Obsah (11)

§ 163§ 657§ 654§ 447§ 651§ 456§ 162§ 436§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-

) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (õiguseellane AS Aktiva Portfolio) (hageja) esitas
2. augustil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Riivo Käisilt (kostja) võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi
3. septembril 2022 maksekäsu. Pärnu Maakohus rahuldas
4. oktoobri
5. a määrusega kostja määruskaebuse Pärnu Maakohtu
6. septembri
7. a maksekäsule, tühistas maksekäsu ning andis tsiviilasja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
8. Hageja esitas
9. novembril 2022 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 1525 eurot 88 senti, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 159 eurot 27 senti ning viivise põhivõla 933 euro jäägilt 0,065% päevas ja põhivõla 335 euro 8 sendi jäägilt 25% aastas alates
10. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Inbank AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid
11. augustil 2021 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 354 eurot 99 senti intressiga 25% aastas. 2 Krediidi kulukuse määr oli 38,51%. Kostja kohustus tagastama Inbank AS-ile laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud enda kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis
12. mail 2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Laenuandja ütles lepingu
13. mail 2022 üles. Laenuandja loovutas
14. mail 2022 nõude kostja vastu hagejale. Kostja tasus võla katteks hagejale 19 eurot 91 senti. Kostja põhivõlg on seega 335 eurot 8 senti. Kostjal on intressivõlg alates esimesest kuni neljanda osamakseni, kokku 49 eurot 1 sent. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 335 eurolt 8 sendilt määras 25% aastas alates
15. maist 2022 kuni
16. novembrini 2022 kokku 42 eurot 23 senti. Laenuandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ja kostja sõlmisid
17. aprillil 2022 konstitutiivsed võlatunnistused nr 268614 ja nr
18. Võlatunnistused on kehtivad. Kostja ei täitnud võlatunnistusest tulenevaid kohustusi. Kostja võlgneb kokkuleppe nr 268614 alusel 543 eurot 81 senti, sh põhivõlg 446 eurot 26 senti, ja kokkuleppe nr 268612 alusel 597 eurot 98 senti, sh põhivõlg 486 eurot 74 senti. Hageja arvestab viivist võlatunnistuste põhisummalt 933 eurolt võlatunnistustes kokku lepitud viivisemääras 0,065% päevas alates
19. maist 2022 kuni
20. novembrini 2022 kokku 117 eurot 4 senti. Inbank AS ja kostja vahel oli enne võlatunnistuste sõlmimist sõlmitud lepingud nr XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX, mille alusel kostja sai laenu. Lepingus nr XXXXXXXXXXXXX on intressi määr 22% aastas ja krediidi kulukuse määr 40,19%. Lepingus XXXXXXXXXXXXX on intressi määr 15,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 34,45%. Laenuandja järgis nende lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja saatis kostjale kolm meeldetuletuskirja ja tegi võla sissenõudmiseks muid toiminguid. Võla sissenõudmisega seotud kulu on 30 eurot.
21. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXXX tulenevad nõuded ei ole hagejale loovutatud. Kostjale ei ole nõude loovutamisest teatatud. Selle lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja keeldub oma kohustuste täitmisest uue maksegraafiku saamiseni. Lepingut ei ole nõuetekohaselt üles öeldud ning nõue ei ole sissenõutav. Viivise määr ei vasta lepingule ja on põhjendamatult suur. Võlatunnistused on tühised. Tegemist on kostjat ebamõistlikult kahjustavatel tüüptingimustel sõlmitud kokkulepetega. Kostja tühistab võlatunnistused, kuivõrd tegi need olulise eksimuse tõttu. Kui võlatunnistused on kehtivad, on need deklaratiivsed. Võlatunnistused vastavad tarbijakrediidi sätetele, kuivõrd nende eest tuli maksta lepingutasu. Võlatunnistused sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes. Kostja ei võlgne võlatunnistuste alusel seega kõrvalnõudeid. Võlatunnistustes märgitud põhivõla kujunemine ja sissenõutavus ning arvestus ei ole selge, viivisemäär on tühine. Võlatunnistustes ei ole kirjas, milliseid kohustusi tunnistati. Samas on ilmselt tegemist tarbijakrediidilepingutest tulenevate kohustustega. Võlatunnistus ei välista tarbijakrediidilepingute kohta seaduses sätestatule tuginemist. Võlatunnistuse aluseks olnud tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei pruukinud seega olla võlga, mille alusel oleks olnud võimalik tarbijakrediidilepingud üles öelda. Kostja keeldub kohustuste täitmisest uue maksegraafiku saamiseni. Laenuandja ei saatnud kostjale meeldetuletuskirju. Tasu nõutakse teise isiku kirjade eest. Kostjalt nõuti võla katteks maksekäsu alusel alustatud täitemenetluses 85 eurot. Maksekäsk tühistati. Sissenõudmine ei olnud õiguspärane. Kostja kohustused hageja ees peavad seega vähenema 85 euro võrra. 3 Hageja õigusabikulud on põhjendamatud. Hageja majandustegevuseks on nõuete omandamine ja sissenõudmine. Hageja oleks saanud end ise esindada. Hageja esindajal on varasemalt ettevalmistatud hagide põhjad. Hagiavalduse koostamine oli lünkade täitmine. Selle eest ei saa õigusabikulude hüvitamist nõuda. Hageja nõue on lihtne. Hagiavalduse koostamise aeg ei ületa 15 minutit. Hagiavalduse koostasid juristi assistendid. Juristi tunnihinna kohaldamine ei ole põhjendatud. Maksekäsu kiirmenetluse kulu saab välja mõista maksekäsus või maksekäsu kiirmenetlust lõpetavas määruses, mitte hagimenetluses. MAAKOHTU LAHEND
22. Tartu Maakohus rahuldas
23. veebruari
24. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja
25. augusti
26. a tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXXX tuleneva põhivõla 335 eurot 8 senti ning jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXXX tulenevad nõuded on hagejale loovutatud. Kostja vastupidised väited on põhjendamatud. Leping on õiguspäraselt üles öeldud. Samas hageja ei tõendanud, et laenuandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja saab selle lepingu alusel nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist (VÕS § 4034 lg 7). Võlatunnistused nr 268614 ja 268612 on deklaratiivsed ning samaaegselt tarbijakrediidilepingud. Tüüptingimustel vormistatud deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärk on välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumist, on võlaõigusseaduse (VÕS) § 421 teises lauses nimetatud kokkulepe. Kuna kostja loobus võlatunnistustega õigusest esitada nõudele vastuväiteid, on võlatunnistused tühised. Võlatunnistustest tulenevad nõuded jäävad seega rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hagi osalise rahuldamise tõttu poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta 16,5 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 83,5% kostja menetluskuludest hageja kanda. Maakohus kohaldas

§ 163lõiget 1 valesti.

Menetluskulud oleks tulnud jagada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskuludest 16,5% oleks pidanud jääma kostja ja 83,5% hageja kanda. Kohus ei põhjendanud, miks jäid menetluskulud poolte endi kanda ja miks ei lähtutud muudest

§ 163lõikes 1 sätestatud võimalustest.

Hageja poolt esindaja kasutamine ei olnud vajalik. Hageja tegeleb nõuete omandamise ja sissenõudmisega. Hageja ja tema esindaja asuvad samal aadressil. Neil on samad kontaktandmed. Hageja oleks saanud end ise kaitsta. Hageja õigusabikulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu ei ole mõistlik. Hageja esindaja ei ole advokaat. Tegemist on lihtsa vaidlusega. Hageja esindaja tunnitasu ei saa olla suurem kui 90 eurot.

1. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb jätta, arvestades Tartu Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas 2-22-11447, muutmata. Hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma, kuna kostja ei täitnud vabatahtlikult kohustusi. Kohtusse 4 pöördumiseks olid õigusabikulud vajalikud. Hagejale õigusabikulude hüvitamist ei mõjuta see, et hagejat esindas hagejaga samasse kontserni kuuluva äriühingu töötaja. Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud ja esindaja tunnitasu mõistlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskuludest 17% kostja ja 83% hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus märgib otsuse resolutsioonis maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654

lg 22), parandades ühtlasi maakohtu otsuse resolutsioonis ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta maakohtu otsuse resolutsiooni vaidlustamata osa sisu (

§ 447lg 2).

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Kostja vaidlustab maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust seega üksnes nimetatud osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus

§ 456lg 2 p 1 alusel jõustunud.

9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud seetõttu

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et selline kulude jaotus ei ole asjas põhjendatud. 10. Kohus saab hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda, jaotada need võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta need täielikult või osaliselt poolte endi kanda (

§ 163

lg 1).

§ 163

lg 1 näeb hagi osalise rahuldamise puhuks ette mitu erinevat menetluskulude jaotamise viisi, mille vahel tuleb kohtul langetada kaalutluspõhine valik. Kohtul tuleb

§ 163

lg 1 kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane.

§ 163

lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid on põhimõtteliselt võrdse kaaluga, st seadus ei sätesta kohtule nende vahel valimisel siduvat ega soovituslikku järjekorda. Õiglase tulemuse saavutamiseks saab loetletud jaotusviise kombineerida. Menetluskulude jaotamise viisi valimisel tuleb arvestada kõiki menetluse asjaolusid, sh

§ 162

lõikes 1 väljenduvat üldist põhimõtet, mille kohaselt tuleks poolele, kes kohtusse pöördumisega saavutas peamises osas taotletud eesmärgi, tema kantud menetluskulud asjaomases ulatuses hüvitada. Kulude jaotamise viiside vahel valides tuleks muu hulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga. Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi siiski olla ainumäärav. Menetluskulude jaotamisel on võimalik lähtuda hageja nõuete rahuldamise proportsioonist ennekõike juhul, kui kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele. Hageja rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval saab siiski arvestada ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult tekkisid menetluses kulud (RKTKo 8.03.2023, 2-20-17125/49, p 11; 20.12.2022, 2-19-2709/212, p 10 jj). 11. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, millistel kaalutlustel ta valis

§ 163

lõikes 1 sätestatud menetluskulude jaotamise viiside hulgast menetluskulude poolte endi kanda jätmise. Maakohus rikkus sellega

§ 436lõiget 1 ja § 442 lõiget 8.

5 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei taga menetluskulude

§ 163

lg 1 alusel poolte endi kanda jätmine praeguses asjas menetluskulude õiglast jaotust. Hageja esitas kostja vastu üksnes rahalised nõuded. Suurem osa neist jäi rahuldamata ning selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei võta piisavalt arvesse seda, et hageja pöördus kostja vastu kohtusse suures osas põhjendamatute nõuetega. Menetluskulud tuleb seetõttu jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 13. Ringkonnakohus tühistab eeltoodust tulenevalt maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõuete hind on 2020 eurot 27 senti. Maakohus rahuldas hageja nõuded 335 euro 8 sendi, s.o ligikaudu 17% ulatuses. Hageja nõuded jäid järelikult 83% ulatuses rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta

§ 163lg 1 alusel seega 17% ulatuses kostja ja 83% ulatuses hageja kanda.

14. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse peaaegu kogu ulatuses ning muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1 ja § 162 lg 1).

15. Maakohus ei määranud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Ringkonnakohus ei määra

§ 174

lg 3 ja 5 järgi seega samuti kindlaks menetluskulude rahalist suurust ega vasta hageja esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust puudutavatele apellatsioonkaebuse väidetele. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

§ 177

lg 2 järgi kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 18 jj).

1. Nagu eelnevalt märgitud, peab ringkonnakohus vajalikuks parandada ilmsed ebatäpsuses maakohtu otsuse resolutsioonis, mis ei mõjuta maakohtu otsuse resolutsiooni vaidlustamata osa sisu. Maakohus märgib otsuse resolutsioonis, et jätab
2. aprillil 2022 sõlmitud võlatunnistustest nr 258614 ja nr 268612 tulenevad põhi- ja kõrvalnõuded rahuldamata. Võlatunnistuste õiged numbrid on 268614 ja
3. Maakohus on mõistnud otsuse resolutsioonis Riivo Käisilt Aktiva Finance Group AS-i kasuks välja
4. augustil 2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXXX tuleneva põhivõla 335 eurot 8 senti. Asjas menetletava hagi esitas AS Aktiva Portfolio, kes kustutati äriregistri andmetel
5. novembril 2023 äriregistrist Aktiva Finance Group OÜ-ga ühinemise tõttu. Hagejaks on seega Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) (äriseadustik § 391 lg-d 1 ja 4). Äriühingut ärinimega Aktiva Finance Group AS ei ole äriregistri andmetel olemas. (allkirjastatud digitaalselt) 6