõudmist keeras R. Saks traktori järsult paremale autost mööda ning pidurdas äkki. R. Saks oli ka varasemates kokkupuudetes PTA töötajatega olnud agressiivne ja ähvardav. Nõnda traktoriga sõites ähvardas R. Saks PTA töötajaid nii, et PTA töötajad tajusid reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning see tekitaks hirmutunde ka keskmisele mõistlikule objektiivsele kõrvalseisjale (muudetud süüdistusakt, tl 93). Maakohtu otsus
  15. Pärnu Maakohus mõistis
  16. detsembri
  17. a otsusega R. Saksa ähvardamises süüdi ning mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati kahtlustatavana kinnipidamine, mistõttu kuulub kandmisele 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud karistus jäeti tingimisi kohaldamata, kui R. Saks ei pane üheaastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. R. Saksalt mõisteti välja ka määratud kaitsjale määratud tasu 2559,6 eurot ja sundraha 1087,5 eurot, kokku 3647,1 eurot. Kaitsja sõidule kulutatud aeg ja sõidukulu 248,64 eurot jäeti riigi kanda.
  18. Maakohus leidis, et R. Saks pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, sest sõitis traktoriga tahtlikult vastassuunas teepeenrale pargitud sõiduauto suunas, kus istunud PTA ametnikud tajusid reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning pidasid võimalikuks, et R. Saks võib ratastraktoriga sõiduautole otsa sõita ning selle külge kinnitatud tõstekahvel võib läbi esiklaasi sõiduauto salongi tungida. Maakohus ei lugenud aga tõstekahvli ülesalla liigutamist tõendatuks, sest asjatundja ütluste kohaselt ei ole võimalik tõstekahvlit liigutada, kui traktor sõidab kiiremini kui 20 km/h. Tunnistajate ütlused selle kohta, et tõstekahvel liikus, võisid olla tingitud sellest, et haarats liigub sõidu ajal amplituudiga 2030 cm üles-alla. Kuigi haaratsi liigutamine ei ole tõendatud, suurendas haaratsi liikumine kohtu arvates siiski kannatanute hirmutunnet. Prokuratuuri apellatsioon 2

(16)1-23-1176
  1. Prokuratuuri apellatsioonis ei vaidlustata ühtegi kohtuotsuse resolutsioonis tehtud otsustust. Vaidlustatakse üksnes maakohtu järeldust, et traktori tõstukikahvli liigutamine on tõendamata.
  2. Kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et võrreldes HV vormikaamera 17238 salvestist ja M.A poolt tehtud fotot, nähtub et tõstukikahvli asend on vahepeal muutunud. R. Saks väitis istungil, et tõstis kahvli üles, et politseisõiduk saaks välja manööverdada. Pilt tehti enne videosalvestist ning videosalvestisel on tõstukikahvel oluliselt all pool. Seega on videosalvestisega tõendatud, et kahvli asend oli hoopiski allpool ning politseiauto lahkumisel ei olnud vaja tõstukikahvlit üles tõsta. Seega ei vasta R. Saksa väide tõele. Küll aga tõendab tõstukikahvli asendi muutus seda, et PTA auto suunas sõites oli R. Saksal võimalik tõstukikahvlit liigutada ning seda ta ka tegi, sest peale PTA sõiduautost möödumist oli tõstukikahvli asend oluliselt muutunud.
  3. Tunnistajate ütlustest ei ole võimalik järeldada, milline oli traktori kiirus vahetult enne PTA ametnike sõiduautot. Küll aga nähtub tunnistajate ütlustest, et PTA ametnikud väljusid sõiduautost momendil, kui traktor oli sõiduautost umbes 10 meetri kaugusel. M.A-l õnnestus autost mööduvast traktorist pilt teha. Liikudes kiirusega 20 km/h läbib traktor sekundiga 5,5 meetrit. Arvestades ka seda aega, mis M.A-l kulus sõiduautost väljumiseks ja mööduvast traktorist foto tegemiseks, võiski see aeg olla umbes 1-2 sekundit, lisaks foto tegemise aeg. Seda kõike arvestades ei saanud R. Saksa juhitud traktori kiirus olla suur. Kui kiirus olnuks 30-50 km/h, siis ei oleks kannatanu jõudnud sõiduautost väljuda enne traktori jõudmist nende sõiduautoni. Igal juhul ei oleks aga M.Al õnnestunud pildistada R. Saksa traktorit momendil, kui ta möödus PTA sõidukist. Seega võibki järeldada, et R. Saksa traktori kiirus ei olnud suur, vaid oli ca 20 km/h, millest saab järeldada, et tal oli sisse lülitatud nn töörežiim ja tal oli võimalik traktori haaratseid liigutada.
  4. Kokkuvõtvalt taotleb prokuratuur, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse seisukoha, et tõendatud ei ole süüdistuse etteheide, et R. Saks PTA-le kuuluva sõiduauto suunas sõites liigutas tahtlikult traktori esilaadurile kinnitatud kolmharulist tõstekahvlit üles-alla. Prokuratuur taotleb, et ringkonnakohus loeks tõendatuks, et R. Saks liigutas PTA auto poole sõites tahtlikult traktori esilaadurile kinnitatud kolmharulist tõstekahvlit üles-alla. Kaitsja apellatsioon ja vastus prokuratuuri apellatsioonile
  5. R. Saksa kaitsja G. Palm taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja R. Saksa õigeks mõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja R. Saksale mõistetud karistuse vähendamist.
  6. Kaitsja apellatsioonis viidatakse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnik RK ütlustele, kes küll kirjeldas olukorda ohtlikuna, kuid pigem käis see väide olukorra kohta, mis tekkis siis, kui R. Saks pööras traktori aeda sisse ning oleks võinud tabada heki taha pargitud PPA (mitte PTA) sõidukit. PPA ametnik AH ütles, et R. Saks kaldus küll pisut PTA sõiduki poole, kuid püsis pigem tee keskel, ei saaks öelda, et R. Saks võttis suuna otse PTA ametnike autole. Ka AH hindas ohtlikuks pigem hetke, mil R. Saks oleks peaaegu PPA sõiduautoga kokku põrganud. Ka R. Saksa ütlused on samasisulised.
  7. AA ja MK ütlused viitavad ka sellele, et R. Saks ei üritanud kellelegi otsa sõita. 3
(16)1-23-1176
  1. Ainult kannatanud on väitnud, et neile jäi autost istudes mulje, justkui üritaks R. Saks neid tabada. Kokkuvõttes ütlevad neli isikulist tõendiallikat (RK ja kõik kannatanud), et R. Saks võttis suuna PTA auto poole, samas neli tõendiallikat, et ta seda ei teinud (R. Saks, AH, AA ja MK).
  2. Vastuolu on ka selles, kas PTA ametnikud lahkusid sõiduautost rahulikult või paanikas. Kriminaalasjas on piisav kahtlus, et R. Saks ei pruukinud PTA ametnike poole sõita. Kohus ei ole põhjendanud, miks PPA ametniku RK tunnistused on usaldusväärsemad, kui PPA ametniku AH omad. R. Saks pidi 90-kraadise pöörde tegemiseks kalduma vastassuunda, et manööver oleks ohutu.
  3. Tõendid ei kinnita, et R. Saks oli ärritunud või tahtnuks PTA ametnike peal oma viha välja elada. R. Saks oli ka teadlik, et sündmusesse on kaasatud politsei. R. Saksal oli pigem mure AA ja MK osas. Sündmuskohale jõudes suundus R. Saks esimesena nende poole ega pööranud PTA ametnikele tähelepanu. Ei ole eluliselt usutav, et ärritunud isik otsustaks hetkeks ametnikke hirmutada ja loobuks seejärel plaanist täielikult. Ka juhul, kui PTA ametnikud hirmu tundsid, ei olnud ähvardus tõsiseltvõetav keskmisele kõrvalseisjale. Igal juhul puudus aga R. Saksal tahtlus PTA ametnikke ähvardada.
  4. Vastuseks prokuratuuri apellatsioonile märgib kaitsja, et prokuröri arutluskäik toetab kaitsja hüpoteesi, et kannatanutele võis R. Saksi käitumine hirmust tulenevalt näida hirmsam, kui see tegelikult oli. Kui kohus peaks nõustuma, et R. Saks lähenes PTA autole väga aeglaselt (vähem kui 20 km/h), tõusetub küsimus, kas selline käitumine on üldse objektiivsele kõrvaltvaatajal ohtlik isegi kui ta haaratseid liigutas. See muudaks ebausaldusväärseks kannatanute ütlused, kes väidavad, et nad kartsid eelkõige seda, et haaratsid võivad suurel kiirusel läbi klaasi tungida ja neid tabada.
  5. Prokuröri arutluskäik aga ei võta arvesse seda, et asjatundja arvamuse järgi eeldab esilaadurite liigutamine seda, et traktor jääks täielikult seisma ning vahetaks sõidukäigu töökäigu vastu. Ükski tunnistaja ei räägi, et R- Saks oleks suurel kiirusel PTA sõidukile lähenenud, seejärel peatanud traktori täielikult ning siis asunud aeglasel kiirusel haaratseid liigutades edasi liikuma.
  6. Kui kohus ei nõustu R. Saksa õigeks mõistmisega, palub kaitsja vähendada R. Saksale mõistetud karistust oma äranägemise järgi. Eelkõige ei tuleks teda allutada kriminaalhooldusele.
  7. Kaitsja esitas ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kokku summas 329,4 eurot (sh käibemaks). Menetlus ringkonnakohtus
  8. Tallinna Ringkonnakohtu
  9. märtsi
  10. a määrusega otsustati vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses. Pooltele nati õigus esitada ringkonnakohtule taotlusi ja kirjalikke seisukohti kuni
  11. aprillini
  12. Seda õigust pooled ei kasutanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT (I) Sissejuhatus
  13. Ringkonnakohus rahuldab R. Saksa kaitsja G. Palmi apellatsiooni osaliselt, tühistab maakohtu otsuse ja lõpetab R. Saksa suhtes kriminaalmenetluse, sest tema tegevus võib 4
(16)1-23-1176 vastata liiklusseaduses (LS) sätestatud väärteo tunnustele. Süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine ei ole tõendatud.
  1. Ringkonnakohus võtab kokku selle osa sündmustikust, milles ei ole vaidlust:
  2. oktoobril 2022 soovisid kolm PTA ametnikku teha ühes talus järelevalvetoiminguid juriidilise isiku suhtes, mille juhatuse liige on R. Saks. Järelevalvetoimingute juurde kutsuti politsei, sest kardeti, et R. Saksaga võivad tekkida konfliktid. R. Saksa kohal ei olnud, kuid kohale tulid R. Saksa endine elukaaslane MK ja R. Saksa kasutütar AA. Talu territooriumile sisenemisel tekkis konflikt PPA ja PTA ametnike ning MK ja AA vahel. Seetõttu kasutasid PPA ametnikud nende suhtes jõudu. Sellest sai telefoni teel teada ka R. Saks. Ühel hetkel olid PTA ja PPA ametnikud järelevalvetoimingutega lõpetamas ning sättisid end lahkuma. PTA ametnikud istusid kolmekesi autos: Y.D juhiistmel, L.L kõrvalistmel ja KV tagaistmel. Auto oli pargitud tee paremasse äärde talu sissesõiduvärava vastu. PTA ametnike auto taha oli pargitud PPA auto. PPA ametnik RK oli istumas PPA sõidukisse ja AH istus PPA autos. Teine PPA auto oli pargitud teisele poole teed, keeratud taluvärava tee otsast veidi sisse. R. Saks oli teadlik nii järelevalvetoimingust kui ka AA ja MK ning PPA ametnike vahel toimunud konfliktist. Ta sõitis traktoriga talu poole nii, et PTA ametnike auto ning selle taha pargitud PPA auto jäi traktori sõidusuunast vasakule poole ning taluvärav paremale poole. R. Saks peatas traktori järsult PTA ametnike auto kõrval põiki teega.
  3. Vaidlus on selles, kas kirjeldatud traktorisõit oli ühtlasi käsitatav KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona. Selleks tuleb hinnata, kas objektiivselt oli tegemist ähvardusega tappa PTA ametnikud või tekitada neile tervisekahjustusi ning kas oli ka alust karta sellise ähvarduse täideviimist. Kui vastus on jaatav, tuleb hinnata, kas R. Saks neid objektiivseid asjaolusid ka vähemalt pidas võimalikuks ja möönis (kaudne tahtlus).
  4. Pooled vaidlevad mitme faktilise asjaolu üle, mis on R. Saksa teole karistusõigusliku hinnangu andmiseks olulised: traktori kiirus, haaratsite liigutamise fakt, traktori sõidusuund, manöövri eesmärk, sõidu tajumine objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast ja R. Saksa tahtlus. Keskne kaitseväide on see, et R. Saks soovis sooritada parempööret ega tahtnud PTA ametnikke hirmutada. Kaldumine PTA sõiduki poole võis olla tingitud sellest, et kitsal teel 90-kraadine pööre sooritada. Parempööre tuli aga järsult katki jätta, sest R. Saks ei näinud taluvärava juures kasvava heki tõttu, et teine PPA auto oli värava juures.
  5. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha prokuratuuri apellatsiooni osas ning hindab traktori haaratsite liigutamise ja traktori liikumise kiirusega seotud küsimusi (II), seejärel võtab kaitsja apellatsiooni alusel seisukoha selles, kas R. Saksa tegevus vastas KarS § 120 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule (III) ning viimaks võtab apellatsioonimenetluse tulemuse kokku ja lahendab menetluskulude küsimuse (IV). (II) Prokuratuuri apellatsioon: traktori kiirus ja haaratsite liigutamine
  6. Apellandid ei vaidle asjatundja ütlustel põhineva kohtu järelduse üle, et haaratseid on võimalik liigutada üksnes siis, kui traktor on töökiiruse peale lülitatud. Töökiirusel saab traktor aga sõita kuni 20 km/h. Transpordikiirusel on võimalik liikuda kuni 50 km/h, kuid siis ei saa haaratseid liigutada. Seega, kui R. Saks liigutas sõidu ajal haaratseid, ei saanud traktori kiirus olla suurem kui 20 km/h. Kui traktori kiirus oli suurem kui 20 km/h, ei saanud ta liigutada haaratseid. 5
(16)1-23-1176 6
(16)1-23-1176 (A) Traktori kiirus
  1. Kannatanu Y.D ütluste järgi lisas R. Saks PTA auto suunas sõites järjest kiirust. Enne seisma jäämist tuli suure kiirusega, kiirendades meie suunas, siis pani blokki (tl 61pöördel-62). Kannatanu HK ütluste järgi tuli traktor täisgaasiga. Ning kiirus võis olla 50+ km/h. Sealjuures oli kiirus lünklik justkui gaasiga mängimine, kiirus ei suurenenud ühtlaselt (tl 65pöördel-66). Kannatanu M.A-lt traktori kiiruse kohta küsimusi ei küsitud. Tunnistaja PPA ametnik RK ütluste järgi liikus traktor suurema kiirusega tavapärasemast. Traktor ei teinud tunnistaja arvates küll äkkpidurdust, kuid ei pidurdanud ka sujuvalt. RK ütles, et traktori kiirust oli raske hinnata, kuid oli aru saada, et umbes 40-60 km/h (tl 69pöördel-70-pöördel). Tunnistaja PPA ametnik AH sõnul tuli traktor päris suure hooga. Kiirus kindlasti ei olnud 20 km/h, oli 40-50 km/h. Kiirus oli ikka suur, värava juures ikka kiirelt pidurdas. Tunnistaja pidas pidurdust järsuks. Hiljem kordab tunnistaja veel, et kiirus oli väga suur (tl 72pöördel-73). Tunnistaja AA sõnul tundus traktori pidurdamine natuke järsem olevat. Traktori kiirust pidas tunnistaja aeglasemaks kui tavalise sõiduautoga linnasõidul, kuid sammu ikka ei pea selle kiirusega (tl 77-77pöördel). Tunnistaja MK sõnul ei saa hinnata kiirust, aga traktor üle 50 km/h sõita ei saa. Vastuseks küsimusele Kas sõitis täpselt või madalam kiirus? vastas tunnistaja Nagu tavaliselt. Küsimusele Kuidas tavaliselt sõidetakse, kas tavalisel kiirusel linnas sõitev auto oleks häiritud, kui sellise kiirusega? vastas tunnistaja Traktor kindlasti eest ära ei paneks linnaliikluses. Tunnistaja ei osanud hinnata, kui temalt küsiti, kas kiirus oli rohkem 50 km/h või 30 km/h või 10 km/h. Pidurdust pidas tunnistaja äkiliseks (tl 80pöördel-81). Süüdistatava R. Saksa ütluste järgi võis kiirus algselt olla 40-50 km/h, enne pööret usun, et mingi 30 km/h (tl 85pöördel).
  2. Seega kokkuvõtvalt hindasid kannatanu L.L ja tunnistajad RK, AH ning süüdistatav R. Saks kõik traktori kiirust vahemikku 40-60 km/h. Kannatanu Y.D hindas pidas traktori kiirust suureks. Tunnistajate MK ja AA ütlustest erilisi järeldusi traktori kiiruse kohta teha ei saa. (B) Haaratsite liigutamine
  3. Kannatanu Y.D ütles, et traktor sõitis PTA auto suunas ja pani haaratsid liikuma. Vastuseks küsimusele, kui palju haaratsid liikusid, vastas kannatanu, et silmale nähtavalt, vähemalt pool meetrit kindlasti (tl 61pöördel). Kannatanu L.L ütles, et haaratsite liigutamist üles-alla nägin varakult (tl 65pöördel). Kannatanu M.A ütles, et ta ei näinud, kas orad liikusid (tl 67pöördel). Tunnistaja RK ütles, et haaratsid liikusid üles alla. Vastuseks küsimusele, kui suures ulatuses haaratsid üles-alla liikusid, vastas tunnistaja, et Kindlasti ma ei tea, kui kõrgele nad liikuda saavad liikuda, aga maaligidal ei olnud, meeter umbes maast. Ma ei tea, mis raadiusega nad on (tl 69pöördel ja 70pöördel). Tunnistaja AH ütles, et haaratsid liikusid. Vastuseks palvele haaratsite liikumist kirjeldada, vastas AH Üles alla, suund oli PTA ametnike autode poole (tl 72pöördel). Tunnistaja AA vastas küsimusele selle kohta, kas ta nägi haaratsite üles-alla liikumist eitavalt (tl 78). Tunnistaja MK vastas küsimusele haaratsite liikumise kohta, et Ei saa need liikuda, kui traktor sõidab ja pole vaja tööd teha, on nupp, mida vajutada, et tõkestada selle liikumist. Vastuseks konkreetsele küsimusele Traktor sõitis, haaratsid ei liikunud? vastas tunnistaja Jah (tl 80pöördel-81). Süüdistatav R. Saksa ütluste järgi sõitis ta traktoriga transpordikäiguga ning ta ei saanud haaratseid liigutada. R. Saks arvas, et haaratsid võisid üksnes õõtsumise tõttu vedrutada (tl 85-85pöördel). 7
(16)1-23-1176
  1. Seega kokkuvõtvalt kinnitasid haaratsite liikumist tunnistajad Y.D, L.L, RK ja AH. Tunnistaja M.A, AA ja MK haaratsite liikumist ei näinud. Süüdistatav R. Saks eitas haaratsite liigutamist. (C) Järeldus
  2. Kuna asjatundja ütluseid ei ole kahtluse alla seatud, eksivad osad tunnistajad vähemalt ühes küsimuses: kas traktori kiiruses või haaratsite liikumises. Kuigi rohkem üle kuulatud inimesi kirjeldasid traktori suurt kiirust kui haaratsite liikumist, ei ole ütluste arv asjaolu tõendatuks lugemisel iseenesest määrav. Ringkonnakohus möönab, et tunnistajate taju traktori kiiruse hindamisel on võrdlemisi subjektiivne, kuid teatud pidepunktid on siiski olemas. Näiteks seondub kiirus 50 km/h asulasisese kiiruse piirmääraga. Võib ka arvata, et politseiametnikud on oma tööülesannete tõttu mõnevõrra vilunumad sõiduki liikumiskiiruse tuvastamisel, kuid kahtlemata sõltub see konkreetsest isikust. Prokuratuuri apellatsiooni arvutused traktori pidurdusmaa kohta kolleegiumi ei veena, sest arvutuskäigu aluseks olevad arvandmed on piisavalt ebatäpsed, mistõttu on veapiir liialt suur. Ka ei veena ringkonnakohut prokuröri seisukoht, et tunnistajate ütlustest nähtub selgelt, et haaratsite liikumise amplituud oli suurem kui 20-30 cm. Kuigi mõned ütlused sellele viitavad (nt Y.D), on ka see hinnanguline. Hinnanguline oli ka asjatundja arvamus haaratsi õõtsumise amplituudi kohta. Asjatundja SV arvestas hüdroaku liikumisruumi, esisillavedrustust ning rehvirõhku (viimase kohta andmeid pole) ning leidis vastuseks küsimusele, et kui palju võis haarats visuaalsel vaatlusel liikuda, et võib-olla 20-30 cm. Vastates hilisemale kohtu küsimusele, et kas liikumine võib olla kuni 30 cm, ei vastanud SV konkreetselt, vaid kirjeldas lisaks esisilla vedrustusele ja rehvidele veel täiendava tegurina ka teeolusid ning ütles, et kui teeolud on konarlikud, siis peabki esisillavedrustus leevendama traktori põrkumist (tl 100 ja 101pöördel). Küll andsid asjatundja ütlused loogilise põhjenduse sellele, miks võisid tunnistajad võisid tajuda, et haaratseid liigutatakse.
  3. Prokurör on täiendavalt tuginenud kannatanu M.A tehtud foto (tl 40) ja politseiametnik HV vormikaamera 17238 (kell 12.28,04-12.29,47) tehtud salvestise võrdlusele. Kuigi ringkonnakohus nõustub, et M.A pilt on ilmselt tehtud enne videot ning M.A pildil on haarats kõrgemal kui videos, ei viita see ringkonnakohtu arvates sellele, et haaratsit sai sõidu ajal liigutada. Kaitsja on oma apellatsioonivastuses õigesti osutanud sellele, et asjatundja ütluste sõnul eeldas traktori ümberlülitamine transpordi- ja tööasendi vahel traktori seismajäämist (tl 99pöördel-100). Vaidlust ei ole selles, et R. Saks jäi traktoriga PTA auto kõrvale seisma. Politseiametnik HV vormikaamera on jäädvustanud olukorda, kus R. Saks on pärast seisma jäämist sooritanud pöörde. R. Saks on ka ise kinnitanud, et enne pöörde sooritamist tõstis ta haaratsid üles, et politseiauto mahuks läbi sõitma (tl 8787pöördel). See, et video peal paistab haarats madalamal kui pildil, ei tõenda ringkonnakohtu arvates kuidagi seda, et haarats liikus ka sõidu ajal. Prokuröri väide, et pildi järgi oli haarats nii kõrgel, et seda polnud vaja politseiauto mööda laskmiseks liigutada, ei muuda seda järeldust. Esiteks ei ole selge, millisel ajahetkel täpselt M.A pildi tegi. Prokuröri väide, et pilt on tehtud momendil, kui traktor möödus PTA sõidukist, ei ole tõendatud. M.A ütles tunnistajana ülekuulamisel, et ta isegi ei tea, millal see pilt on tehtud (tl 67pöördel). Nii võis see pilt olla tehtud ka siis, kui R. Saks oli peale seisma jäämist juba haaratsit tõstnud nii nagu ta oma ütlustes kirjeldas. Teiseks jäi R. Saks vahepeal seisma, mistõttu oli tal võimalik traktor ümber lülitada. Seega võis ta pärast seismajäämist haaratsit liigutada mistahes pidi ning jätta lõpuks haaratsi kas kõrgemale või madalamale võrreldes hetkega, mil tehti M.A pilt. 8
(16)1-23-1176
  1. Kokkuvõttes ei leia ringkonnakohus prokuratuuri apellatsioonist ühtki sellist pidepunkti, millele tuginedes oleks alust ümber hinnata tunnistajate ütlusi vahetult kuulnud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et traktor liikus kiiremini kui 20 km/h ning seega R. Saks traktori haaratseid ei liigutanud. Kohtu veendumust oleks ehk võinud kõigutada see, kui tunnistajatelt oleks küsitud täpsemaid küsimusi selle kohta, kuidas nad haaratsite liikumist kirjeldavad. Võimalik, et tunnistajad oleksid sel juhul suutnud kirjeldada ka asjaolusid, mille taustal on selge, et tegemist pidi olema sihipärase haaratsite liigutamise, mitte õõtsumisest ja vedrutamisest tingitud liikumisega. Seda aga praegusel juhul ei tehtud.
  2. Maakohus leidis, et vaatamata sellele, et R. Saks ei liigutanud traktori haaratseid, suurendas haarats, mis liigub sõidu ajal amplituudiga 20-30 cm üles-alla, kannatanu hirmutunnet. Ringkonnakohus leiab, et selline järeldus ei ole ähvardamise objektiivset koosseisu silmas pidades iseenesest vale. Ähvarduse veenvust võivad mõjutada erinevad toimepanija teoga seotud asjaolud: ka see, et kannatanutele näib, et traktori haaratseid liigutatakse sihipäraselt, olgugi et need õõtsuvad tegelikult tee ebatasasuste tõttu. Ringkonnakohtu arvates ei suurendanud hirmutunnet aga pelgalt haaratsite õõtsumine, vaid arusaam, et haaratseid liigutatakse sihipäraselt võimaliku kahju suurendamiseks. Kuna ähvarduse veenvus (on olnud alust karta ähvarduse täideviimist) on süüteokoosseisu objektiivne tunnus, tuleb subjektiivses koosseisus hinnata ka seda, kas faktilised asjaolud, mis ähvarduse veenvust mõjutavad, on toimepanija tahtlusega hõlmatud. Maakohus aga ei hinnanud seda, kas R. Saks vähemalt pidas võimalikuks ja möönis, et kannatanute poole traktoriga sõites õõtsuvad haaratsid tee ebatasasuste tõttu sedavõrd suure amplituudiga, et see mõjutab oluliselt kannatanute hirmutunnet ning tekitab neis mulje, et haaratseid sätitakse nende jaoks ohtlikumasse asendisse. Ringkonnakohus möönab, et enamik tavapäraselt ähvarduse veenvust suurendavatest asjaoludest on sellised, mille osas toimepanija tahtluse osas sisulisi küsimusi ei teki (nt relva kasutamine, toimepanija suur ja hirmutav füüsiline välimus, varasem karistatus). Neid asjaolusid ei pea toimepanija ka kuidagi oma mõttetegevuses eraldi reflekteerima, vaid piisab õigusteoorias kirjeldatud nii-nimetatud sisulisest kaasteadvustatusest. See tähendab, et toimepanija teadvustab selliseid asjaolusid muude üksiku teo kontekstis relevantsete asjaolude kõrval (P. Pikamäe - J. Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018, lk 241). Näiteks ei tekiks kõnesoleval juhul küsimust selles, et toimepanija tahtlusega on hõlmatud asjaolu, et traktor on suur ja raske masin ning selle ees asuvad haaratsid, mistõttu on kannatanul alus karta, et kokkupõrge võib olla ohtlik. See aga ei tähenda, et toimepanijale saaks omistada selliseid objektiivset koosseisu sisustavaid asjaolusid, mille kaasteadvustatus ei ole ilmne, saati veel selliseid, mida toimepanija ei pea võimalikuks isegi eespool kirjeldatud kaasteadvustatuse mõttes. Nii näiteks võib tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise veenvust objektiivselt suurendada see, kui ähvardaja spordikotist paistab välja nuga. Peaks aga selguma, et nuga on ähvardaja teadmata tema spordikotti pistetud ning ta ei ole seda ise avastanud, ei saa seda ähvarduse veenvust sisustavat asjaolu koosseisupäraseks pidada, sest see ei ole kaetud toimepanija tahtlusega. R. Saks andis kohtuistungil ütlusi, milles ta hindas tagantjärele, et traktori haaratsid võisid õõtsuda mh rehvi suuruse ja paksuse ning traktori vedrutamise tõttu (tl 85). Sellest ei saa aga järeldada, et R. Saks pidas traktoriga sõitmise ajal võimalikuks ja möönis, et PTA ametnikele ja politseinikele võib haaratsi õõtsumine tekitada mulje, et haaratsit reguleeritakse sihipäraselt ohtlikumasse asendisse, mis andnuks neile (suurema) aluse karta, et nende elu või tervis on ohus. Seega tuleb haaratsite õõtsumisega seonduv (võimalik) suurenenud hirmutunne käsiloleval juhul ähvarduse veenvuse hindamisel kõrvale jätta, sest ei ole tõendatud, et sel viisil ähvarduse veenvuse toetamine olnuks R. Saksa tahtlusega hõlmatud. 9
(16)1-23-1176
  1. Kuigi prokuratuuri apellatsioon jääb rahuldamata, on kaitsja õigesti osutanud sellele, et kui traktor oleks liikunud sellisel teosammul nagu prokuratuur väidab, tõstatataks see tõsise kahtluse ähvarduse veenvuse osas. Ka ringkonnakohus möönab, et prokuröri mõnevõrra tavatult üksnes kohtuotsuse põhjenduste peale esitatud apellatsioon mõjus pigem maakohtu süüdimõistvat otsust õõnestavalt, mitte seda kinnitavalt. Ähvarduse veenvusega seonduvat hindab ringkonnakohus aga lahendi järgmises osas. (III) Kaitsja apellatsioon: R. Saksa teo koosseisupärasus
  2. Ringkonnakohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud viisil – traktoriga, mille esiosas on väljaulatuvad haaratsid, inimesi täis oleva auto suunas sõitmisega – on põhimõtteliselt võimalik ähvardamise koosseis täita. Selline tegu võib olla käsitatav tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena nii nagu maakohus leidis. Nii on ka Riigikohtu praktikas kinnitatud, et ähvardamine võib seisneda toimepanijast sõltuva tulevase kahju tekitamise sõnalises või muul kannatanu jaoks arusaadaval moel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a otsus asjas nr 1-19-1849, p 23 ja
  5. mai
  6. a otsus nr 3-1-1-7-07, p 13). Riigikohtu praktikas on ähvardamisena käsitatud näiteks jalakäija suunas sõitmist, kui sellega loodi talle reaalne mulje võimalikust tahtlikust otsasõidust, mille vältimiseks pidi kannatanu sammu kiirendama (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. märtsi
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-5-09, p 6).
  9. Ähvardamise koosseis ei hõlma aga kõiki agressiivseid või ohtlikke käitumisviise. Alus karta ähvarduse täideviimist - teisisõnu ähvarduse veenvus - koosneb subjektiivsest ja objektiivsest kriteeriumist (mõlemad on siiski osa ähvardamise objektiivsest koosseisust). Subjektiivne kriteerium on täidetud siis, kui kannatanu kartis ähvarduse täideviimist. Kui see nii ei olnud, tuleb kõne alla üksnes ähvardamise katse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. oktoobri
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-59-11, p 10.1) Objektiivse kriteeriumi all hinnatakse seda, kas ähvardus tunduks reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Mõistliku kõrvalseisja hinnang on vajalik selleks, et välistada ähvardamise koosseisu kohaldamisala juhtudel, mil see üksnes kannatanu isikulisest eripärast või emotsionaalsest reaktsioonist. Nii saab süüteokoosseisu toimealast kõrvaldada nt praalivad väljaütlemised, mida üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise eesmärgil, aga ka ütluste adressaadi võimalikud ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt. Aluse karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Ähvardus on seega veenev, kui toimepanija paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaat, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. veebruari
  13. a otsus asjas nr 1-19-1849, p 24). Ähvardaja öeldut või tehtut ei saa alati vaadata rangelt iseseisvalt, s.o lahutatult kas konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Mõnel juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust hindama ka koostoimes teiste, kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega (samas, p 25 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  14. oktoobri
  15. a otsus asjas nr 1-21-3307, p 19).
  16. Ringkonnakohus märgib alustuseks, et maakohus on oma otsuse suuresti üles ehitanud lähtudes uuritud tõenditest, mitte tõendamiseseme asjaoludest. Suur osa otsuse punktidest kirjeldavad üksnes kohtus antud ütluste või uuritud tõendite sisu, sageli ilma kohtu omapoolse järelduseta. Mitme olulise tõendamiseseme asjaolu tuvastamine toimub aga väheste põhjendustega. Näiteks lükkab maakohus R. Saksa väited manöövri eesmärgi kohta (telgjoone ületamine oli vajalik järsu pöörde tõttu) ümber nii: Kohtu hinnangul on Reimo Saksa seesugused väited paljasõnalised ja ennastõigustavad, ning ümber lükatud kannatanute ka politseiametnikest tunnistajate ütlustega, milles põhjust kahelda ei ole. 10
(16)1-23-1176 Tunnistajad MK ja AA ei näinud, et Reimo Saks oleks sõitnud vastassuunavööndis, kuid tegemist on Reimo Saksale lähedastega, mistõttu tuleb nende ütlustesse suhtuda kriitiliselt (maakohtu otsuse p 15). Kohus küll hindas telgjoone ületamist kohtule esitatud fotode põhjal, kuid millised ütlused R. Saksa versiooni ümber lükkavad, maakohus ei selgita. Ringkonnakohtu arvates ei tulegi maakohtu otsuses refereeritud ütlustest seda, et telgjoone ületamine polnud vajalik selleks, et kiiresti sõitva traktoriga järsku pööret teha. Lisaks on maakohus MK ja AA ütluste suhtes kriitilisust väljendanud üksnes tsiteeritud otsuse punktis ja seonduvalt sellega, et nad ei näinud, et R. Saks oleks sõitnud vastassuunavööndis. MK ja AA andsid aga teisigi süüdistatavat õigustavaid ütlusi, mida maakohus ei hinnanud. Osaliselt on selliseid ütlusi maakohus ka refereerinud (nt otsuse ps 11, et AAle ei jäänud muljet, et R. Saks oleks püüdnud tabada PTA ametnike autot või et ametnikud olid pigem rahulikud), osaliselt aga mitte (nt MK kindlas kõneviisis esitatud väited selle kohta, et kindlasti ei olnud tunnet, et traktor võiks PTA autoga kokku põrgata – tl 81). See on eriti oluline, sest kaitsja tõi ka kohtuvaidlustes välja süüdistatavat soosivaid vastuolusid tunnistajate ütlustes (tl 109-110pöördel). Ähvarduse veenvust on maakohus aga peaasjalikult sisustanud läbi selle, et kannatanud ning üks tunnistaja kartsid, et traktor võib nende autole otsa sõita (otsuse p 20). Selle asjaolu põhjal ei saa aga eraldivõetuna eristada ähvardamist mistahes liiklusohtlikust olukorrast – just viimasel on käsiloleva vaidluse raskuspunkt. Sel viisil ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine lõpuni jälgitav. Samuti ei nähtu selliselt üles ehitatud otsusest seda, millisel määral on kohus kaitsja argumente ning tema poolt välja toodud süüdistatavat õigustavaid ütlusi arvesse võtnud.
  1. Ringkonnakohus ei kahtle, et kannatanud Y.D, L.L ning M.A kartsid, et R. Saksa juhitud traktor võib PTA autot tabada ning see võib päädida tervisekahjustuse või surmaga. See tuleneb ka maakohtu poolt refereeritud kannatanute ütlustest. Arvestades juhtumi asjaolusid ning kohtule esitatud tõendeid, ei ole aga ringkonnakohus veendunud, et R. Saksa ohtlik sõit oli ka mõistlikule kõrvalseisjale tajutav just ähvarduse ja mitte lihtsalt ohtliku, ulja, hooletu või üleoleva liiklemisena.
  2. Tunnistaja RK kirjeldab, et R. Saks sõitis traktoriga PTA ametnike auto suunas, kuid keeras enne PTA autot ära ning jäi napilt seisma. RK hindas olukorda ohtlikuks, kuid – nii nagu kaitsja viitab – ütles RK varasemalt ka seda, et Oli üpriski napp seismajäämine, oli mulje, et ta sõidab politseiautole sisse (tl 70). Tunnistaja AH selgitas, et traktor oli pigem tee keskel pool, siis võttis suuna PTA ametnike poole. Ta täpsustas, et ei saa öelda, et võttis suuna otse autole, aga trajektoor natuke muutus, meie olime seal auto taga, tekkis mul ka hirm hüppasin autost välja. Olukorra ohtlikkuse hindamisel ütles AH PTA ametnike auto tabamise kohta Hakkas juba jõudma, aga keeras ära, pigem poleks otsa sõitnud. Vastuseks küsimusele, millal ohuolukord lõppes, vastas tunnistaja Kui nägin, et ta keeras, haaratsid olid autodest möödas, et ohtu ei ole. Vastuseks küsimusele, kas tunnistaja tundis ohtu, et juhtub õnnetus või juht tahab teda alla ajada, vastas AH Ma ei teadnud, kes roolis on, mõtlesin, et juhtub õnnetus. Aga kui see PTA ametnik seal seisis, mõtlesin, et kas ta tahab teda alla ajada. Aga pigem mõtlesin, et õnnetus, kuna kiirus oli väga suur (tl 72pöördel-73). Ringkonnakohus leiab, et RK ja AH ütlused viitavad kindlasti liiklusohtlikule olukorrale, kuid ennekõike just heki varjus parkinud politseiautole otsa sõitmise osas. Sealjuures ei kinnita AH kannatanute ja RK hinnangut selle kohta, et R. Saksa traktor suundus PTA ametnike auto poole. Ohtlikku olukorda ei eita otseselt ka R. Saks, kes möönis, et ta ei näinud heki taha pargitud politseiautot ja pidi seetõttu pidurdama (tl 86). Äkilist pidurdamist seoses ees oleva politseiautoga kinnitavad ka MK ütlused (tl 81). Ringkonnakohtu arvates ei viita ähvarduse veenvusele ka RK ja AHi ütlused selle kohta, et kui Y.D PTA autost väljus, võttis traktor justkui suuna tema 11
(16)1-23-1176 poole (Kiviste - tl 70; H - tl 73). Esiteks ei heideta sellist asjaolu R. Saksale süüdistuses ette, mistõttu ei saa seda eraldiseisvana ka ähvardamisena käsitada. Teiseks väljus PTA ametnik autost taluvärava suunas (vt nt AH - tl 72pöördel), kuhu R. Saks pidigi pöörama, sest pööramata jätmise korral võinuks ta PTA autoga kokku põrgata.
  1. Kuigi kannatanute ning tunnistajate RK ja AH ütlused viitavad sellele, et PTA ametnikud olid R. Saksa teost häiritud, on ka siin mõningane vastuolu. Kui kannatanud kirjeldavad autost väljumist üsna dramaatiliselt, siis AH ütles, et PTA ametnikud tulid välja Rahulikult, pärast arutasid isekeskis seal (tl 73pöördel). Kannatanu Y.D kirjeldab sündmust suisa sedavõrd traumeerivana, et ta värises üle kere ning ei suutnud kohe Tallinna poole teed ette võtta, vaid sõideti Raplasse politseijaoskonnast abi paluma (tl 61pöördel). Kuigi nii RK kui ka AH kinnitasid, et juht (Y.D) oli endast väljas või hirmul (tl 70 ja tl 73), ei tundunud R. Saksa ütluste järgi ametnikud häiritud olevat ja aitasid veel tee äärde kinni jäänud politseiautot lükata (tl 86pöördel). R. Saksa kirjeldatud auto lükkamine on jäädvustatud ka kohtus uuritud HV vormikaamera salvestisele 17238 (kell 12.28,04-12.29,47). Ringkonnakohtu arvates ei nähtu sealt tõesti, et süüdistuses kirjeldatud teo järgselt politseiautot lükanud PTA ametnik oleks endast väljas või häiritud. See ei tähenda, et ta ei kartnud, et traktor võib PTA sõidukit tabada. Küll aga võis sündmuse mõju olla mõnevõrra liialdatud.
  2. Tõendatud pole ka seda, et R. Saks oleks peale seismajäämist teinud midagi, mis võinuks teo tervikpilti arvestades ähvarduse veenvust suurendada. Kannatanu Y.D väidab, et R. Saks tuli kabiinist välja hakkas minu poole tulema, siis politsei sekkus (tl 62). L.L vastab küsimusele, et kuidas R. Saks sündmuskohal tegutses, et ta ei mäleta (tl 65pöördel). M.A vastas küsimusele R. Saksa edasise käitumise kohta Tulin välja autost, seal käis sõimlemine ja ähvardamine ametnike ja politsei suunas (tl 68). Vastuseks küsimusele, kuidas asi lõppes, vastas RK, et Kui oli seisma jäänud, läks Saks naisterahvastega rääkima, me otseselt midagi ei küsinud. Ta ütles, et kõik oli ebaseaduslik, mis seal tehti (tl 70). RK ütlusi kinnitavad ka AA ütlused, kes ütleb, et R. Saks tuli sündmuskohale jõudes kohe tema ja MK juurde ning siis läks ametnike juurde (tl 78pöördel).
  3. Kaitsja on nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonis jäänud seisukohale, et 90kraadise pöörde tegemiseks oli R. Saksal vaja liikuda vastassuunda. Maakohus on otsuse p-s 14 selgitanud, miks kaitsja pildid ei tõenda, et teel pole piisavalt manööverdamisruumi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et R. Saksa poolt tehtud piltidel (tl 89-90) ei ole sõiduk pargitud täpselt nii tee äärde nagu PTA sõiduk (tl 40), kuid see vahe ei ole ka väga suur. PTA sõidukil oli vasak esiratas napilt muru peal ning R. Saksa tehtud pildil oli terve ratas tervikuna tee peal. Lisaks R. Saksale kinnitab ka tunnistaja RK, et tee ei olnud nii lai, et auto oleks traktorist vabalt mööda saanud, vaid üks peaks natuke tee äärde minema (tl 71). Ringkonnakohtule ei nähtu ka seda, et maakohus oleks oma järelduses võtnud arvesse seda, kas traktori suurem kiirus võis tingida selle, et pööret tuli alustada (vähemalt osaliselt) vastassuunavööndist. Mõistagi ei tähenda see, et sellise kiiruse valimine oli õigustatud, kuid võib toetada R. Saksa versiooni, et PTA auto poole kaldumine oli tingitud R. Saksa arusaamast, et see on vajalik järsu pöörde tegemiseks. See asjaolu võib tähtsust omada nii objektiivses koosseisus (kuidas R. Saksa sõitu tajuti) kui ka subjektiivses koosseisus (milline oli R. Saksa tahtlus).
  4. Arvestades eespool viidatud Riigikohtu praktikat ähvarduse veenvuse osas, oleks põhjust hinnata ka PTA ametnike ja R. Saksa varasemaid suhteid. Nii sisaldub ka süüdistuses väide, et R. Saks oli ka varasemates kokkupuudetes PTA töötajatega olnud agressiivne ja ähvardav. Maakohtu otsuses sellist asjaolu aga tuvastatud ei ole. Maakohus on 12
(16)1-23-1176 refereerinud tunnistajate ütlusi (mh ka ütlusi, kus viidatakse varasematele konfliktidele ja ähvardustele), kuid ei ole nendest ütlustest teinud ühtegi järeldust ähvarduse veenvuse kohta. Üksnes otsuse p-s 16 märgib kohus, et suhted HKga olid juba varem konfliktsed. Varasema agressiivse või ähvardava käitumise tuvastamist ei ole ükski apellant ka ringkonnakohtult apellatsioonis ega apellatsioonivastuses (vt sellise võimaluse kohta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 1-17-3371, p 95-96) taotlenud. Olgu siiski öeldud, et ka vastavasisulise taotluse korral olnuks kannatanute võrdlemisi üldiste selgituste taustal selliste asjaolude tuvastamine pigem ebatõenäoline.
  3. Ähvarduse veenvuse hindamisel on ringkonnakohtu arvates kõnekas ka asjaolu, et sündmuskohal oli kaks politseipatrulli (kokku 5 politseiametnikku), kusjuures kaks politseiametnikku nägid kogu sündmust vahetult pealt. Ometigi ei pidanud ükski politseiametnik R. Saksa teguviisi selliseks, mis annaks vaatamata KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttele aluse kriminaalmenetluse alustamiseks ning R. Saksa kahtlustatavana kinni pidamiseks (vt KrMS § 217 lg 2 p 1). HV vormikaamera salvestisest 17238 (kell 12.28,04-12.29,47) nähtuvast vestlusest R. Saksa ja politseiametnike vahel ei oleks võimalik arvata, et R. Saks pani poltseinike ees äsja toime kuriteo. Ähvardamise näol ei ole tegemist ka mõne vähetuntud süüteokoosseisuga, mille toimepanemine politseiametnike silme all ei ole äratuntav (vrd nt ebaseaduslik majandustegevus). See pigem süvendab ringkonnakohtu veendumust, et R. Saksa traktorisõit ei tundunud keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale ähvardusena.
  4. Ringkonnakohus leiab, et ähvarduse veenvuse küsimus tõusetub eriti teravalt siis, kui toimepanija tegu on välise teopildi järgi kahemõtteline. Näiteks, kui sõiduauto keerab sõiduteelt maha ning asub põllul jalutavat inimest agressiivselt kiirendades taga ajama nii, et viimane peab sõiduki eest ära põikama, viitab väline teopilt üsna selgelt sellele, et tegemist on (vähemalt) tervisekahjustusega tekitamisega ähvardamisega. Käsilolevas kriminaalasjas aga sellise olukorraga tegemist ei olnud. R. Saksal oli täiesti loogiline põhjus enda talu juurde sõitmiseks, samuti on selge, et ta suundus taluväravate poole ega näinud ees olnud heki tõttu seda, et seal ees on (teine) politseiauto. See tingis vajaduse äkki pidurdada ja lõi ohtliku olukorra. Ringkonnakohus ei kahtle, et R. Saks võis olla ärritunud ja seetõttu sündmuskohale sõita kiiresti ning lubamatult agressiivse sõiduviisiga, milles võis lisaks ärritusele väljenduda ka üleolev suhtumine. Selline sõiduviis võis põhjendatult tekitada PTA ametnikes hirmu, et neile sõidetakse otsa. Iga liiklusohtlik olukord, isegi kui see on tingitud toimepanija agressiivsest käitumisest või meelestatusest, ei ole ähvardamine. Ringkonnakohtu arvates on eespool toodud asjaolude valguses tõendatud, et R. Saksa manööver tekitas liiklusohtliku olukorra, kuid tõendatud ei ole, et see olnuks objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tajutav tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena. Kohtu jaoks tähendab see seda, et on selles osas kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega ei vasta R. Saksa tegu ähvardamise objektiivsele koosseisule. Kõrvaldamata kahtlustele vaatamata R. Saksa süüdi tunnistades rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
  5. Kuigi ringkonnakohtu arvates ei vasta R. Saksa tegu ähvardamise objektiivsele koosseisule, märgib kriminaalkolleegium, et maakohus ei pööranud R. Saksa süüdi mõistes ähvardamise subjektiivsele koosseisule üldse tähelepanu. Maakohtu otsuse p-s 17 leitakse, et R. Saks sõitis tahtlikult PTA auto suunas ja oli teadlik, et see on PTA sõiduk, kus istuvad PTA ametnikud. Seda, et R. Saks sõitis tahtlikult PTA sõiduki suunas kordab maakohus oma otsuse p-s
  6. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 120 lg 1 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. See, et R. Saks sõitis 13
(16)1-23-1176 PTA ametnike auto poole (ja võis seda teha tahtlikult) ei võimalda kuidagi järeldada, et ta vähemasti pidas võimalikuks ja möönis, et tema tegevus on nii PTA ametnikele kui ka objektiivsele kõrvaltvaatajale käsitatav tervisekahjustuse tekitamise või tapmisega ähvardamisena. Veelgi enam – R. Saks isegi ei eita, et ta võis telgjoonest üle sõita (st sõita ka PTA auto suunas) selleks, et teha terav 90-kraadine pööre taluväravast sisse (tl 85pöördel). Tuvastades ähvardamise subjektiivse koosseisu üksnes PTA ametnike auto poole sõitmise tahtluse läbi, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust.
  1. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui ähvardamise objektiivset koosseisu jaatada, ei võimaldaks tõendid tõsikindlalt järeldada, et R. Saks pidas võimalikuks ja möönis, et tema sõidustiili tajutakse selliselt, et ta kavatseb kellelegi sihilikult otsa sõita. Ringkonnakohus arvestab ka seda, et R. Saks teadis, et sündmuskohal viibivad politseiametnikud ning traktoriga sõites nägi ta ka PTA auto taha pargitud politseiautot ehk ühte kahest sündmuskohal viibinud politseiautost (tl 84pöördel-85pöördel). Seetõttu ei tõusetu ringkonnakohtu arvates ka küsimust selles, kas vaatamata objektiivse koosseisu puudumisele võis R. Saks toime panna ähvardamise katse: lõpuleviidud ähvardamise objektiivse koosseisu asjaolusid hõlmavat teoplaani ei ole võimalik tuvastada.
  2. Kokkuvõtvalt ei ole süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine tõendatud, mistõttu tuleb R. Saksa süüdimõistmine tühistada. Siiski ei too see käsiloleval juhul kaasa õigeksmõistva otsuse tegemist. Kui süüdistuses kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, kuid võib vastata väärteokoosseisule, ei saa kohus teha õigeksmõistvat otsust, vaid peab kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 järgi lõpetama (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. oktoobri 2022 a otsus asjas nr 1-20-7409, p 20). Erandiks on olukord, kus väärteomenetluse alustamine oleks aegumise tõttu võimatu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsus asjas nr 1-21-69, p 32 ja
  6. mai
  7. a otsus asjas nr 1-18-7408, p 20). Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad kahtlusele, et R. Saks võis tekitada liiklusohtliku olukorra ning panna toime mõne liiklusseaduses sätestatud väärteo, näiteks sõitmise vastassuunavööndis (LS § 231) või mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise (LS § 242). Süüdistuses kirjeldatud tegu pandi toime
  8. oktoobril
  9. Liiklusseaduses sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kaks aastat (KarS § 81 lg 3). See tähtaeg ei ole veel saabunud. Lisaks peatus KarS § 81 lg 7 p 2 järgi väärteo aegumine kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Aegumise uuenemist ei välista praegusel juhul ka KarS § 81 lg-s 8 sätestatud tähtaeg. Seega ei ole võimalik R. Saksa poolt toime pandud väärtegu aegunud. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu süüdimõistva otsuse ning lõpetab kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 alusel, sest R. Saksa tegevus võib vastata väärteo tunnustele. (IV) Menetluskulud ja kokkuvõte
  10. R. Saksa kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi kulus apellatsioonimenetluses apellatsiooni koostamisele ja kliendiga suhtluse ning kohtuotsusega tutvumise peale kokku 225 minutit, mille eest palub kaitsja määrata tasu suuruseks 270 eurot. Käibemaksu suuruseks on 59,4 eurot. Seega kogusummaks on 329,4 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ning neile kulunud aeg on mõistlik. Seega määrab ringkonnakohus Advokaadibüroo Lindeberg OÜle apellatsioonimenetluses Reimo Saksale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 329,4 eurot (sh käibemaks). 14
(16)1-23-1176
  1. Maakohtu otsuse tühistamine tähendab, et ka menetluskulude osas tuleb teha uus otsus. Sundraha osas küsimust ei tõusetu, sest ringkonnakohus tühistab R. Saksa süüdimõistmise. Maakohus mõistis R. Saksalt välja määratud kaitsjale määratud tasu 2559,6 eurot. Kaitsja sõidule kulutatud aeg ja sõidukulu 248,64 eurot jäeti riigi kanda. Ringkonnakohtu menetluses on kaitsjale määratud tasu 329,4 eurot. Kokku on seega kriminaalasjas määratud kaitsjale määratud tasu suuruseks 2889 eurot (sh käibemaks). KrMS § 183 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi jäävad kriminaalmenetluse lõpetamisel menetluskulud riigi kanda. KrMS § 183 lg 2 sätestab erandina, et kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja kriminaalasja materjalid saadetakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. See tähendab, et ringkonnakohus peab vaagima, kas ja milline kulu oleks eelduslikult tekkinud ka väärteomenetluses ning seejärel on võimalik sellise kulu hüvitamine väärteoasja menetleja otsustada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. mai
  3. a otsus asjas nr 4-19-1809, p 22). Ringkonnakohus leiab, et KarS § 120 lg 1 ja LS §-des 231 ja 242 kirjeldatud koosseisutunnused on sedavõrd erinevad, et selliseid kulusid ei ole. Seetõttu jätab ringkonnakohus kõik menetluskulud KrMS § 183 lg 1 alusel riigi kanda.
  4. Kokkuvõtvalt tühistab ringkonnakohus KrMS § 274 lg 1, § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja 3 ning § 339 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsuse täies ulatuses ning rahuldab R. Saksa kaitsja G. Palmi apellatsiooni osaliselt. Ringkonnakohus lõpetab Reimo Saksa suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 alusel, sest tema tegevus võib vastata väärteo tunnustele. Reimo Saksale osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale määratud tasu 2889 eurot ning kaitsja kulud sõidule ja sõidule kulutatud aja eest 248,64 eurot jäetakse riigi kanda. Prokuratuuri apellatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.12.2024 otsusega RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  8. aprilli
  9. a otsus, välja arvatud osas, millega ringkonnakohus määras kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava riigi õigusabi tasu suuruse.
  10. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  11. Kassatsioon rahuldada.
  12. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo WIDEN kassatsioonimenetluses Reimo Saksale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 124 eurot 44 senti (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. 15
(16)1-23-1176 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.