2-24-7873/36

Tsiviilasi nr 2-24-7873 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-24-7873 Tsiviilasi M.R.-i hagi väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2 589,48 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad     Kohtuistungi toimumise aeg A.K. vastu elatise Hageja M.R. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja J.R. (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Kirsimaa Kostja A.K. (isikukood XXX) 18.10.2024 RESOLUTSIOON
3. Mõista A.K.-lt M.R.-i kasuks välja elatis 17.05.2024 kuni 31.10.2024 eest kokku 1 568,54 eurot.
4. Mõista A.K.-lt M.R.-i kasuks välja igakuine elatis, mis on arvutatud järgmiselt: baassumma + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest. Otsuse tegemise hetkel on elatise suurus 287,72 eurot kuus. Kehtiva elatise suurust on võimalik arvutada https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.
5. Otsuse punktis 2 nimetatud elatis on välja mõistetud alates 01.11.2024 kuni M.R.-i täisealiseks saamiseni.
6. Elatis tuleb tasuda J.R.-i arveldusarvele nr EE
7. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
8. M.R. esitas 17.05.2024 Tartu Maakohtusse A.K. vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatise kehtivas miinimumsummas. Hageja palus elatise välja mõista alates hagi esitamisest. Hageja palus määrata, et elatis tuleb maksta J.R.-i (lapse isa) arvele EE202200001106171052 hiljemalt iga kuu
9. kuupäevaks. Hagiavalduse kohaselt lõppes lapsevanemate kooselu
10. a suvel. Laps elab faktiliselt isa juures alates 31.10.
11. Tulenevalt Tartu Maakohtu 24.10.2023 ning Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2024 esialgse õiguskaitse määrustest sai lapse ema lapsega menetluse ajal kohtuda keskmiselt 4 päeva kuus (tsiviilasi nr 2-21-13717). Tartu Ringkonnakohus tegi 07.05.2024 lõpplahendi, millega jättis jõusse maakohtu lahendi ainuhooldusõiguse üleandmise kohta J.R.-ile lapse viibimiskoha osas ning määras kindlaks ema ja lapse suhtlemise korra. A.K.-l on õigus lapsega suhelda keskmiselt 4 päeva kuus. Alates 31.10.2023 ei ole lapse ema lapse ülalpidamises mingil moel osalenud. Kostjal on kindel töökoht AS-s Mxxxxxxxxxxxx (sekretärasjaajaja) ning tema elukohaks on tema emale kuuluv kinnisasi aadressil xxxxxxxx XXX. Kui laps on suhtluskorra alusel ema juures, on ema viibimiskohaks tema isale kuuluv kinnisasi XXX, Tartu. See tähendab, et eelduslikult ei ole lapse emal eluasemele märkimisväärseid kulutusi ning puuduvad mõistlikud argumendid, miks ema oma lapse ülalpidamises ei osale. Kostja on hagejale teatanud, et ta ei kavatsegi hakata ülalpidamist maksma.
12. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja oli nõus väidetega, et laps elab isa juures ning et kostja ei ole lapse isale lapse jaoks raha andnud. Kostja teatas, et ei ole nõus J.R.-ile midagi maksma, kuna see raha ei jõua lapseni. Lapse ema ostab ise lapsele vajalikud asjad, kui laps on temaga. Kostja töötab osalise koormusega ja tema palk ei ole suur. Tal ei ole rohkem ülalpeetavaid. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
13. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
14. Kohus loeb rahvastikuregistri kannetega tõendatuks, et M.R.-i vanemad on A.K. ja J.R. . Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja alaline elukoht on isa juures ning seega on M.R.-il õigus nõuda kostjalt elatise tasumist. Lapse alaline elukoht on reguleeritud Tartu Maakohtu 29.01.2024 määrusega ning Tartu Ringkonnakohtu 07.05.2024 määrusega. Nimetatud määruste kohaselt anti J.R.-ile otsustusõigus lapse viibimiskoha osas kuni lõpplahendi jõustumiseni.
15. Elatis arvutatakse PKS § 101 toodud aluste järgi ning miinimumelatis ei või olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 kohaselt koosneb elatise summa järgmistest osadest:  lg 3: baassumma, mida indekseeritakse iga aasta
16. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega;  lg 4: baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
17. aprillil. Sama paragrahvi lõike 5 järgi loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hageja eest saab lastetoetust tema isa. Hageja on esitanud elatise nõude alates hagiavalduse esitamisest ning alates 01.04.2024 on kehtiva elatise suurus 287,72 eurot kuus.
18. Tartu Maakohtu 29.01.2024 määruse kohaselt on M.R. ema juures paaris nädala reedel kell 18.00 kuni pühapäeval kell 16.
19. Tartu Ringkonnakohtu 07.05.2024 määruse kohaselt jättis kohus jõusse maakohtu lahendi ainuhooldusõiguse üleandmise kohta J.R.-ile lapse viibimiskoha osas ning määras kindlaks ema ja lapse suhtlemise korra. 07.05.2024 määruse kohaselt on M.R. ema juures paaris nädala reedel kell 18.00 kuni pühapäeval kell 16.00, lisaks määruses eraldi välja toodud päevad. Ringkonnakohtu määrus on jõustunud. Kuna hageja ei ole jõustunud kohtulahendi kohaselt kostja juures vähemalt seitse ööpäeva kuus, ei vähenda kohus välja mõistetavat elatist PKS § 101 lg 6 alusel.
20. Pooled ei ole välja toonud elatise suurendamise või vähendamise aluseid. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist miinimummääras. Kostja vastuväide, et ta ei soovi hageja isa arvele elatist tasuda, ei ole kehtiva õiguse kohaselt elatise välja mõistmata jätmise aluseks. Lapsega koos elaval vanemal on kohustus last üleval pidada ning kasutada ka teise vanema käest saadud elatist lapse huvides. Mõistlik võimalus teise vanema käest saadud raha lapse huvides kasutada on siis, kui see laekub lapse isa arvele.
21. Kostja pidi seega tasuma hagejale alates 17.05.2024 kuni 31.10.2024 eest kokku 1 568,54 eurot). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole tasunud selle aja eest mitte midagi. Lisaks elatise võlgnevusele mõistab kohus igakuise elatise välja alates 01.11.2024 seaduses kehtivas miinimummääras. Kehtiva elatise miinimumsummat on võimalik kontrollida internetilehelt https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse kohaselt tuleb elatist tasuda iga kalendrikuu eest ette. See tähendab, et elatis peab olema tasutud eelmise kuu viimaseks päevaks.
22. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohu selgitab, et otsuse päises olev hagihind on menetluslik märge ega too kummalegi poolele kaasa kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik