Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka 1 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue D.K. (hageja) esitas kohtule hagi O.A. (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagivalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.07.2012 üürilepingu Tallinnas XXX asuva eluruumi kasutamiseks. Esialgselt sõlmiti leping üheks aastaks ja seejärel muutus leping tähtajatuks
Lepingu kehtivuse ajal (29.09.2021) teostas hageja kostja juuresolekul korteri ülevaatuse, mille käigus avastati, et korter on üürniku poolt oluliselt kahjustatud. Ülevaatuse kohta koostati akt, milles fikseeriti kostja poolt tekitatud kahjustusi: - lõhutud on magamistoa uks ja uksekarp; - lõhutud on vannitoa uks ja uksekarp; - kriimustatud on elutoa uks ja lõhutud on uksekarp; - põrandalaminaat esikus on paisunud ning tekkinud on pragu; - elutoa diivani kangas on määrdunud, plekkidega kaetud ja koera poolt kahjustatud; - magamistoa riidekappi uksed on lõhutud; - magamistoa karniis on katki; - köögimööbli alumine osa kraanikausi all on veest paisunud; - rõduklaas on katki; - esikus asuva kapi uksed on lõhutud. Kostja allkirjastas akti ning nõustus välja toodud kahjustustega. Kostja allkirjastas 20.09.2021 kokkuleppe, millega kohustus parandama kõik kahjustused hiljemalt 28.02.
) § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.
lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega, mis tähendab, et üürnikul on kohustus vaidluse korral tõendada, et tegemist on kas tavapärase kulumisega või on kahjustused tekkinud temast olenematutel põhjustel.
Leping loetakse
Kohustuse täitmisega viivitamisel on
lg 1 p 1 järgi on kohustuse täitmisega viivitamisel õigus nõuda kohustuse täitmist, andes selleks
Kohustuse täitmata jätmisel on võimalik nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist
lg 1 p 3 ja
õ 115 lg 1 alusel. 3 Hageja ja kostja allkirjastasid 29.09.2021 akti (dtl 119) korteri kahjustuste kohta ning kokkuleppe (dtl 120), millega kostja võttis endale kohustuse kahjustused kõrvaldada. Aktist on näha kahjustuste loetelu, kostja allkirja kõrval on omakäeliselt kirjutatud märge „Nõus“ ning kostja allkiri. Kokkuleppes on kokku lepitud konkreetsete kahjustuste kõrvaldamise tähtajad. Kohtu hinnangul on tegemist lepinguga
lg 1 mõttes, täpsemalt üürilepingust tuleneva kahju hüvitamise kohustuse kokkuleppega
Pooled on allkirjastanud ka 07.06.2022 kokkuleppe, mille kohaselt kohustub kostja kõrvaldama 29.09.2021 aktis nimetatud puudused 01.08.2022 (dtl 121). Kohus tõlgendab seda kui hageja poolt antud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks
Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks oma kohustuse täitnud, üksnes esitanud väited selle kohta, et pole teada, millises seisukorras oli korter selle üürile andmise ajal. Järelikult on hageja õigustud nõudma kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist
Kohtu hinnangul ei oma praeguse vaidluse puhul tähtsust see, millises olukorras oli korter selle kasutusele andmisel, sest kostja on tunnistanud 29.09.2021 aktis, et korterile on tekkinud kahjustused ajal, mil tema oli korteri kasutajaks. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et diivan on väga suures ulatuses plekiline (dtl 127 ja 143), parkett on kahjustunud (dtl 128, 129 ja 131), kusjuures fotol dtl 131 on parketi liistud puudu. Uste ja lengide kahjustused on fikseeritud (dtl 132, 137. 138, 139,145,153,154, 155) ning fotodelt on näha, et ukse tahvlid on sisse löödud, lengidest on tükid väljas. Kappide kahjustused on samuti fikseeritud (dtl 151, 148, 147,146,144,136,134). Vitriinkapi klaasist uksel on auk sees, peegel on mõranenud ja riidekapi ustel on augud. Korteri seintes on samuti augud (dtl 133, 149). Seina sisse on kulunud süvend ja ukse ava servadest on tükid väljas. Köögi tööpindade kahjustused on samuti tõendatud kohtule esitatud fotoga (dtl 152), millest nähtub, et köögi töötasapinnast on tükk puudu. Ka sellist kahjustust ei saa kohtu arvates pidada tavapäraseks kulumiseks. Tavapäraseks kulumiseks võib pidada tööpinna pindmisi kahjustusi, nagu kriimud ja väikesed augud, kuid mitte suuri pragusid ja puuduvaid pinna tükke. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tavapärase kulumisega. Tavapäraseks kulumiseks saab pidada värvi kulumist ja määrdumist, seinte sh nurkade väiksemaid kahjustusi nagu kriimustused ja täkked, nurkade hambuliseks kulumist, samuti tapeedi pleekimist või väiksemaid rebendeid. Kapi – ja toauste kahjustused on tekkinud tugeva löögi tagajärjel ja neid ei saa pidada tavapäraseks kulumiseks. Samuti ei ole parketi sees olevad sügavad vaod ja parketi osade liistude puudumine tavapärane kulumine. Pehme mööbli mõningane määrdumine on tavapärane, kuid fotodelt on näha suured pruunid laigud hallil diivanil, mis viitavad niiskuskahjustustele.
lg 1 järgi tuleb tekitatud kahju hüvitada.
Kohtule esitatud hageja hinnapakkumisest Me Ehitame OÜ-le on küsitud remonttööde hinda lõhutud magamistoa, elutoa ja vannitoa ustele ja lengidele (tõlgitud „uksekarp“); esiku ja elutoa osalisele parketi vahetusele ja viimistlusele, esiku seinte viimistlusele ja rõdukaasi vahetusele (dtl 157). Me Ehitame OÜ hinnapakkumine nende tööde tegemiseks on 3340 eurot (dtl 158). Kohtu hinnangul ei ole remonditööde maksumus ülepaisutatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kahjustusi oleks saanud kõrvaldada odavamalt. Järelikult on hageja nõue remonditööde maksumuse hüvitamiseks põhjendatud. 4 Kohtule esitatud diivapuhastuse hinnapakkumisest (dtl 159) nähtub, et diivani puhastus maksab 89 eurot. Kohtu hinnangul ei ole puhastustööde maksumus ülepaisutatud. Ühe kapi hind JYSKis on 479 eurot (lisad 12 ja 13). Kohtule esitatud hinnapakkumisest on näha uute kappide hind (479 eurot) koos transpordi (49,99 eurot) ja paigaldusega ( 180 eurot) ning katkise mööbli utiliseerimisega (49 eurot) on kokku (dtl 167 ja 168) on 1335,98 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kappide maksumus ülepaisutatud. Kostja väited selle kohta, et hageja saab vanade mööbliesemete asemel uued, on küll õige, kuid kostja poolt lõhutud mööbliesemete asendamine uutega ei ole vastuolus
Hageja on õigustatud saama hüvitisena hävinenud või kahjustunud vara väärtuse. Hüvitise suurus peab olema selline, mis võimaldab hagejal soetada kahjustatud esemete asemele uued, kahjustamata esemed. Kostjal oli võimalus esitada tõendid selle kohta, et vara väärtus on teistsugune, kuid ta ei ole seda teinud. Köögi töötasapinna maksumus koos töömaksumusega on hageja hinnangul 655,96 eurot (dtl 161). Kohtu hinnangul on põhjendatud mööbli maksumus 425,96 eurot ja ka tööhind koos transpordiga, kokku 655,96 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks uue sektsioonkapi soetamist, sest kahjustusena on fikseeritud üksnes elutoa kapi purunenud klaasuks. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et uus sektsioonkapp maksab koos kokkupanekuga 696 eurot (dtl 163-164). Ukse parandamiseks ei ole vajalik uue kapi ostmine, seega on hageja nõue 696,00 euro ulatuses põhjendamatu, samuti on põhjendamatu vana kapi utiliseerimine 49 eurot ja transport 49 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 5420,94 eurot.
lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõuab viivist alates 03.04.2023. Kostjal oli kohustus kõrvaldada kahjustused 01.08.2022, seega muutus hageja nõue kostja vastu pärast seda sissenõutavaks. Kuna hageja ei nõua viivist mitte alates 01.08.2022 vaid alates korteri valduse vabastamisest, tuleb viivis välja mõista sellest ajast alates
Kostja põhivõlg hageja ees on 5420,94 eurot, seega on viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 03.04.2023-30.08.2024 eest 914,36 eurot. 03.04.2023 - 30.06.2023 on viivise määr 10.5% aastas; 01.07.2023 - 31.12.2023 on viivise määra 12% aastas; 01.01.2024 - 30.06.2024 on viivise määr 12.5% aastas; 01.07.2024 30.08.2024 on viivise määra 12.25% aastas. Tsiviilasja hinna määramine Hagihind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi 6214,94 + 253,11 + 745,79 = 7213,84 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud hagi rahuldatud osalt kostja kanda ja hagi rahuldamata osalt hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja menetluskulud on riigilõiv, tõlkekulu ja õigusabikulu tunnitasuga 150 eurot 10, 5 tunni eest. Hagi lisade tõlge on 100 eurot, riigilõiv 665 eurot, kokku 2340 eurot. Kohtu hinnangul on esindaja kulu 1575 eurot mõistlik ja põhjendatud. Esindaja tehtud menetlustoimingud on olnud vajalikud, kohtule esitatud dokumendid on mõistliku pikkusega ja tõendid asjakohased. Kohus rahuldab hagi 87 % ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tõlkekulud 100 eurot, sest tõendite tõlkimisemaht ei olene hagi rahuldamise määrast. Riigilõiv ja esindaja kulu tuleb välja mõista hagi rahuldatud osalt, seega riigilõiv tuleb hüvitada 578,55 eurot ja esindaja kulu 2035,80 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist TsMS § 177 lg 4 alusel
5 /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.