Obsah (7)

§ 630§ 187§ 5§ 436§ 232§ 459§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 7. november 2024 Tsiviilasi nr 2-24-452 L.L. hagi M.P. Põdra vastu Tartu Maakohtu 04.03.2021 tagaseljaots

§ 630, 632).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD Hageja nõue ning vastuväited kostjale

1. Hageja esitas 10.01.2024 kostja vastu hagi (dtl 2-4) ja 04.02.2024 hagi täienduse (dtl 9), milles taotleb elatise suurendamist elatise miinimummäärani, s.o hagiavalduse esitamise hetkel 260,33 eurot. Hageja seaduslik esindaja leiab, et arvestades lapse kulutuse ja üldise elukalliduse kasvu, on põhjendatud elatise suurendamine.
2. Hageja esitas 21.02.2024 kostja 20.02.2024 vastusele seisukoha (dtl 31) ning märgib, et arvestades järjepidevat Riigikohtu praktikat, ei ole vaja hagejal tõendada enda vajadusi, kuivõrd nõuab elatist miinimummääras.
3. Hageja selgitas tulenevalt 30.08.2024 kohtumäärusele (dtl 39-42), et elukalliduse, sealhulgas inflatsiooni ja üldiste eluaseme, toidu, lasteaias käimise ja vaba aja tegevuste kulude olulise kasvu tõttu on lapse kasvatamise kulud viimastel aastatel märgatavalt suurenenud. Samuti on hüppeliselt tõusnud laenuintressid ja kehtestatud lisamaksud. Hageja põhjendab, et varasemate aastatega võrreldes on kulutused kasvanud umbes 40–45%, mistõttu on lapsele elatise suurendamise nõue igati põhjendatud. Hageja selgitab, et tema ainsa sissetulekuna on osalise töövõime juures laste tugiisiku töö, mis piirab tema võimekust katta kiiresti tõusnud elamiskulusid. Ta on üksi vastutav lapse heaolu eest ja sõltub osaliselt vanemate rahalisest abist kodu korrashoiu, kütte ja muude esmatarbevajaduste katmisel. Hageja märgib, et varasemalt abielus olles sai ta lapse kasvatamisel rahalist tuge abikaasalt, kuid nüüd üksi elades on kõik kulud tema kanda, sealhulgas igapäevased sõidukulud ja elamiskulud kodus, mis on linnast väljaspool. Ta leiab, et lapse isa võiks võtta suurema rahalise vastutuse, kuna isa varasemate toetuste ulatus ja järjepidevus pole tõendatud, ning lapse ülalpidamise kulud on märkimisväärselt kasvanud. Hageja seaduslik esindaja esitab konto väljavõtted, iseenda tervisliku seisundi tõendi ja lapse puude diagnoosi.
4. Hageja avaldas 02.10.2024 seisukohas (dtl 181-184), et kostja üritab maksimaalselt vähendada oma kohustust hageja ees, kostja on võimeline hagejale elatist tasuma vähemalt miinimummääras. Hageja on välja toonud asjaolud, mis tõendavad seda, et oluliselt on muutunud majanduslik seis ning kostja poolt tasutud elatis ei ole piisav lapse põhivajadusi rahuldamiseks. Hageja avaldab, et kostjal on korteriomand aadressil xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx linn, xxxxxxvald ning märgib, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kuna hageja palub välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejal vajalik esitada tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Hageja leiab, et kostja seab enda huvid ja vajadused kõrgemale kui lapse omad ega käitu seega lapse huvides. 2 Kostja vastuväited
5. Kostja avaldas 20.02.2024 vastuses (dtl 23-24), et hageja on elatise suurendamise nõuet põhjendades paljasõnaliselt väitnud, et on suurenenud kulutused lapse osas ja hinnatõus toidu ja vajamineva osas. Hageja ei ole välja toonud ega ka tõendanud, kui palju on konkreetselt kulutused lapsele suurenenud. Kostja avaldab, et tsiviilasjas nr 2-19-23 jättis hageja vastu vaidlemata, seega nõustus hageja kostja elatise vähendamise nõudega. Kostja hinnangul ei ole elukallidus Eestis kahekordistunud ning nii suurt muutust elatises tuleks seetõttu hagejal ka tõendada.
6. Kostja esitas kohtunõudele vastuse (dtl 153-154), mh pangakonto väljavõtte (dtl 157-166), millest nähtub, et nõutud perioodil on kostja tasunud hagejale 1950 eurot. Lisaks teatas kostja, et ta on 30.11.2023 Tartu Maakohtule esitanud maksejõuetusavalduse. Maksejõuetusmenetluses ümberkujundamiskava põhjal oli kostjal võlgnevusi kokku 26 827,70 eurot, mida kostja tasub igakuiselt ca 500 euro ulatuses (dtl 155).
7. Kostja avaldab 30.09.2024 seisukohas (dtl 178-179), et hageja on oma 12.09.2024 esitatud vastuses pigem üldsõnaline ning koos vastusega esitanud rea kontoväljavõtteid, kuid ei ole konkreetselt viidanud ja seetõttu jääb arusaamatuks, millist konkreetset väidet või asjaolu (kulu) millise tõendiga hageja täpselt tõendada on soovinud. Vastus ei sisalda ka ühtki arvutuskäiku ülalpidamiskulude kohta. Seetõttu on kostjal raske mõista, millised kulutused on just lapsega seotud ja selles osas adekvaatset seisukohta kujundada. Küll aga leiab kostja, et kindlasti ei ole kõik kontoväljavõteteltoodud kulud (vähemalt täies ulatuses) seotud lapse ülalpidamisega ning seepärast palub kostja jätta hagi rahuldamata. Menetluse käik
8. Kohus kohustas 30.08.2024 hageja seaduslikku esindajat ja kostjat esitama kohtule oma pangakontode väljavõtted ning hageja esindajat ülevaate hageja konkreetsete keskmiste vajaduste kohta ning andmed menetluse ajal elatise tasumise kohta (dtl 33-35).
9. Kohus määras asja lahendamise kirjalikku menetlusse ning võimaldas esitada pooltel soovi korral lõplikud seisukohad (dtl 189-190).
10. Kuivõrd kohus võib tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg-st 3 lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid oma algatusel (vt TrtRng 22.02.2023 nr 2-21-137993, p 9), siis kohus tuvastas erinevatele registritele tuginevalt alljärgneva: - Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et Tartu Maakohtu 07.02.2019 tagaseljaotsusega nr 219-23 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 270 eurot. Tartu Maakohtu 04.03.2021 tagaseljaotsusega nr 2-21-2095 on vähendatud elatist mõistes kostjalt hageja kasuks alates 08.09.2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni 130 eurot kuus; - Rahvastikuregistri andmetel on kostjal kaks alaealist last, sh hageja seadusliku esindajaga ühine laps, kelleks on hageja; - Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald, XXX (dtl 193-194); - Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab kostja töölepingu alusel alates 01.07.2019 xxxxxxxx Saeveski AS-s (dtl 196); - Liiklusregistri andmetel kuulub kostjale BMW X5, 2004, registreerimismärgiga xxxxxxx(dtl 198). KOHTU PÕHJENDUSED 3 11.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

12. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.

1. Kohus on rahvastikuregistri alusel tuvastanud, et hageja vanemad on kostja ja K.L.. Poolte vahel puudub vaidlus, et lapse elukoht on ema juures.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt RKTKo nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. 15.

§ 459

lg-te 1 ja 2 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).

1. Antud juhul esitas hageja hagi elatise suuruse muutmiseks seetõttu, et Tartu Maakohtu 04.03.2021 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-2095 kostjalt välja mõistetud elatisest 130 eurot kuus ei piisa enam lapse ülalpidamiskulude katmiseks.
2. PKS § 101 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
4. aprillil. PKS § 101 lg 5 4 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
5. Perehüvitiste seaduse (PHS) eesmärk on tulenevalt PHS §-st 2 toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Kui lapsetoetuse saamise õigus on PHS § 17 lg 1 järgi lapsel, siis lasterikka pere toetuse saamise õigus on PHS § 21 lg 1 järgi vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. Kohtule ei ole esitatud andmeid, millest nähtuks vanematele lasterikka pere toetuse maksmine. Seega on PKS § 101 lg 5 alusel hageja puhul üheks arvestatavaks komponendiks üksnes lapsetoetus (alates 01.02.2023 summas 80 eurot ühe lapse kohta : 2, s.o 40 eurot).
6. Alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024 oli elatise baassumma 249,78 eurot, millele lisati 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.t 1685 x 0,03= 50,55 eurot, kokku seega 300,33 eurot (50,55 + 249,78). Sellest summast tuleb maha arvata pool lapsetoetuse määra: 300,33 – (80 / 2) = 260,33 eurot. Asjaoludest ei nähtu, et hageja veedab kostja juures rohkem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat vastava asjaolu ei muuda. Perioodi 01.01.2024 kuni 31.03.2024 miinimumelatis hagejale oleks seega 260,33 eurot kalendrikuus. Alates 01.04.2024 on elatise baassummaks 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast, s.t 1832 x 0,03= 54,96 eurot, kokku on vahesumma 327,72 eurot (54,96 + 272,76), millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetuse määra, s.o 40 eurot. Laps veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Miinimumelatis hagejale alates 01.04.2024 on 287,72 eurot kalendrikuus (327,72-40). Hageja palub suurendada väljamõistetud elatise (130 eurot kuus) suurust ja mõista kostjalt välja elatise alates hagiavalduse esitamisest miinimumelatise kuni täisealiseks saamiseni 08.09.
7. Hageja taotletud elatise suurus on seega kooskõlas elatiskalkulaatori arvutustega ja vastab PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise määrale.
8. Kohus on seisukohal, et ennekõike tuleb lapsele igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda PKS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Lisaks eeltoodule tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka vanemate võimalustega lapsele ülalpidamist anda. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist PKS § 101 sätestatud suuruses.
9. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise lapse ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Seoses kostja vastuväitega, et lapse igakuised kulud ei ole tõendatud ja hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttelt nähtuvad kulud ei ole seotud kõik hageja ülalpidamisega, osundab kohus, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud (vt RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 13). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kostja vastuväitega, et hagejal tuleb elatise suuruse muutmise hagi esitamisel enda kulude suurust miinimumsummas elatise nõudmisel tõendada. Sõltumata, kas tegemist on elatise suuruse muutmise või esmakordse nõudega, ei ole miinimumsummas elatise nõudmisel vaja lapsel enda igakuiste kulutuste suurust vaja tõendada. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, ei käsitle kohus täiendavalt kulude põhjendatust. 5
10. Kohus saab elatist vähendada siiski alla miinimummäära seaduses sätestad eelduste, s.o mõjuvate asjaolude, esinemisel (PKS § 102 lg 2). Mõjuv põhjus võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral elatise miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Esmalt märgib kohus, et kohtu tuvastatust ilmneb, et kostjal on küll kaks alaealist last, kuid kostja ei ole kohtule esile toonud asjaolu, et kostja oleks teise alaealise osas täitnud ülalpidamise kohustust. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et kostja teisele alaealise lapsele ei ole elatist välja mõistetud, samuti ei nähtu kostja esitatud pangakonto väljavõttelt (dtl 157-166) regulaarseid kandeid teisele lapsele või tema vanemale. Kohus tuvastab üksnes ühe 20 euro kande alaealisele 02.06.2024 selgitusega „kommiraha“.
11. Kostja on kohtule avaldanud, et Tartu Maakohtu menetluses oli kostja maksejõuetusavaldus ning ümberkujundamiskava põhjal on kostjal võlgnevusi kokku 26 827,70 eurot ning igakuiselt tasub tulenevalt kavast ca 500 eurot. Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamise sisu füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 21 lg 1 kohaselt on, et võlgnikule võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamist, kuid lg 2 kohaselt elatisnõuet üksnes pikendatakse ja võimaldatakse osadena täita, kuid ei vähendata. Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe lapsele elatise maksmise kohustus (FIMS § 50 lg 2). Seega viidatud seaduse kohaselt ei mõjuta ümberkujundamiskava täitmine või kinnitamine elatise maksmise kohustust, sest elatis on kaitstud nõue. Maksu- ja Tolliameti andmetel on tõendatud, et kostja töötab alates 01.07.2019 xxxxxxxxxSaeveski AS-s (dtl 196). Kostja puhul on tegemist töövõimelise isikuga. Võrreldes Statistikaameti brutokuupalga andmeid (I kvartalis 1894 eurot, II kvartal 2007 eurot, III kvartal 2113 eurot) ja kostja konto väljavõttelt nähtuvaid töötasu kandeid, siis kostja sissetulekud ületavad enamikus kuudes Eesti keskmise brutokuupalga taset. Seega on kostja tulu üldiselt kõrgem kui keskmine tase, mis viitab sellele, et tal on piisav sissetulek oma igakuiste kohustuste, sealhulgas elatise tasumiseks. Ainult juulikuus oli kostja töötasu märkimisväärselt madalam (1205,79 eurot), jäädes alla Eesti keskmise brutokuupalga taseme. Ühekordne väiksem sissetulek võib viidata ajutisele töövõimetusele, puhkusele või vähendatud töötundidele. Kuna see on üksik kõrvalekalle, ei ole see tõenäoliselt püsiv näitaja kostja maksevõime kohta. Pangakonto väljavõttest nähtuvad töötasud on
12. aastal olnud järgnevad: jaanuar 1887,30 eurot, veebruar 1756,50 eurot, märts 1581,78, aprill 1747,39 eurot, mai 1815,52 eurot, juuni 2301,26 eurot, juuli 1205,79 eurot, august 2471,41 eurot.
13. Riigikohus on leidnud oma varasemas lahendis, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab vanem PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt RKTKo nr 3-2-1-119-15, p 11). Kohus tuvastas kinnistusraamatu andmetele tuginedes, et kostjale kuulub kinnistu, kuid kinnistule on seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur A. Böckler (isikukood 46711062724) ja Bondora AS (registrikood 11483929) kasuks (dtl 193-194). Kohus selgitab, et juhul kui hageja peaks elatisnõude osas algatama täitemenetluse, siis täitemenetluse seadustiku (TMS) § 65 lg 4 kohaselt lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool. Seega, kui kostjal puuduvad muud rahalised vahendid lapse elatise tasumiseks, saab pidada põhjendatuks, et lapse ülalpidamiskohustust täidetakse kostjale kuuluva kinnistu arvel. Praktikas tähendab see, et kostja kinnistu võib osutuda lapse vajaduste rahuldamisel vajaliku ülalpidamiskohustuse täitmiseks sobivaks ressursiks, kui muid varasid ei ole. Kohtul ei ole võimalik ka kostja konto väljavõttest leida tõendeid, kui suured on tema igapäevased kulud näiteks eluasemele, kommunaalidele või toidule. TMS § 132 lg 1 kohaselt täitemenetluses võlgniku sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama sätte lg 1 1 kohaselt kui 6 sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Kuigi kohus leidis, et mõnel üksikul kuul oli kostja töötasu alla Eesti keskmise brutopalga, jääb talle siiski enamikul kuudel pärast võlgade ümberkujundamise kavaga määratud kohustuste tasumist kasutusse umbes 1200-1900 eurot kuus. Kohtu hinnangul on lapse elatise nõue erilise kaaluga, arvestades lapse vajaduste katmist elatusmiinimumi tasemel. Kui kostjale jääb pärast võlgade tasumist kätte märkimisväärselt rohkem kui palga alamäär, siis kohtu hinnangul ei ole mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks tuleks elatise suurust vähendada, arvestades eelviidatud elatist puudutavaid täitemenetluse sätteid. Kostja sissetulek ja varaline seis ning töövõimelisus võimaldavad hageja huvides miinimumelatise tasumist.
14. Arvestades eelnevat on kohtu hinnangul põhjendatud hageja elatise suurendamine kuni seaduses sätestatud miinimummäärani. Kohus on väljamõistetava elatise arvutuste aluseks võtnud Justiitsministeeriumi väljatöötatud ja veebis kättesaadava elatiskalkulaatori. Alates 08.11.2024 kuni hageja täisealiseks (08.09.2036) saamiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Elatissummat tuleb muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta
15. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust. 26.

§ 459

lõike 2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasiulatuvat elatist perioodi 10.01.2024 – 31.10.2024 eest summas 2795,03 eurot (3 x 260,33 eurot ja 7 x 287,72 eurot). Kuna kostja on menetluse käigus tasunud elatist, tuleb need summad arvestada sissenõutavast elatisest maha. Kostja pangakonto väljavõtete alusel on tuvastatav (dtl 157166), et kostja on tasunud hagejale kokku 1950 eurot, millest kohus võtab arvesse jaanuari, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti 2024 eest makstud elatised summas 130 eurot. Kuivõrd 09.04.2024 tehtud ühekordne makse 1170 eurot ei ole selgelt ja ühemõtteliselt seostatav ühegi konkreetse kuu elatisvõla katmisega (sh tegemist võib olla ka kohtumenetluse eelse võlaga), peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud elatisena välja 2015,03 eurot (2795,03 – 780). Kui kostja on perioodil 10.08.2024 kuni 07.11.2024 hageja kasuks veel elatismakseid teinud, tuleb ka need summad eelnimetatud summast maha arvestada. 27. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud. 28.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 7