) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 10.10.2024 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõude osas. F.-I. K. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub haldur F.-I. K. pankrotimenetluse lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 2.88 eurot. Nimetatud seis on menetluse kestel muutunud. Võlgnikule on menetluse kestel töötasudena, puhkusetasuna, kohtutäituri poolse tagastusena olnud laekumisi, kuid osaliselt neist laekumistest ei kuulu TMS kohaselt mittearestitava summana pankrotivara koosseisu, s.o summas 1 093.33 eurot kuus (820.00 eurot + 1/3 sellest, kuna võlgnikul üks ülalpeetav). Laekumisi pankrotivarasse 280.72 eurot. Müüdav pankrotivara puudus ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.
Massikohustusi
Pankrotimenetluse kulud (s.o halduri tasu ja ülekandekulu)
lg 1 p 4 alusel on kokku 1 000.56 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuluna osaliselt välja maksmata pankrotivara arvelt rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxx. Osakute eest on raha välja võetud, saldo on
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud seoses tervisliku seisundiga. Ei saa välistada ka, et võlausaldajad ei ole (võimalik, et eirates vastutustundliku laenamise põhimõtet) eelnevalt kontrollinud võlgniku maksevõimet ja on andnud kergekäeliselt laenu, millega on kaasa aidanud käesoleva olukorra tekkele. Samas on kõik nõuded (v.a MTA) välja mõistetud kohtulahenditega. Samuti on maksejõuetuse tekkel oma roll võlgnikul, kuna ta on üle hinnates oma maksevõimet võtnud laene. 3 Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on pankrotihalduri arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kõikide kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ettekande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid arvestades täitemenetluste algusaegu, võib suure tõenäosusega selleks pidada kõige hilisemalt 2021 aasta. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 06.08.2024.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)
või § 30 alusel deposiidina makstud summa.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (
lg 113) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
lg 11 3 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur taotleb tasu määramist kuutasu alammäära suuruses, milleks on 820.00 eurot (lisandub käibemaks summas 180.40 eurot). Haldur palub tasu osaliselt (summas 280.56 eurot) mõista pankrotivara arvelt ning ülejäänud osas, s.o summas 719.84 eurot (sh käibemaks), anda võlgnikule menetlusabi. Kohus leiab, et halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 4 määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 13.11.2024 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus määrab seega pankrotihalduri tasu summas 820.00 eurot (lisandub käibemaks 180.40 eurot), tasu tuleb osaliselt (summas 280.56 eurot) mõista pankrotivara arvelt ning tasu ülejäänud osas, s.o summas 719.84 eurot (sh käibemaks), jätta võlgniku kanda. Kohus annab aga eelnevast tulenevalt võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri tasu summas 719.84 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Kohus leiab ka, et pankrotimenetluse kulud (0.16 eurot ülekandetasu) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 08.07.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 08.07.2024, tuleb menetlus jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja E. M., kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi. Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada E. M.. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.