KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-24-9792 (digitoimik) Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2024, Pärnu Tsiviilasi B. ja A. hagi D. vastu elatiive väljamõis

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa määruse peale määruskaebust esitada, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg-te 1 ja 3).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on B. ja A. hagi D. (A.) vastu elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates hagi
2. juunil 2024 esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni.
3. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 3 – 5 alusel arvutatavas summas, s.o baassumma (alates
4. aprillist 2024 kehtiv baassumma on 272,76 eurot kuus), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast (hetkel 54,96 eurot) ja millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest (hetkel 40 eurot). Hagi esitamise ajal (alates
5. aprillist 2024) ja hagi menetlusse võtmise ajal on miinimummääras elatise suurus kummagi lapse kohta 287,72 eurot kuus. Igakuise elatise summa muutub iga aasta
6. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust.
7. Kostja vaidles hagile vastu: kostjal puudub majanduslik võimekus nõutavat elatist maksta, arvestada tuleb, et poeg viibib ka isa juures. Kostja esitas koos kirjaliku vastusega vastuavalduse lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
9. oktoobril 2023 korraldaval eelistungil jõudsid hageja ema ja isa elatise suuruses ja tasumise korras kokkuleppele. Asjas ei olnud vaidlust, et kostja on pärast hagi esitamist elatist maksnud, kuid hagejata soovitust väiksemas ulatuses, kostja möönis, et tütar tema juures ei viibi ning aasta keskmisena on poeg koos isaga olnud vähem kui 7 päeva kuus. Pooled on seni lastega suhtlemise korraldamises kokkuleppele jõudnud, kostja istungil võttis suhtluskorra avalduse tagasi.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud kompromissi tingimused. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab hagejale alates 1. detsembrist igakuiselt elatist, mis määratakse kindlaks PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatud alustel, seejuures tütrele maksab isa elatist miinimumsummas, pojale 80% miinimumist. Kokkuleppe sõlmimise aja faktilist olukorda arvestades on miinimumelatise suuruseks 287,72 eurot, ja see koosneb baassummast, sellele lisanduvast 3% eelmise kalendriaasta Vabariigi keskmisest kuupalgast ja saadud summast lahutatakse 2

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on kokku leppinud elatise maksmiseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätestatud alustel miinimummääras, s.o igal aastal tarbijahinnaindeksi muutusega indekseeritav baassumma + 3% eelmise aasta keskmisest kuupalgast, millest on maha arvestatud pool lapsetoetust. Igal aastal

1. aprillil muutuva elatise suuruse saab arvutada elatiskalkulaatori abil (kättesaadav veebilehel: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
2. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav.
3. Kostja avaldust suhtlemiskorra kindlaks määramiseks ei ole kohus veel menetlusse võtnud.

§ 477lg 6 alusel kostja võib avalduse tagasi võtta.

Kuna kostja võttis avalduse tagasi, ei ole avalduse menetlemine kostja huvides ning avaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

§ 372lg 2 p 2 alusel kohus jätab avalduse menetlusse võtmata.

11.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, seega jäävad menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. 12. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis ei ole ka vajadust

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

13. Kostja taotluse alusel ja

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab kostjale suhtluskorra avalduse esitamise eest tasutud riigilõivu 10 eurot samale kontole, millelt see tasuti. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus kostja eest riigilõivu 19. augustil 2024 tema lepinguline esindaja Andrus Post. 14.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3