2-23-16232 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-16232 Tsiviilasi X.V hagi V.

§ 101lg-tes 3 – 5 sätestatud määra, millest on maha arvatud 100 eurot.

Kohtuotsusega väljamõistetud elatis aga ei ole piisav. Laps kasvab, ta vajab riideid, süüa, ravimeid, lisaks nendele on lasteaia, trenni ja ka transpordikulud. Laps on väga hea isuga ja sööb ka tunduvalt rohkem kui kunagi varem. Hinnad on aga tõusnud ja tõusevad veelgi. Lasteaia arved on alates 125 eurot, mõni kuu mõned eurod vähem, kui laps haige ja aias ei saa käia. Nüüd on laps ka trennis käija, mis jällegi vajab raha. Lasteaias on üritused, teatris/väljaskäimised, ühe kuu kohta alates 38 eurot. Lapsele on vaja osta ka ravimeid. Astma ravimid on küll soodustusega, kuid aeg-ajalt on vaja osta ka teisi ravimeid, näiteks on ostetud antibiootikumid, mis maksis 15 eurot. Lisaks kulub raha transpordile lapse lasteaeda viimiseks/toomiseks, samuti igakuiselt arsti juures käimiseks. Lapsele ei saa ega või keelata arenemist. Laps osaleb õppekäikudel, käib trennis, sõprade sünnipäevadel ja vabal ajal avastamas uusi ja vanu huvitavaid kohti. Praegune elatis, mis on ca 160 eurot, katab vaid pool lapse söögirahast. Kostja esindaja väitis, et kostja läheb tööle, kui

1. aasta septembris tema viimane laps lasteaeda läheb, aga siiani vastavad edusammud puuduvad. Hageja esindaja leiab, et põhjendatud on elatise suurendamine kuni hagiavalduses märgitud summani või vähemalt seaduses ettenähtud miinimumini.
2. Kohus võttis hagi 28.12.
3. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4. Kostja, V.C, esitas 11.01.
5. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja teatel väitel ei luba tema tervislik seisund tal töötada, mistõttu ei ole ta võimeline maksma hagejale elatist seaduses ettenähtud määras. Samale seisukohale jõudis ka Tartu Maakohus 25.01.
6. a otsuses tsiviilasjas nr 2-22-16193, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis seaduse alusel arvutatud elatisest väiksemas summas. Eelnimetatud kohtuotsuse peale esitas hageja seaduslik esindaja apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus jättis oma 05.05.
7. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 08.08.
8. a. Kuni selle ajani maksis kostja hagejale elatist 250 eurot kuus Tartu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-22-5132 tehtud tagaseljaotsuse alusel. Elatise maksmiseks on kostja ja tema elukaaslane, noorema lapse isa, pidanud võtma laenu, et ei jääks võlglaseks. Kostja on seisukohal, et puudub alus 08.08.
9. a jõustunud kohtuotsusega määratud elatise suurendamiseks, sest hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et olukord oleks võrreldes selle aja seisuga oluliselt muutunud. Kostja märkis täiendavalt, et ta on esitanud kohtusse avalduse tema hagejaga suhtlemise korra määramiseks, et ta saaks hakata lapsega suhtlema. Kohus suunas hageja seadusliku esindaja ja kostja perelepitusse, kuid lepitus ei õnnestunud, sest lapse isa jätkuvalt püüdis/püüab hagejat emast võõrandada. Seega lapse suhtlemise korra asjas kohtumenetlus jätkub.
10. Kohus andis hageja seaduslikule esindajale tähtaja esitada kirjalik arvamus kostja vastuse kohta. Hageja seaduslik esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul arvamust ei esitanud.
11. 13.08.
12. a toimus asjas kohtuistung, kus osalesid hageja seaduslik esindaja J.V ja kostja V.C koos oma lepingulise esindajaga. Hageja seaduslik esindaja jäi istungil hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja esindaja põhjendas täiendavalt, et lapse kulud on seoses hinnatõusuga suurenenud ja kohtuotsusega 2 2-23-16232 kostjalt välja mõistetud elatis ei ole hageja kulude katteks piisav. Hageja esindaja avaldas lisaks, et tema abikaasa on lapseootel ja nende ühine laps peaks sündima 01.11.
13. a, millega seoses nende pere kulud suurenevad. Kostja jäi istungil kirjalikult esitatud vastuväidete juurde, hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja ei ole hagi alusena tõendanud, et asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kostjal on jätkuvalt tuvastatud töövõimetus, tema sissetulekuks on vaid riiklikud toetused ning ta ei ole võimeline maksma elatist suuremas ulatuses, kui on kohtuotsusega temalt välja mõistetud. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja X.V on kostja V.C ja J.V ühine alaealine laps, sündinud 20.06.
14. a (hetkel seega
15. aastane). Hageja elab isaga ja kostja elab lapsest eraldi. Tartu Maakohtu 18.05.
16. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-5132 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 07.04.
17. a kuni lapse täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus. Tartu Maakohus 25.01.
18. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-16193 rahuldas osaliselt V.C hagi elatise vähendamise nõudes ja mõistis temalt lapse X.V kasuks välja elatise alates 27.10.
19. a kuni 31.12.
20. a 125,64 eurot kuus ja edasi alates 01.01.
21. a kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise 115,64 eurot kuus,

§ 101lg-tes 3 – 5 sätestatud määra, millest on maha arvatud 100 eurot.

Kohus leidis, et esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Sellise mõjuva põhjusena tuvastas kohus, et V.C-l on puuduv töövõime ja tal on lisaks X.V-le veel kaks alaealist last, kelle ülalpidamiskohustus tal on. Tartu Ringkonnakohus jättis 05.05.

1. a otsusega tsiviilasjas nr 222-16193 X.V apellatsioonikaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25.01.
2. a otsuse muutmata. Riigikohus jättis 01.08.
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-16193 X.V kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata, millega Tartu Ringkonnakohtu 05.05.
4. a otsus ja Tartu Maakohtu 25.01.
5. a otsus jõustusid. Käesolevas asjas esitatud hagis taotleb hageja jõustunud kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurendamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus leiab, et hageja ei ole tõenditega põhistanud, et oluliselt oleks muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud pärast tsiviilasja nr 2-22-16193 arutamise lõpetamist. Hageja seaduslik esindaja tugineb elatise suurendamise hagi alusena sellele, et lapse kulud on seoses hinnatõusuga suurenenud ja kostjalt väljamõistetud elatis ei ole kulude kandmiseks piisav. Kohus leiab, et iseenesest on üldine elukalliduse tõus üldteada asjaolu, mida ei ole vaja tõendada, aga samas ei saa seda käsitleda TsMS § 459 lg 1 mõttes sellise olulise muutusena, mis õigustab kohtuotsusega väljamõistetud elatuse suuruse muutmist. Jõustunud Tartu Maakohtu 25.01.
6. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-16193 on ka kostjalt alates 01.01.
7. a hageja kasuks välja mõistetud elatis muutuva suurusena, s.o 115,64 eurot kuus,

§ 101lg-tes 3 – 5 sätestatud määra, millest on maha arvatud 100 eurot.

Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt 3 2-23-16232 ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale iga aasta
2. aprillil ka kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Seega on kostjalt 25.01.
3. a kohtuotsusega hageja kasuks välja mõistetud elatis, mille suurus muutub iga aasta
4. aprillil lähtuvalt tarbijahinnaindeksi muutustest ja brutokuupalga muutustest ning elatise arvutamise valemisse on üldine hinnatõus juba sisse arvestatud. Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolude olulist muutumist, mis võiks elatise suurust mõjutada. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on jätkuvalt töövõimetu, tema sissetulekuks on vaid riiklikud toetused ja tal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last, kelle ülalpidamise kohustus tal seadusest tulenevalt on. Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt välja toodud asjaolu, et selle aasta novembris sünnib tema teine laps, ei mõjuta kostja ülalpidamiskohustust hageja ees ega põhjenda elatise muutmise vajadust. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagi elatise suurendamise nõudes ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesoleva otsusega lahendab kohus alaealise lapse ülalpidamisasja ja seetõttu tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4