Obsah (7)

§ 64§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-22-129599 Tsiviilasi Q.V ja Z.Z-i hagi M.B vastu elatise nõudes

§ 64lg 2, § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA POOLTE KOMPROMISS

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Q.V ja Z.Z-i hagi M.B vastu elatise nõudes. Hagejate seaduslik esindaja K.N ja kostja M.B otsustasid
2. detsembril 2024 toimunud kohtuistungil lahendada vaidluse kokkuleppel. Kohus selgitas pooltele menetluse kompromissi kinnitamisega lõpetamise tagajärgi. Istungil arutati läbi ja pooled avaldasid protokollimiseks kompromissi tingimused järgnevalt.
3. M.B kohustub tasuma elatist lapse Q.V ülalpidamiseks alates
4. jaanuarist 2025 igakuises summas 287,72 eurot [272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta
5. aprillil (esimest korda
6. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatist tasub M.B kuni lapse täisealiseks saamiseni
7. novembril
8. 2
9. M.B kohustub tasuma elatist lapse Z.Z-i ülalpidamiseks alates
10. jaanuarist 2025 igakuises summas 244,56 eurot [272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 43,16 eurot (15% PKS § 101 lg 7 alusel Q.V-le tasumisele kuuluvast elatisest)], mis muutub iga aasta
11. aprillil (esimest korda
12. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatist tasub M.B kuni lapse täisealiseks saamiseni
13. jaanuaril
15. Alates
16. jaanuarist 2025 kokku lepitud elatise tasub M.B jooksva kuu
17. kuupäevaks K.N-i arvelduskontole xxxxxxx.
18. Elatise perioodi eest
19. oktoobrist 2023 kuni
20. detsembrini 2024 kokku summas 3174 eurot (s.o kummalegi lapsele 1587 eurot) tasub M.B 10 aasta jooksul igakuise maksega 13,23 eurot iga kuu
21. kuupäevaks laste Koolifond+ kogumislepingu kontodele järgmiselt: 5.
22. Q.V-le , märkides makse tegemiseks andmed: Saaja nimi: xxxxx Saaja konto: xxxx Summa: 13,23 eurot Selgitus: Q.V Viitenumber: xxxx 5.
23. Z.Z-ile, märkides makse tegemiseks andmed: Saaja nimi: xxxxx Saaja konto: xxxx Summa: 13,23 eurot Selgitus: Z.Z Viitenumber: xxxx
24. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-22-10621 elatise nõudes ja kinnitasid, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitasid, et nad ei soovi kompromissi kinnitava kohtumääruse peale kaevata ja loobuvad edasikaebe õigusest. KOHTU SEISUKOHT 7. Kohus leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled on avaldanud kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430

lg 2).

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse. 3 8. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja üldjuhul uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

9. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Tulenevalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu pole kohtul vajadust menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. 10. Vastavalt

§ 433lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Praegusel juhul on pooled

§ 64

lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigusest loobunud, seega ei ole käesolev määrus kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4