Obsah (10)

§ 596§ 368§ 594§ 173§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-15438 R. M. ja A.

§ 596lõikest 2 ei ole äriregistril võimalik kanda R.

M.it kostja juhatuse liikmena äriregistrisse koosoleku juhataja ja protokollija poolt allkirjastatud koosoleku protokolli esitamiseta. Selline protokoll aga puudub ning koosoleku juhataja ja protokollija on selle allkirjastamisest keeldunud. Hagiga ei ole võimalik kohustada kostjat andma tahteavaldusi hageja 2 kandmiseks äriregistrisse kostja juhatuse liikmena, kuna nimetatud isiku kandmiseks äriregistrisse kostja juhatuse liikmena on vajalik kohustada kolmandaid isikuid, s.o. koosoleku juhatajat ja protokollijat esitama allkirjastatud koosoleku protokolli, kes ei ole käesolevas tsiviilasjas kostjad.

1. Alternatiivselt leiab kostja, et üldkoosolekul otsustati mitte valida hagejat 2 juhatuse liikmeks, kuivõrd kooskõlas kostja põhikirja punktiga 3.3 otsus on vastu võetud (sh ka juhatuse valimise kohta), kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta 6 otsustamise puhul kõigist häältest 51%. Samuti ei olnud hageja 2 koosoleku läbiviimise ajaks oma nõusolekut juhatuse liikme valimiseks esitanud (ÄS § 184 lg 1). Hageja 2 esitas nõusoleku alles järgmisel päeval pärast üldkoosoleku toimumist. Kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus, tutvunud asja materjaliga ja poolte väidetega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb hagi rahuldada.
3. Pooltel puudub vaidlus selles, et:  LUKUABISERVICE OÜ (kostja) osanikud on A. K. ja A. M. (hageja 1) ja mõlemale osanikule kuulub 50% ühingu osakapitalist s.t osa nimiväärtusega 1250 eurot ja kostja seaduslikuks esindajaks on I. V. (dtl 12-14);  kostja põhikirja punkti 3.
4. kohaselt valitakse ühingu juhatus tähtajatult ja juhatuse liikmete arv on 1 – 5 (dtl 16);  I. V. edastas 29.07.2022 hagejale 1 üldkoosoleku kokkukutsumise teate koos päevakorra ja otsuste eelnõudega. Üldkoosoleku päevakorras oli koosoleku korralduslike küsimuste otsustamine ja juhatuse liikme osanik A. M. ettepanek nimetada juhatuse liikmeks R. M. ning osanik A. K. ettepanek juhatuse koosseisu muutmata jätmiseks (dtl 19);  11.08.2022 üldkoosolekul osalesid A. K. ja hageja 1, keda esindas 29.07.2022 koosolekul Albert Linntam (dtl 21).
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas:  juhatuse liikme valituks osutamiseks piisas 50% kohalolijate häältest;  hageja 2 pidi olema esitanud koosoleku läbiviimise ajaks oma nõusolekut juhatuse liikme valimiseks või oli võimalik nõusolekut anda tagantjärgi;  LUKUABISERVICE OÜ (kostja) 29.07.2022 üldkoosolekul valiti juhatuse liikmeks R. M..
6. Tuvastushuvist 13.
7. Kostja leiab, et hagejat nõue on perspektiivitu, kuna koosoleku protokoll, mille alusel teha kanne registrisse, ei ole allkirjastatud koosoleku juhataja I. V. poolt ning koosoleku protokollija D. P. poolt ning protokollile pole lisatud koosolekul osalevate osanike nimekirja. Kostja leiab, et hagiga ei ole võimalik kohustada kostjat andma tahteavaldust hageja 2 kandmiseks äriregistrisse kostja juhatuse liikmena, kuna nimetatud isiku kandmiseks äriregistrisse kostja juhatuse liikmena on vajalik kohustada kolmandaid isikuid, s.o. koosoleku juhatajat ja protokollijat esitama allkirjastatud koosoleku protokolli, kes ei ole käesolevas tsiviilasjas kostjad. 4 13.
8. Hagejad leiavad, et neil on õiguslik huvi tuvastada, kas otsus on vastu võetud või mitte. Hagejad on seisukohal, et hageja 2 on juhatusse valitud. 13.3.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. 13.

1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-11216 punktis 14 leidnud, et olukorras, kus vaieldakse selle üle, kas osanike otsus on vastu võetud, on hagejal osanikuna õiguslik huvi tuvastada, kas otsus on vastu võetud või mitte. Seega on hagejal õigus esitada tuvastushagi, paludes tuvastada, et vaidlusalust otsust ei ole vastu võetud. 13.
2. Maakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on hagejatel õiguslik huvi tuvastada, kas otsus on vastu võetud või mitte ja hagejatel on õigus esitada tuvastushagi.
3. 11.08.2022 toimunud üldkoosolekust ja isikuvalimistest 14.
4. Hagejad leiavad, et otsus hageja 2 kostja juhatuse liikmeks valimiseks on vastu võetud ja puuduvad alused otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. 14.
5. Kostja leiab, et üldkoosolekul otsustati mitte valida hagejat 2 juhatuse liikmeks, kuivõrd kooskõlas kostja põhikirja punktiga 3.3 otsus on vastu võetud (sh ka juhatuse valimise kohta), kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta 6 otsustamise puhul kõigist häältest 51%. 14.
6. Vastavalt ÄS § 174 lõikele 1 on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Vastavalt lõike 3 esimesele lausele loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja punkti 3.
7. kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. 14.
8. Riigikohus on lahendi nr 3-2-160-08 punktis 12 leidnud, et kuigi ÄS § 299 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks üldjuhul vajalik, et selle poolt oleks antud vähemalt üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, on ÄS § 299 lg 2 sellest oluliseks erandiks. Selle sätte esimese lause kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Üldkoosolekul nõukogu liikme valituks osutumiseks ei pea nõukogu liige saama vähemalt poolthäälte enamust, vaid piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust. Seega loetakse nõukogu liikmeks ka isik, kes saab üldkoosolekul nt üksnes 20% esindatud häältest, kui tema vastaskandidaat saab veel vähem hääli. Seadus ei erista isikuvalimiste puhul olukorda, kus nõukogu liikme kohale kandideerib üks isik või mitu isikut. Seega võib valituks osutada ka isik, kes saab minimaalselt poolthääli, kui temaga koos rohkem isikuid samale kohale ei kandideeri. Küll ei saa valituks isik, kes ei saa üldse poolthääli. Vastuhääli isikuvalimisel ei arvestata. 14.
9. Riigikohtu lahendis nr 3-2-160-08 viidatud ÄS § 299 lg 2 kohaselt loetakse isiku valimistel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, s.t viidatud säte on sarnane kehtiva ÄS § 174 lõikega
10. 14.
11. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-97-11 punktis 25 selgitanud, kuidas rakendub ÄS § 174 lg 3 otsuse vastuvõtmisel ÄS § 173 lg 1 järgses korras. Nimelt tuleneb ÄS § 173 lg-test 2 ja 3, et sellisel juhul saadab osaühingu juhatus osanikele poolt või vastu hääletamiseks konkreetse otsuse eelnõu ning koostab hääletustulemuste järgi hääletusprotokolli. Regulatsioon eeldab seega, et osanik saab hääletada üksnes pakutud otsuse poolt või vastu, kuid isikuvalimise erisätte ÄS § 174 lg 3 järgi ei anta mitte vastuhääli, vaid anda saab üksnes toetushääli kandidaadile või kandidaatidele. 14.
12. Kohus leiab, et kuivõrd kostja põhikirjas ei sätestata isikuvalimiste puhul erandit ÄS § 174 lõikes 3 sätestatust, siis tuleb lähtuda ÄS § 174 lõikest 3 ja lugeda valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Kohus loeb kostja üldkoosoleku 11.08.2022 protokolli (dtl 35), helisalvestise (hagi lisa 5) ja üldkoosoleku transkriptsiooniga (dtl 24) tuvastatuks asjaolu, et R. M.i juhatuse liikme poolt hääletas hageja 1, kelle häälega on esindatud 50% häältest. 5 Kuivõrd isikuvalimistel vastuhääli ei anta ja kandidaate oli vähem kui vakantseid juhatuse liikme kohti (põhikirja p 3.6), siis otsustati 11.08.2022 kostja üldkoosolekul valida hageja 2 R. M. kostja juhatuse liikmeks.
13. Hageja 2 R. M.i nõusolekust 15.
14. Hagejad leiavad, et hageja 2 ja kostja vahel tekkis juhatuse liikme ametisuhe hiljemalt alates 15.08.
15. 15.
16. Kostja leiab, et hageja 2 ei olnud 11.08.2022 kostja üldkoosoleku läbiviimise ajaks oma nõusolekut juhatuse liikme valimiseks esitanud. 15.
17. Kohus leiab, et tulenevalt ÄS § 174 lõikest 1 kehtib osanike koosoleku otsus hageja 2 juhatusse valimiseks alates otsuse tegemise hetkest. 15.
18. ÄS § 184 lg 1 kohaselt valitakse ja kutsutakse juhatuse liikmed tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek. Riigikohus on 3-2-1152-08 punktis 12 leidnud, et juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine on ÄS § 184 lg 1 kohaselt osanike pädevuses ning isiku juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik ka tema nõusolek. 15.
19. Kohus loeb 12.08.2022 hageja 2 nõusolekuga (hagi lisa 6, dtl 27) ja 12.08.2022 Albert Linntami poolt kostja registris märgitud e-postile e-kirjaga (dtl 28) tuvastatuks asjaolu, et hageja 2 kinnitas Albert Linntami vahendusel, et on nõus enda valimisega ühingu juhatusse. 15.
20. Kohus nõustub hagejatega selles, et kooskõlas TsÜS § 69 lõikega 2 tuleb hageja 2 nõusolek lugeda kostja poolt kättesaaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval s.o 15.08.
21. Riigikohus on kinnitanud, et majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas ning e-kiri tuleb lugeda kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (3-2-1-123-07 p 12; 3-2-1-129-15 p 18; 2-156538). Seega tuleb lugeda hageja 2 ametisuhte alguseks kostja juhatuse liikmena 15.08.
23. Kandeavaldusest 16.
24. Kostja leiab, et hagejat 2 ei saa kanda äriregistrisse kostja juhatuse liikmena, kuna 11.08.2022 kostja üldkoosoleku protokoll on puudulik. 16.
25. Hagejad leiavad, et kostja üldkoosoleku puudulik protokoll ei tähenda, et otsus hageja 2 juhatuse liikmeks valimisel ei ole kehtivalt vastu võetud. 16.
26. 11.08.2022 kehtinud ÄS § 184 lg 1 teise lause kohaselt tuleb uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele lisada osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. ÄS § 184 lg 2 kohaselt juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Vastavalt ÄS § 171 lõikele 5 osanike koosolek protokollitakse. Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse vastavalt § 304 1.–
27. lõikes sätestatut. Kooskõlas ÄS § 304 lõike 2 kolmanda lausega kirjutavad protokollile alla koosoleku juhataja ja protokollija. 16.
28. Kohus nõustub hagejatega, et ainuüksi see, et kostja varasemale juhatuse liikmele hääletamise tulemus ei meeldi, ei tähenda, et otsust ei ole vastu võetud. Kohus tuvastas otsuse punktis 14.7, et hageja 2 valiti 11.08.2022 toimunud kostja üldkoosolekul kostja juhatuse liikmeks. Käesolevas menetluses esitatud menetlusdokumentidest ja hageja 1 nõudekirjast (dtl 32-34) nähtub, et kostja 11.08.2022 koosoleku juhataja ja protokollija ei ole valmis vabatahtlikult protokolli parandama ega allkirjastama. Nimetatu ei tähenda, et koosolekul kehtivaid otsuseid vastu ei võetud. Kohus loeb üldkoosoleku 11.08.2022 protokolli (dtl 35), helisalvestise (hagi lisa 5) ja üldkoosoleku transkriptsiooniga (dtl 24) tuvastatuks, et 11.08.2022 kostja üldkoosolekul võeti kehtivalt vastu otsus, et kostja osanike üldkoosolekul valiti hageja 2 tähtajatult kostja juhatuse liikmeks. Äriregistri kanne R. M. juhatuse liikmeks valimise kohta tuleb äriregistrisse teha käesoleva kohtuotsuse jõustumisel (11.08.2022 kehtinud ÄS § 33 lg 1 ja lg 1 1 ja kehtiv ÄRS § 33,

§ 594). 6 17.

Menetluskulud 17.1.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tulenevalt

§ 162lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

17.2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

17.

1. Hagejad esitasid menetluskulude taotluse koos õigusabi osutamisel tehtud toimingukirjeldustega kohtule 05.05.
2. Kostja vastuväiteid menetluskuludele ei esitanud. 17.
3. Hagejate põhjendatud menetluskuluks on

§ 138lg 2 kohaselt riigilõiv 910 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

17.

1. Hagejad on taotluse järgi kandnud kulusid õigusabile summas 5499,5 eurot (käibemaksuga). Õigusabi on osutatud 30,1 tundi kahe advokaadi poolt, vandeadvokaat Albert Linntam on osutanud õigusabi 11,2 tundi, keskmise tunnihinnaga 182,72 eurot (käibemaksuga) ja advokaat Elina Mizerova 18,9 tundi, keskmise tunnihinnaga 182,69 eurot (käibemaksuga). Hagejad ei ole käibemaksukohustuslased, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitamise nõue esitatud koos käibemaksuga. 17.
2. Riigikohus on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. 17.

1. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, asjas peetud kohtuistungite arvu, hagejate esindajate teostatud toiminguid ning nende mahtu, samuti esindajate kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hagejate lepinguliste esindajate kulud põhjendatud ja vajalikud taotletust väiksemas ulatuses. Maakohus leiab, et hagejatele on maakohtu menetluses osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 25 tunni ulatuses. Esindajatel on kulunud põhjendamatult pikk aeg istungiks ettevalmistumisele, samuti menetluskulude taotluste koostamisele. Samas, kuigi hagejatel on olnud menetluses kaks esindajat, ei nähtu, et menetluses oleks toiminguid dubleeritud. Kohus arvestab lepinguliste esindajate tunnitasu suuruseks 182,71 eurot koos km (esindajate keskmine), mis vastab esindajate kvalifikatsioonile. Kohtumenetluses on peetud põhjendatuks esindaja tunnitasuks 170 eurot ilma km (Riigikohtu lahend 3-2-1-159-16), samuti 200 eurot ilma km (Riigikohtu lahend 2-16-3785). Seega tuleb kostjal hagejatele solidaarselt hüvitada õigusabikuluna 4567,75 eurot (käibemaksuga summas). Kokku on hüvitamisele kuuluva menetluskulude suurus 5477,75 eurot. 17.
2. Hagejad on taotlenud

§ 177

lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 17.9.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli 7 kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega