KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1389 Tsivii

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. 3

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 12.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab avaldaja määruse osas, millega maakohus puudutatud isikute menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldas. Puudutatud isikud ei ole maakohtu määrust avalduse rahuldamata jäetud osas vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus

§ 456

lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463

lg-ga 2) alusel jõustunud osas, millega puudutatud isikute menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti osaliselt rahuldamata. 13. Vaidlustatud määrusega määras maakohus kindlaks puudutatud isikute hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis need avaldajalt koos viivisega välja. Avaldaja palub määruskaebuses vaidlustatud määruse osaliselt tühistada ja teha uue määruse, millega lugeda puudutatud isikute põhjendatud menetluskulude suuruseks kuni 480 eurot. 14.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et siinses asjas ei olnud tegemist sisulise vaidlusega ning menetlus oli vähese mahu ja kestusega, mistõttu ei ole põhjendatud kahe lepingulise esindaja kasutamine. Maakohus on hinnanud puudutatud isikute lepinguliste esindajate õigusabitoiminguid ja pidanud neid põhjendatuks 12 tunni ulatuses, vähendades seega õigusabitoiminguid 10 tunni ja 36 minuti võrra. Seejuures on maakohus arvestanud eeltõendamismenetluse algatamise taotluse ja puudutatud isikute seisukohtade sisu ja mahtu ning vajadust pidada mõistlikus mahus kliendiga nõu. Seega põhineb maakohtu järeldus vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta puudutatud isikutele osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Arvestades, et avaldaja eeltõendamismenetluse algatamise taotluse sisuline osa oli seitse lehekülge pikk ja sellel oli 25 lisa ning seda, et puudutatud isikud esitasid avaldaja taotlusele põhjaliku vastuse, mille sisuline osa oli 12 lehekülge, ei saa pidada õigusabitoimingute ajakulu 12 tundi ülemääraseks. Ainuüksi avaldaja subjektiivne hinnang, et õigusabitoimingud on põhjendatud nelja tunni ulatuses, ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude suurus määruse põhjendustele, mistõttu ei ole maakohus rikkunud ka määruse põhjendamise kohustust.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et siinses asjas on esindaja mõistlik tunnitasu 175 eurot (käibemaksuta). See tunnitasu vastab asja keerukusele ning esindaja kvalifikatsioonile (vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi). Avaldaja viide üle seitsme aasta tagasi tehtud Riigikohtu lahendile (nr 3-2-1-86-16), milles peeti mõistlikuks keskmist tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga või käibemaksuta), ei ole praeguseid turuhindu arvestades enam asjakohane. 4

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 19. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja § 178 lg 1 teise lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5