← Eesti

2-24-12432/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-12432 Tsiviilasi A.P hagi Q.S-i vastu elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: A.P ; isikukood XXX esindajad Hageja seaduslik esindaja (ema): K.D, isikukood XXX, e-post XXX Hageja lepinguline esindaja: Kaie Mandel, e-post XXX Kostja: Q.S ; isikukood XXX, e-post XXX Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täies ulatuses.
  4. Suurendada Tartu Maakohtu 09.01.
  5. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-16549 Q.S-i poolt A.P-le tasutava elatist.
  6. Välja mõista Q.S-ilt A.P kasuks elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) kuus, mis muutub iga aasta
  7. aprillil (esimest korda
  8. aprillil
  9. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust alates 15.08.
  10. a kuni A.P täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx. a.
  11. Elatis kohtuotsuse resolutsiooni punkti
  12. järgi tuleb tasuda iga kuu
  13. kuupäevaks K.D määratud arveldusarvele (hagi esitamise ajal K.D arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
  14. Elatise tasumisel tuleb arvestada kostja poolt kohtumenetluse ajal elatisena makstud rahasummadega.
  15. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  16. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  17. A.P esitas 15.08.
  18. a Tartu Maakohtule hagi Q.S-i vastu elatise suurendamiseks. Hagi kohaselt on kohus tsiviilasjas nr 2-18-16549 kinnitanud 09.01.
  19. a määrusega kompromissi, mille kohaselt tasub kostja hagejale elatist 155 eurot kuus. Hageja palub suurendada kostjalt väljamõistetud elatist seaduses sätestatud miinimummäärani, kuivõrd kompromissi sõlmimise ajaga võrreldes on asjaolud muutunud. Kostja ei anna hagejale enam vahetut ülalpidamist, nagu ta tegi seda kompromissi sõlmimise ajal, samuti on elukallidus märkimisväärselt kasvanud.
  20. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 30.08.
  21. a määrusega ning andis kostjale tähtaja 20 päeva hagile vastamiseks. 2

(3)Kostja sai dokumendid ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte 10.09.
  1. a, seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 30.09.
  2. a. Kostja vastust ei esitanud.
  3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
  4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  5. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus selgitab, et on elatisesumma arvutamisel kasutanud elatiskalkulaatorit (kättesaadav veebilehel https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
  6. Vastavalt hageja taotlusele tuleb elatis tasuda hageja seadusliku esindaja poolt määratud arvelduskontole (hagiavalduse esitamise ajal K.D arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) iga kuu
  7. kuupäevaks.
  8. Hageja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus lähtub hageja taotlusest ja jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda ega määra kulude rahalist suurust kindlaks.
  9. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.