Obsah (11)

§ 487§ 4§ 5§ 371§ 372§ 173§ 172§ 168§ 174§ 4842§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-21-134009 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi P.H vastu võlgn

) § 487 lg 11 alusel maksekäsu ning kohustas võlgnikku tasuma avaldajale vastuväites tunnustatud summa 80 eurot. Kohtu hinnangul ei vastanud maksekäsu kiirmenetluse avaldus ülejäänud nõudesumma osas hagiavalduse nõuetele ja juhindudes

§ 487lg 1-st kohustas kohus 9.

detsembri 2021 määrusega avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Nõuetekohane hagiavaldus tuli esitada 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

1. Pooled esitasid
2. jaanuaril 2022 kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kompromissi kohaselt kohustus võlgnik tasuma avaldajale põhivõla katteks 45,67 eurot, viivisevõla katteks 8,42 eurot, sissenõudmiskulude katteks 30,00 eurot, avaldaja menetluskulu katteks 20,00 eurot ning avaldaja tasutud riigilõivu katteks 22,50 eurot. Kokku 125,67 eurot. Kompromiss nägi ette 125,67 euro suuruse võla tasumise kahe graafikujärgse maksena, neist esimene 126,59 eurot ja teine 102,50 eurot (s.o kokku 229,09 eurot). Kohus leidis, et kompromissis esitatud maksegraafik pole arusaadav ega täidetav ja sellisel kujul kohus seda ei kinnita. Kohus andis pooltele tähtaja korrektsete summadega kompromissi esitamiseks hiljemalt
3. jaanuariks 2022 ja pikendas tähtaega avaldaja taotlusel kuni
4. veebruarini
5. Avaldaja teatas
6. veebruari 2022 e-kirjaga kohtule, et võlgnik pole tema e-kirjadele ega telefonikõnedel vastanud, mistõttu avaldajal pole olnud võimalik vigu kompromissis parandada.
7. Kohus leidis, et kompromiss pole selge ega täidetav (märgitud osamaksete summa 229,09 eurot pole kooskõlas kokku lepitud kogusummaga 125,67 eurot) ja jättis kompromissi
8. jaanuari 2024 määrusega kinnitamata ning andis avaldajale nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks tähtaja 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus viitas, et nõudeid hagiavaldusele on selgitatud avaldajale varasemas määruses. Kohus hoiatas avaldajat, et kui ta ei esita nõude põhjendust hagiavaldusele ette nähtud vormis, samuti kui ta ei tasu täiendavalt riigilõivu kohtu määratud tähtajal, keeldub kohus hagi menetlusse võtmast.
9. Kohtumäärus on avaldaja esindajale
10. veebruaril 2024 e-toimikus kätte toimetatud. Avaldaja ei esitanud kohtu poolt antud tähtajaks nõude põhjendust ega tasunud ka täiendavat riigilõivu. 6.

§ 4

lg 1 esimene lause sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagi menetlusse võtmise eelduseks on seega see, et hageja on esitanud hagi ja soovib selle menetlemist. Kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus hagiavalduse nõuetele ei vasta ja hageja ei esita maksekäsu kiirmenetluse hagimenetlusse ülemineku puhul nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus

§ 487lg 3 alusel määrusega hagi menetlusse võtmast.

Samuti on piisava riigilõivu tasumata jätmine

§ 371lg 1 p 10 järgi ka üheks hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb

§ 487lg 3 alusel keelduda.

8. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 5).

2 Menetluskulud 9. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (

§ 173lg 1).

10.

§ 172

lg 9 näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja

§-s 4881 sätestatud juhul ehk võla tasumise korral võlgnik (kostja), muul juhul avaldaja (hageja), kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut.

§ 168

lg 1 järgi kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

1. Maksekäsuga
2. detsembril 2021 rahuldatud nõude osas (80 eurot) jäävad seega maksekäsu kiirmenetluse kulud

§ 172

lg 9 alusel kostja kanda ja nõude tunnustamata osas menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

12.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 13.

§ 4842

kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

§-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

1. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluses 80 euro suuruselt nõudelt
2. oktoobril 2021 tasumisele kuulunud riigilõiv summas 45 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 6 ) ja menetluskulu 20 eurot.
3. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.
4. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse hageja (

§ 372lg 5).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

(digitaalselt allkirjastatud) kohtunik 3