Obsah (10)

§ 26§ 64§ 46§ 61§ 62§ 11§ 12§ 56§ 50§ 10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi 3-21-757 28. oktoober 2021 Kadri Palm Teet Raatsini kaebus Maksu- ja Tolliameti 2

) § 10 lg 2 p-i 3 tähenduses. Maksumenetlus on kriminaalse ning karistava iseloomuga ja MTA ülesandeks pole ainult õige maksusumma määramine ning maksude sissenõudmine, vaid ka süüteomenetluse kohtueelse uurimise läbiviimine ja selleks läbi haldussunni tõendite kogumine. 11.

1. MTA ei saa samaaegselt olla maksude haldamise asutus ning uurimisasutus MTA peadirektori ja seeläbi rahandusministri alluvuses. Uurimisasutused saavad olla vaid siseministeeriumi haldusalas, kellele kuulub pädevus teostada nende üle kontrolli. 11.
2. MTA peab iga menetluse alguses (kui ei ole välistatud menetluse kriminaalne iseloom) isikule võimaldama kaitsjat, sh riiklikku kaitsjat, sest maksumenetlus on kriminaalse iseloomuga. 11.
3. Nõudes karistuste ähvardusel selliste dokumentide esitamist, mis kajastavad majandustehinguid, oleks maksukohustuslane kohustatud iseennast süüstama. Läbi haldussunni tõendite kogumine on hirmu ja ärevuse tekitamine ehk tänapäevase õigusteooria ja -praktika kohaselt piinamine. 11.
4. Kriminaalse iseloomuga maksumenetluste tulemusena on sündinud kohtuotsused kriminaalasjades nr 1-07-2186 ja nr 1-13-6111, kus rikuti süstemaatiliselt ja massiliselt menetlusaluste isikute põhiõigusi eesmärgiga sundida neid võtma omaks süü tegude eest, mida nad ei sooritanud või süüstama kolmandaid, sh surnud isikuid. Ka käimasolev kriminaalasi nr 1-19-3488 liigub samal trajektooril, st maakohus võtab toimikusse maksukohustuslaste poolt kaasaaitamiskohustust sanktsioonide ähvardusel täites saadud tõendeid. Riiklik süüdistaja ei esita neid tõendeid kui kuritegu välistavaid asjaolusid, vaid kui süüd kinnitavaid tõendeid. 11.
5. Eesti Vabariigi kohtupraktikas on tavapärane, et kaasaaitamiskohustuse raames ja sunni all esitatud tõendid jõuavad läbi MTA ja prokuratuuri kohtusse, need lisatakse toimikusse ning isikud mõistetakse selliselt kogutud tõendite alusel süüdi. 3 3-21-757
6. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 12.
7. Vastustaja ei nõustu kaebaja hinnangutega, et vaidlustatud korraldus ei ole õiguspärane seni, kuni pole tagatud tema kaitseõigus, õigus mitte anda ütlusi iseenda või oma lähedaste vastu ja selgitatud korralduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Korralduse andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid on vaidlustatud korralduse esimesel kahel leheküljel piisavalt, ja kaebajalt küsitava teabega seostatavalt, selgitatud. Seetõttu on kaebuse tingimuslik nõue otsitud iseloomuga. Küsitava teabe seos on äratuntav läbiviidava menetlusega. 12.
8. Kaebajal on võimalus kaasata menetlusse esindaja ning seda õigust ei ole MTA piiranud. Seega ei sõltu kaebaja teinegi tingimuslik nõue vaidlustatud korralduse õiguspärasusest. Korralduses on ilmse üksikasjalikkusega (arvestades

§ 26piiranguid) selgitatud selle andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid.

Samuti on kaebajal õigus mitte anda ütlusi iseenda või oma lähedaste vastu. Seda õigust ei ole MTA kaebaja puhul piiranud, olenemata kaebuses esitatud vastupidisest retoorikast. Korraldusele on lisatud kaebaja õiguste ja kohustuste tutvustamiseks tema õigused ja kohustused. Kaebuses sisalduvad etteheited kaebaja õiguste mittejärgimise ajendist on alusetud. 12.3. Kuna kaebaja on oma õigustest ilmselgelt teadlik, ei oma kaebuse lk-l 2 esitatud tingimuslik nõue puutumust korralduse väidetava õigusvastasusega. See on hüpoteetiline seni, kuni kaebaja ei esita selget tahteavaldust korraldust

§ 64lg 1 p-i 4 alusel mitte täita.

Tegu on seega kaebaja enda otsustuspädevusse kuuluva avaldusega, kas ta keeldub või ei keeldu

§ 64lg 1 p 6 alusel korraldusega küsitud teabe andmisest MTA-le.

Väited MTA poolt sunni rakendamisest on ennatlikud. 12.4. Viidatud õiguse realiseerimiseks peab kaebaja esitama MTA-le tahteavalduse, mille pinnalt ta siis kas keeldub või ei keeldu teabed andmisest. On ilmne, et kui kaebaja tugineb

§ 64

lg 1 p 6 alusel teabe mitte andmise alusele, ei rakenda MTA kaebaja suhtes sunnimeetmeid, kui kaebaja keeldumisel on veenev ja äratuntav alus ja esineb objektiivselt reaalne oht kaebuses tõstatatud õigusdogmaatilise (kriminaalmenetluses tõusetuv süüküsimus) probleemi realiseerumisele. Siiani on aga kaebaja avaldused ebaselged ja ei ole üheselt võetavad, kas kaebaja keeldub

§ 64lg 1 p 6 alusel teabe andmisest või mitte.

Sellest tulenevalt ei ole kaebaja hüpoteetilised väited ja tingimuslikud nõuded korralduse väidetavast õigusvastasusest, selle mittetäitmise eesmärgil, põhjendatud. Sellised avaldused on otsitud ja orienteeritud võimalikult õige maksukohustuse varjamise eesmärgile. 12.

1. Vaidlustatud korralduse lk-del 1-2 on selgitatud, kuidas on Logos RN OY sooritatud tehingud seotud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ maksumenetlusega. Tehingu aluseks oleva lepingu on allkirjastanud kaebaja. MTA on eelnevalt teavet küsinud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-lt. Kasperwiki Laevaomanikud OÜ positsioon sellest tehingust on MTA-le teada, kuid vaja on ka kaebajapoolseid selgitusi. Kaebuses esitatud kriitika ei ole siinkohal asjakohane, kuna küsitavad tegevused on toimunud kaebaja vahendusel või osalusel. 12.
2. Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus, nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi (nt seletused, dokumentaalsed tõendid või asjad) ja allika (maksumaksja või kolmas isik) määratlemisel, kui ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised selgitused, teabe-tõendite esitamine sidevahendite vahendusel või kohapeal) otsustamisel.

ei võimalda kaebajal (lk 3) korralduse täitmiseks seada eeltingimusi (garantii nõue või toimikuga tutvumise võimaldamise nõue) või nõudeid. Seetõttu ei ole kaebaja avaldused (lk 4) selles osas puutumuses korralduse väidetava õigusvastasusega. Kaebaja väide korralduse mittetäitmiseks, et tal on põhjendatud alus 4 3-21-757 eeldada, et tegemist ei ole enam maksumenetlusega, on otsitud ja alusetu. Läbiviidav maksumenetlus ei ole samastatav süüteomenetlusega. Kaebaja vastupidine hinnang ja arutlus õigusdogmaatilistest küsimustest lähtub ekslikult vastupidisest eeldusest, mis on väär. Kaebajalt küsitav teave omab tähendust puhtalt Kasperwiki Laevaomanikud OÜ maksustamise küsimuses ning kaebaja vastupidised eeldused (väidatavalt varjatult toimuv kriminaalmenetlus) on otsitud. 12.7. Kaebajale on avaldatud korralduses kolmanda isiku poole pöördumise põhjus – Kasperwiki Laevaomanikud OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemine. Seetõttu puudub kaebajal alus väiteks, et küsitav teave väljub õigusraamistikust, mille eesmärgiks on läbiviidav maksumenetlus. Vastustaja on veendunud, et kaebuse lk-del 4-25 tehtud etteheited süütuse presumptsiooni mittejärgimisest (lk 6), kriminaalse iseloomuga süüteomenetlusest (lk 7),

-i sätete mittejärgimisest (lk 8-9), EIK-i ja Riigikohtu praktika ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) mitte järgimisest (lk 10-25) on alusetud ja otsitud väited, korralduses nõutud teabe mitte esitamiseks. MTA-l ei saanud olla vajalik ja sama informatsioon olemas, mida küsiti vaidlustatud korralduses. Samuti omab kaebajalt küsitud teave ka maksukohustuslaselt saadud teabe usaldusvääruse kontrollifunktsiooni. Tulenevalt maksusalduse hoidmise kohustusest ei saa kõigi kaebuse lk-del 2-3 viidatud põhjustele viitamine toimuda detailideni. Kaebajale piisab vaid teadmisest, et küsitava teabe seos kontrollitava maksukohustuslase ja tema võimaliku maksukohustusega on olemas. Maksuhalduri küsitud teave ei ole meelevaldne. Antud juhul on küsitud teabe seos võimaliku maksukohustusega ilmne. Kaebaja võrdleb põhjendamatult (kaebuse lk 24-25) vaidlustatud korralduse alusel küsitud teabe andmist muude kriminaalmenetlustega, mis ei ole asjakohane. 12.

1. Teabe nn neljandatelt isikutelt küsimise õiguse olemasolu on jaatatud ka kohtupraktikas. Tallinna Ringkonnakohus on
2. septembri
3. a otsuses asjas nr 3-151916 ja
4. novembri 2015 otsuses asjas nr 3-14-52509 seda probleemi käsitlenud. Viimati nimetatud otsuses pidas kohus sõnaselgelt õigustatuks nii kogu tehinguahela, kui ka varasemate (otseselt maksukohustuslase osaluseta) tehingute finantseerimisega seonduvate asjaolude väljaselgitamist (sh vastavate pangakontode väljavõtete esitamist) nn neljanda isiku kaasabil. 12.
5. Kaebajalt nõutud teabe maht ei ole ebamõistlikult suur ega ebaproportsionaalne. Nõutud teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on äratuntav. Samuti on teabe maht ajaliselt ning esemeliselt piisavalt konkreetselt piiritletud. MTA on vaidemenetluse käigus kaebajale korralduse andmise asjaolusid täiendavalt selgitanud ning vastustaja tugineb neile. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kaebaja on esitanud kaebuse MTA
7. jaanuari
8. a korralduse nr 12.2-3/052343-27 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et MTA korraldus ei ole õiguspärane s.t kaebaja ei esita dokumente ja teavet seni, kuni pole tagatud tema kaitseõigus ning õigus mitte anda ütlusi iseenda või oma lähedaste vastu ja on selgitatud korralduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kaebaja hinnangul väljub korralduses küsitud teave esimesele isikule tehtud korralduse piiridest. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas Kasperwiki Laevaomanikud OÜ kontrollimenetlusse puutub asjaolu, kuidas Logos RN OY oma rahalisi vahendeid kasutab. Kaebaja arvates ei ole MTA-l õigus nõuda dokumente Logos RN OY tegevuse kohta, mis jäävad väljapoole konkreetseid tehinguid Logos RN OY ja Kasperwiki Laevaomanikud OÜ vahel. Kaebaja eeldab, et tegemist ei ole enam maksumenetlusega vaid süüteomenetlusega, arutledes valdavas osas kaebuses õigusdogmaatilisel küsimusel, kas haldusmenetluse 5 3-21-757 olemuslik eesmärk on karistuslik. Kaebaja järelduse kohaselt on maksumenetlus kriminaalse iseloomuga menetlus, sest kaasaaitamiskohustuse raames ja sunni all esitatud tõendid jõuavad läbi MTA ja prokuratuuri kohtusse.
9. Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud korralduse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja

§ 46

mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata. 15. Vaidlustatud korraldus on antud

§ 61

lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ning 3 alusel.

§ 61

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

§ 61

lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sama seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht.

§ 62

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama seaduse § 61 lg-s 2 sätestatud piirang. 16. Riigikohus selgitas 26. septembri 2018. a otsuses asjas nr 3-16-2324

§ 61kohaldamisega seonduvat.

Viidetega enda varasemale praktikale märkis Riigikohus otsuse p-s 9, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).

§ 61

lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla (14. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). 17. Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas

-ga, kohaldades muu hulgas

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet.

§ 11

kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2). 6 3-21-757 18.

§ 61

lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (3-3-1-24-11, p 13). Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et

§ 61

lg 2 ei määratle ammendavalt olukordi, mil saab eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumata kolmanda isiku käest teavet nõuda (nt Tallinna Halduskohtu

1. septembri
2. a otsus asjas nr 3-15-423) ning eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav teave ei pea kattuma kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade tehingute kohta (3-3-1-98-10, p 19). Lisaks on kohtupraktikas aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole pöördumise alused võivad tuleneda maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab ainult kolmas isik, siis on lubatud pöörduda ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele esitamata kolmanda isiku poole (Tartu Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-111341).
5. Maksuhaldur on kaebajale selgitanud, et kontrollib Kasperwiki Laevaomanikud OÜ tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust tehingutes Logos RN OY-ga sõlmitud lepingus alates esmastest tehingutest 2018 kuni tehinguteni 2020 märts (k.a). Maksuhaldur on saanud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-lt teavet ja dokumente, mille kohaselt on viimane sõlminud Oliver Vainoga
6. juunil 2018 laenulepingu lisa 2, mille kohaselt andis laenuandja O. Vainolale laenu 245 000 eurot ning Kasperwiki Laevaomanikud OÜ kui laenuandja, tegi O. Vainola kontole väljamakseid kokku 245 000 eurot. Samuti on MTA kaebajale selgitanud, et
7. juulil 2019 Logos RN OY, keda esindas kaebaja, ja Kasperwiki Laevaomanikud OÜ vahel sõlmitud müügilepinguga loovutas Kasperwiki Laevaomanikud OÜ Logos RN OY-le O. Vainolaga sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tuleneva nõude 245 000 eurot ning lepingu kohaselt loeti Kasperwiki Laevaomanikud OÜ poolt O. Vainolale antud laen 245 000 eurot tasaarveldatuks tööstusseadmete eest Logos RN OY-le tehtud ettemaksuga. Sama lepingu kohaselt kinnitas Logos RN OY, et on kätte saanud 150 000 eurot lepingu allkirjastamise ajaks ning kinnitas, et on kätte saanud ka 245 000 eurot ettemaksu. Lisaks on Kasperwiki Laevaomanikud OÜ kandnud
8. juuli
9. a ostu-müügilepingu katteks
10. septembril 2019 Logos RN OY kontole Soome Danske Bankas 350 000 eurot, millest
11. oktoobril 2019 kanti X-le üle 200 000 eurot, võeti
12. oktoobril 2019 sularahas pangast välja 110 178,58 eurot ja tehti
13. ja
14. oktoobril 2019 ülekanded summades 11 600 eurot ja 23 200 eurot Tartu kohtutäitur O. Kutšmei kontole Ahto Kiili kohustuste katteks. Maksuhaldur selgitas kaebajale ka seda, et X-lt saadud teabe kohaselt on kaebaja kui Logos RN OY seaduslik esindaja
15. juulil 2019 sõlminud X-ga kliendilepingu teenuste osutamiseks ning nimetatud lepingu raames kohustus X võtma vastu raha Logos RN OY-lt ning ostis kaebaja poolt antud korralduse alusel 198 500 euro eest AS-st Tavid kulda, mis on kaebajale isiklikult
16. oktoobril 2019 üle antud. Samuti on MTA viidanud Soome maksuhaldurilt saadud teabele, mille kohaselt on kaebaja võtnud Logos RN OY kontolt
17. oktoobril 2019 välja sularaha 110 178,58 eurot. Soome maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt on kaebaja Logos RN OY pangakonto kasutajaks ning allkirjaõiguslikuks isikuks. Soome äriregistri andmetel sai kaebaja Logos RN OY juhatuse liikmeks
18. mail
20. Seega on MTA vaidlusaluses korralduses kaebajale piisavalt selgitanud kaebajalt nõutava teabe seost läbiviidava maksumenetlusega. Kohtu hinnangul on küsitava teabe seos äratuntav läbiviidava menetlusega. MTA on eelnevalt teavet küsinud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-lt ning Kasperwiki Laevaomanikud OÜ positsioon sellest tehingust on MTA-le teada, kuid vaja on ka kaebaja poolseid selgitusi. Seejuures on küsitavad tegevused toimunud kaebaja vahendusel või osalusel. 7 3-21-757
21. Maksuhalduri kaalutlusõigus (

§ 12

) ja maksuhalduri haldusakti motiveerimiskohustus (

§ 46

lg-d 2-4) on väga tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (

§ 26

), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus on selgitanud, et kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega (3-3-1-90-13, p 11). Seega ei esine korralduses põhjendamispuudusi, mis annaks aluse lugeda korraldust õigusvastaseks. Maksuhaldur ei pidanud vaidlustatud korralduses täpsemalt selgitama, millist maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse kolmandalt isikult nõutava teabega tõendada. Määrav on seos kontrolliobjekti ning nõutava teabe vahel. See seos on piisaval määral äratuntav. See, kas maksumenetluses kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab, ei ole kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest vaidluse esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus. 22. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maksuhaldur korralduses eraldi välja tooma ja põhjalikumalt selgitama, mismoodi on Logos RN OY poolt sooritatud tehingud seotud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ maksumenetlusega või millistele dokumentaalsetele tõenditele tuginedes on MTA teinud järelduse, et kohtutäiturile kantud raha pärineb Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-lt või et millise menetluse käigus on MTA saanud juurdepääsu Logos RN OY pangaandmetele. Ka ei võimalda

kaebajal korralduse täitmiseks seada eeltingimusi (garantii nõue või toimikuga tutvumise võimaldamise nõue) või nõudeid. Seetõttu ei ole kaebaja avaldused selles osas puutumuses korralduse väidetava õigusvastasusega.

1. Kaebaja on selgitanud, et kriminaalse iseloomuga maksumenetluste tulemusena on sündinud kohtuotsused kriminaalasjades nr 1-07-2186 ja nr 1-13-6111, kus rikuti süstemaatiliselt ja massiliselt menetlusaluste isikute põhiõigusi eesmärgiga sundida neid võtma omaks süü tegude eest, mida nad ei sooritanud või süüstama kolmandaid, sh surnud isikuid. Ka käimasolev kriminaalasi nr 1-19-3488 liigub samal trajektooril, st maakohus võtab toimikusse maksukohustuslaste poolt kaasaaitamiskohustust sanktsioonide ähvardusel täites saadud tõendeid. Riiklik süüdistaja ei esita neid tõendeid kui kuritegu välistavaid asjaolusid, vaid kui süüd kinnitavaid tõendeid.
2. Kohus selgitab, et

§ 64

lg 1 p 6 sätestab, et

§-de 60–63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või sama lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Maksuhaldur on vaidlusaluses korralduses selgitanud, et teabe andmisest ja dokumentide esitamisest on kaebajal õigus keelduda

§-s 64 toodud alustel. Kaebajal paluti eelnimetatud õiguse kasutamisest ja selle konkreetsetest alustest teavitada korralduse koostajat enne kohustuste täitmise tähtpäeva, s.o 9. veebruari 2021. Maksuhaldur on vastuses kaebusele selgitanud, et on ilmne, et kui kaebaja tugineb

§ 64

lg 1 p 6 alusel teabe mitte andmise alusele, ei rakenda MTA kaebaja suhtes sunnimeetmeid, kui kaebaja keeldumisel on veenev ja äratuntav alus ja esineb objektiivselt reaalne oht kaebuses tõstatatud õigusdogmaatilise (kriminaalmenetluses tõusetuv süüküsimus) probleemi realiseerumisele. Siiani on aga kaebaja avaldused ebaselged ja ei ole üheselt võetavad, kas kaebaja keeldub

§ 64lg 1 p 6 alusel teabe andmisest või mitte.

Sellest tulenevalt ei ole kaebaja hüpoteetilised väited ja tingimuslikud nõuded korralduse väidetavast õigusvastasusest, selle mittetäitmise eesmärgil, põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga. 8 3-21-757 25. Teabe ja dokumentide esitamisest keeldumise õigus ei ole piiramatu, vastandudes isiku kaasaaitamiskohustusele maksumenetluses ja kohustusele pidada maksuarvestust ning esitada maksudeklaratsioone (

§ 56

). Tuginedes EIK lahenditele on siseriiklikud kohtud leidnud, et enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei hõlma kõiki maksumenetluses esitatavaid andmeid. Teabe ja dokumentide nõudmise õigus on MTA-le vajalik maksukorralduse efektiivseks toimimiseks. Maksukohustuslane saab enese mittesüüstamise õigusele tugineda eelkõige olukorras, kus juba on alustatud maksumenetluse kontrolliesemega seotud asjaoludel süüteomenetlust või on sellise süüteomenetluse alustamise võimalus nõutava teabe iseloomust tulenevalt äratuntav. Teabe andmisest keeldumise õigus ei saa aga seonduda konkreetsete asjaoludega seostamata kartusega, et süüteomenetlust võidakse alustada. Maksukohustuslane peab põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüdistamiseks kasutada (vt nt ringkonnakohtu 6. septembri 2011. a otsus asjas nr 3-10-33, 9. septembri 2011. a otsus asjas nr 3-10-3398, 12. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-11-495). Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele teabe ja dokumentide esitamise nõudmisele (ringkonnakohtu 12. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-11-495, p 19). 26. Kohus nõustub vaideotsuses märgituga, et isegi juhul, kui isikul on

§-st 64 tulenev õigus teabe ja dokumentide esitamisest keelduda ning ta sellele õigusele tugineb, ei muuda see teabe andmise korraldust õigusvastaseks. Õigusvastane oleks üksnes sunniraha rakendamine korralduse täitmata jätmise eest juhul, kui isik, kellelt teavet nõuti, on teabe andmisest keeldunud õigustatult ning ta on sellest maksuhaldurit õigeaegselt teavitanud. Enese mittesüüstamise privileegile tuginemiseks ei pea korraldusele esitama vaiet, vaid vastava aluse olemasolust tuleb maksuhaldurit üksnes teavitada, nagu korralduses on märgitud.

1. Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et dokumendid tuleb esitada kas e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või posti teel tähitud saadetisena hiljemalt
2. veebruaril
3. Andmete saatmisel e-postiga tuleb arvestada, et andmemaht ei ületaks 20 MB ühe e-kirja kohta. Samuti selgitas MTA, et juhul, kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda tähtaja pikendamist (

§ 50

). Seega on vastustaja üles näidanud paindlikkust dokumentide edastamise kuupäeva osas. Vaieldamatult peab maksuhaldur, juhul kui eesmärgi saavutamiseks on võimalik valida erinevate meetmete vahel, mis on sama tõhusad, ent millest üks on kolmanda isiku jaoks teistest vähem koormav, valima vähemkoormava meetme. See aga ei tähenda, et kolmas isik saaks nõuda, et maksuhaldur valiks tõendite kogumiseks igal juhul need meetmed, mis on kolmandale isikule meelepärasemad. Maksuhaldur peab kaalutlusõiguse teostamisel silmas pidama ka

§ 10

lõikes 3 sätestatud kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Seega otsustamaks, kuidas konkreetsel juhul menetlust läbi viia, peab maksuhaldur kaaluma ühelt poolt menetlustoimingute ökonoomsust ja efektiivsust ja teiselt poolt puudutatud isikute huve.

1. Eeltoodust tulenevalt on MTA
2. jaanuari
3. a korraldus nr 12.2-3/052343-27 õiguspärane, mistõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude korralduse tühistamiseks. Vaidlustatud korraldus on asjakohase kohtupraktikaga kooskõlas. Nõutud teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on äratuntav. Samuti on teabe maht ajaliselt ning esemeliselt piisavalt konkreetselt piiritletud ning korraldus on proportsionaalne. MTA on vaidemenetluse käigus kaebajale korralduse andmise asjaolusid täiendavalt selgitanud. 9 3-21-757
4. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 10