← Eesti

1-21-7128/141

Obsah (27)§ 179§ 126§ 305§ 339§ 65§ 60§ 15§ 3211§ 291§ 3051§ 63§ 7§ 275§ 383§ 321§ 10§ 297§ 273§ 307§ 146§ 66§ 216§ 259§ 319§ 61§ 64§ 286

1-21-7128 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2024. a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-7128 Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Krimin

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 1812,50 eurot riigituludesse. Kohustati Jevgenijs Birinsit tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 151,04 eurot. Määrati asitõendid – mälupulgad, CD ja DVD-plaadid, välised kõvakettad, jätta kriminaalasja materjalide juurde. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti 0,6895559 bitcoini, millest on mahaarvatud ülekande teostamise tasud (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti käsutuses olevates rahakottides). 2. Jevgenijs Birinsit kokkuvõtlikult süüdistatakse KarS § 184 lg 2 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Jevgenijs Birins (kes kasutas ka kasutajanimesid Teslaboy, Valhalla, Fluidiz, Zangezz

  1. jt)täpselt tuvastamata ajast alates, ent vähemalt alates 2017.a algusest, kuni vähemalt 20.07.2020.a-ni käitles erinevaid narkootilisi aineid Eesti Vabariigis nö pimeveebis kasutades selleks Eesti Vabariigis asuvaid vahendajaid OK, RK ja RS (kuni 21.05.2019.a-ni), seejärel pärast nende vahistamist KP, AK ja RJ (alates 2019.a juulist kuni 15.01.2020.a-
  2. ni)ning seejärel pärast nende vahistamist JF ja VA (alates 2020.a märtsist kuni 20.07.2020.a-ni), misjärel üritas Jevgenijs Birins jätkata Eestis suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist ja suhtles selleks prokuratuuri lubade ja kohtumääruste alusel variidentiteeti kasutanud politseiagendiga, kel oli kohtu loal lubatud matkida KarS § 184 tunnustele vastavat tegu, kuni 03.08.2020.a-ni politseiagendiga, kes kasutas variidentiteete, s.o kasutajanimesid docmolly ja gynnix. Selliselt käitles Jevgenijs Birins nimetatud ajaperioodil Eesti Vabariigis isikute grupis suures koguses ehk enam kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks erinevaid narkootilisi aineid, s.o kokku vähemalt 32 558,56 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit, kokku vähemalt 45 657 (
  3. tk)narkootilist ainet MDMA´d sisaldanud ecstasy tabletti, kokku vähemalt 6 198,9 grammi narkootilist ainet MDMA´d (kristallina), kokku 3 631,41 grammi narkootilist ainet 2

(47)kokaiini sisaldavat pulbrit, kokku 3 626,63 grammi narkootilist ainet hašišit, kokku 2 348,19 grammi narkootilist ainet ketamiini sisaldavat pulbrit, kokku 1 945,06 grammi narkootilist ainet mefedrooni sisaldavat pulbrit, kokku 4 491 (
  1. tk)narkootilist ainet LSD´d sisaldavat marki, kokku 1 519,71 grammi narkootilist ainet marihuaanat ning kokku 340,98 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit suure varalise kasu ehk 1 111 493,14 euro suuruse kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Jevgenijs Birinsile KarS § 184 lg 21 järgi süüdistuses etteheidetud täpne teokirjeldus ning süüdistuses nimetatud isikute teopanused on toodud süüdistuses ning maakohtu otsuses. Seega süüdistatakse Jevgenijs Birinsit suure varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis suures koguses narkootiliste ainete korduvas ebaseaduslikus käitlemises, so KarS § 184 lg 2 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samuti süüdistatakse Jevgenijs Birinsit KarS § 418 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk tulirelva ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis, so KarS § 418 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 3. Maakohus on kokkuvõtlikult asunud seisukohale, et kriminaalasjas Läti Vabariigis Euroopa Uurimismääruste alusel kogutud tõendid on lubatavad. Maakohus märkis samas, et Eesti kohus ei ole pädev hindama kas Läti Vabariigi ametivõimude poolt J. Birinsi kinnipidamine 15.07.2020 Lätis ja andmekandjate (telefonid, mälukaart) leidmine toimus Läti Vabariigi kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud norme järgides, kohtul puudub ka info, et neid norme oleks rikutud või oleks rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Maakohus leidis, et hinnates tunnistajate omavahel haakuvaid ütlusi ja kõrvutades neid ka jälitustoimingu protokollides toodud teabega (narkootiliste ainete tellimustega tegeles esialgu Valhalla/Fluidis/ Zangezz, hiljem klienditugi th02 ja r4gnar0k) ja kuidas anti edasi infot muutunud kasutajanimedest on leidnud tõendamist, et Teslaboy/Valhalla/ Fluidis/ Furbylover/ Fluid/Apollo/Bonanza /Zangezz/ Flogiston 72/ gangbangorgy/ Rougefitness/ 1k1ll4fun kasutajanimesid kasutas üks ja sama isik. Uuritud tõendid kinnitavad, et aastate jooksul vahetas Jevgenijs Birins erinevates suhtluskanalites enda kasutuses olnud kasutajanimesid (tihti pärast pakkemeeskondade vahistamisi) ning tõendatud, et ajavahemikul 2018-2020 olid tema kasutuses kasutajanimed Teslaboy, Valhalla, ValhallaGroup, flogiston72, fluidis, Zangezz, 1k1ll4fun, roguefitness, gangbangorgy, BoNaNzA, Furbylover, Drbtc1, Fluid, Apollo, Kill4me, huerong@mj.ms ja kõigi nende kasutajatunnuste kaudu müüdi Eestisse narkootilist ainet järgnevalt. Kokku toimetati Eestisse vähemalt järgmises koguses narkootilisi aineid: kokku vähemalt 20692,54 (puhast ainet 13534,2) grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit, kokku vähemalt 11816,55 (puhast ainet 5206,18) grammi narkootilist ainet MDMA´d sisaldanud tabletti või kristallina, kokku 1136,745 (puhast ainet 852.554) grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit, kokku 1943,03 grammi narkootilist ainet hašišit, kokku 1504.46 (puhast ainet 1131,41) grammi narkootilist ainet ketamiini sisaldavat pulbrit, kokku 1414.4 (puhast ainet 1119.36) grammi narkootilist ainet mefedrooni sisaldavat pulbrit, kokku 3561 (
  2. tk)narkootilist ainet LSD´d sisaldavat marki, kokku 1 523.22 grammi narkootilist ainet marihuaanat ning kokku 240,58 (puhast ainet 167.35) grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Nimetatud koguste puhul on tegemist ainetega, mis on kriminaalasja raames ära võetud ja mille puhul on määratud ekspertiis. AK, KP ja OK ütlused kinnitavad, et Eestisse toimetati tegelikult rohkem narkootilisi aineid. Täpseid koguseid ei ole hetkel võimalik tuvastada ja eelpoolnimetatud kogused on minimaalsed kogused, mis Eestisse toimetati. Jevgenijs Birinsi käitumisest nähtub, et ta ise organiseeris kogu tumeveebis narkootiliste ainete müügi võrgustiku. Ta saatis OK Hollandisse koolitusele ja rääkis ka KP Hollandisse saatmisest. Ta 3
(47)tutvustas ainete tähistamise skeemi, kavandas ainete transpordi Eestisse, garaažides, korterites ainete hoidmise ja ainete looduses peitmise ning vastava info edastamise, organiseeris narkootilise aine eest bitcoinides maksmise, samuti plaanis tulevikus ka vestlusroboti arendamist, mis hakkaks potentsiaalsete ostjatega automaatselt suhtlema. Jälitustoimingute protokollides kajastatud vestlustest ja tunnistajate ütlustest nähtub, et süüdistuses kirjeldatud narkootiliste ainete käitlemisel oli müügiskeemi kaasatud isikutel omavaheline tööülesannete ja rollijaotis ning kogu tegevuse juhiks oli J.Birins. Kõike eeltoodut arvestades osales J.Birins isikute grupis narkootilise aine käitlemises ja organiseerimises teadlikult ja eesmärgipäraselt ehk kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt Jevgenijs Birinsi tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 1 järgi kui isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suure varalise kasu teenimise eesmärgil. Süüdistuse osas KarS § 418 lg 2 p 3 järgi mõistis maakohus J. Birinsi õigeks põhjusel, et kohtuotsus ei saa põhineda üksnes tõendil, mille allikat süüdistatav küsitleda ei saanud. J.Birinsi osaluse kohta JF kodust leitud hoiatus- ja signaalpüstol ja 13 padruni käitlemises puuduvad muud tõendid peale JF eeluurimisel antud ütluste, seega ei ole kriminaalasjas tõendatud J.Birinsi osalus JF kodust leitud hoiatus- ja signaalpüstol ja 13 padruni käitlemises. PROKURATUURI APELLATSIOON
  1. Apellatsiooni Harju Maakohtu 22.05.
  2. a otsusele esitas prokurör, kes leiab, et tehtud otsus ei ole põhjendatud süüdistatavale mõistetud karistuse sanktsiooni keskmääras mõistmises, nõudes KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena 16 aasta 6 kuu pikkust vangistust. Teiseks taotleb prokurör uue otsuse tegemist, millega mõista konfiskeerimise asendamise korras välja kuriteoga saadud varana 86 590 eurot. 4.
  3. Jevgenijs Birinsile mõistetav karistus peab olema tänaseks süüdi mõistetud kuriteokaaslastele mõistetud karistustega võrreldes proportsionaalselt suurem, sest Jevgenijs Birinsi tegevus hõlmab kõigi kolme n-ö Eesti allharu tegevust, seda kokku enam kui kolme aasta vältel ning Jevgenijs Birinsi teopanus ja roll grupi hierarhias oli oluliselt suurem. Seega karistuse mõistmisel peab arvestama Jevgenijs Birinsi keskmisest oluliselt suurema teosüü suurusega, karistust kergendavate asjaolude puudumist ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 4.
  4. Maakohus jättis KarS § 306 lg 1 p 12 järgi kontrollimata, kas ja millises ulatuses on kohtus uuritud tõendite põhjal põhjendatud Jevgenijs Birinsilt süüteoga saadud vara konfiskeerimine või selle asendamise tagamiseks (analoogia korras Riigikohtu poolt lahendites 1-18-158 (p 84) ja 3-1-154-16 (p 24)). Jevgenijs Birins teenis kriminaaltulu vähemalt 86 590 eurot. Selleks Jevgenijs Birins sai OKlt 30 000 eurot bitcoinides, KP pidi maksma 44 000 eurot ning politseiagendi 15 prooviostuga teenis täiendavalt 12 590 eurot. Selle vara on Jevgenijs Birins teadaolevalt ära tarvitanud või mille konfiskeerimine on muudetud võimatuks. SÜÜDISTATAVA KAITSJATE APELLATSIOONID
  5. Apellatsiooni Harju Maakohtu 22.05.
  6. a otsusele esitas süüdistatava kaitsja Jaanus Tehver ning ühisapellatsioonina kaitsjad Oliver Nääs ja Elise Altroff. Süüdistatava kaitsjad leiavad ühiselt, et süüdistatava suhtes tehtud süüdimõistev otsus tuleb tühistada ja mõista Jevgenijs Birins KarS § 184 lg 21 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Valitud kaitsjale makstud tasu tuleb hüvitada. Lisaks taotleb kaitsja Jaanus Tehver määrata, et Politsei- ja Piirivalveameti valduses olevad 4
(47)0,6895559 bitcoini konfiskeeritakse

§ 126lg 2 alusel.

Jevgenijs Birinsile hüvitada vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju,

  1. a kolmanda kvartali keskmise brutokuupalga alusel kujunevat hüvitise päevamääraga 55,97 eurot. Kaitsjad taotlevad lisaks võtta täiendava tõendina vastu Läti õiguse asjatundja arvamus selle kohta, et Läti õiguse kohaselt Jevgenijs Birinsi elektrooniliste andmekandjate kogumine oli ebaseaduslik või alternatiivselt koguda ringkonnakohtul vastav tõend ise.
  2. Kaitsjad on ühiselt seisukohal, et maakohus rikkus

§ 305

1 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning tugines lubamatule tõendile, mis on

§ 339lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.

Maakohus jättis tunnistamata lubamatuks tõendiks või alternatiivselt ebausaldusväärseks tõendiks elektroonilised andmekandjad ja kaastäideviijate kohtueelses menetluses antud ütlused. Lisaks jättis maakohus analüüsimata olulise tähtsusega kaitseväited.

  1. Kaitsjad on ühisel seisukohal selleski, et kasutajanime Drbtc1 kasutamist on süüdistatav oma ütlustes kinnitanud. Kasutajanime Drbtc1 kasutamine ei kuulu süüdistuse aluseks olevate asjaolude hulka.
  2. Kaitsjad leiavad, et maakohtu seisukoht tõendite lubatavusest vastavuses

§ 65lg 1 sätestatud nõuetega on väär.

Mõlemad kaitsjad leiavad, et välisriigist saadud tõendid on kogutud vastuolus Läti riigi õigusega Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud Läti Vabariigist saadud tõenditele, mis on Läti Vabariigi ametivõimude poolt Eesti ametivõimudele edastatud Euroopa uurimismääruste (EIO) vastustena. Eelviidatu puudutab tõendeid, mis on prokuratuuri väitel saadud Jevgenijs Birinsi kinnipidamisel Lätis temalt ära võetud andmekandjatelt: mobiiltelefoni Apple iPhone XR (IMEI 353092108538778) koopiafail Apple iOS Full File System_2020-09-02_Report.ufdr; SD-mälukaardi SanDisk 64GB kopeerimisel loodud andmekaust jbsdcard.zip; mobiiltelefoni Apple iPhone XS Max (IMEI 358730092821164) koopiafail Apple iOS Full File System_2020-09-07_Report.ufdr. 8.

  1. Seadmeid pole käesolevas kriminaalasjas tõendina kogutud ega uuritud. Kriminaalasjas puudub teave selle kohta, kus need seadmed on. Maakohus on küll otsuses märkinud, et J. Birinsi isiku läbiotsimisel ja tema elukohast konfiskeeritud esemed on edastanud Eestile. Kaitsja J. Tehver sedastab, et juba süüdistusakti p 6 kinnitab, et seadmeid Eestile edastatud ja käesoleva kriminaalasja materjalide juurde võetud ei ole. 8.
  2. Tõendi saamise toiming on vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. J. Birinsilt 15.07.2020 kinnipidamisel andmekandjate äravõtmine ja nende edasine käitlemine on teostatud viisil, mis on muutnud kogutud tõendite identifitseeritavuse, jälgitavuse ja rikkumatuse kontrollimise võimatuks. Tõendi saamise viis peab olema vajadusel kontrollitav (RKKKo 3-1-1-8912, p 11, RKKKo 1-16-6179/111, p 54). 8.
  3. Apple’i mudelid iPhone 10 (iPhone X) ja iPhone XS Max on täiesti erinevad seadmed.

§ 60lg 3 mõttes on tegemist üldtuntud asjaoluga.

8.4. Kaitsjad ei nõustu maakohtu järeldusega, et telefoni IMEI teadasaamiseks peab seadme sisse lülitama. Kaitsja J. Tehver märgib, et

§ 60lg 3 mõttes on tegemist üldtuntud asjaoluga, et Apple i

Phone tüüpi telefoni IMEI teadasaamiseks ei ole vajalik telefoni sisselülitamine ja selle sisu kaitsva PIN-koodi teadmine. 8.

  1. Kaitsjad jõuavad järeldusele, et ei ole võimalik tuvastada, et teabetalletustena esitatud andmekandjate koopiafailid on tehtud nimelt nendest seadmetest, mis võeti ära J. Birinsilt tema kinnipidamisel Lätis 15.07.
  2. 5

(47)8.
  1. Europoli „kaudu“ luuakse näiline usaldusväärsus tõenditele, mille kogumise asjaolusid pole tegelikult võimalik kontrollida. Lisaks on kaitsjad ühisel seisukohal selles, et tõendi saamise toiming on olnud vastuolus Läti riigi õigusega.
  2. Tunnistaja OK’u kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginemine on lubamatu tõend

§ 15

lg 3 mõttes, sest vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Süüdistatava kaitsja Jaanus Tehveri apellatsioon 10. Kaitsja on seisukohal, et elektrooniliste seadmete koopiafailid, millele on süüdistuses ja maakohtu otsuses tuginetud, ei ole kogutud Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega kooskõlas ning järelikult on täitmata

§ 65lg 1 sätestatud eeldus selliste tõendite kasutamise lubamiseks.

10.

  1. Kaitsja märgib, et maakohus eeldab oma järelduses, et telefonid olid äravõtmise ajal välja lülitatud. Kaitsja maakohtu järeldusega ei nõustu, kuna seda asjaolu ei nähtu ühestki uuritud tõendist, s.h tunnistaja DM ütlustest ega Europoli 11.05.2022 raportist. Raporti kohaselt jõudsid järjekorranumbrite 1, 2 ja 3 all nimetatud seadmed jõudsid Europoli sisselülitatuna. 10.
  2. 18.10.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevast 21.07.2020 SIENA teatest nr 140120973-1 nähtub, et hiljemalt 21.07.2020 ehk enne seadmete Europoli saatmist olid Läti kriminaalpolitsei ametnikud fikseerinud nende väite kohaselt süüdistatava juurest leitud ja ära võetud kahes iPhone-tüüpi telefonis olnud SIM-kaartide numbrid. Kaitsja järeldab, et Läti kriminaalpolitsei ametnikel ei olnud takistusi telefonide IMEI koodide teadasaamiseks SIM-kaardi salvel oleva graveeringu alusel enne seda, kui seadmed saadeti Europoli. 10.
  3. Kaitsja on seisukohal SKY-telefoni ehk iPhone XR sidumine J. Birinsiga on kõige problemaatilisem. Kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendite pinnalt ei ole välistatud võimalus, et Läti Vabariigi poolt Europolile uurimiseks saadetud telefoni iPhone XR, mille IMEI on 35309210853877, näol pole tegemist seadmega, mis oli J. Birinsi valduses tema kinnipidamisel 15.07.
  4. Süüdistatava ütluste ja isiku läbiotsimisprotokolli kokkulangevus oranži värvi iPhone ära võtmise ning süüdistatava ütluste ja Europoli poolt seadme iPhone XR kopeerimisel saadud andmete kokkulangevus seadmesse installeeritud Sky ECC rakenduse olemasolu ei ole piisav järeldamiseks, et Europoli poolt kopeeritud seade oli sama, mis võeti J. Birinsilt ära tema kinnipidamisel. 10.
  5. Europoli poolt loodud telefoni andmete koopiafail Apple iOS Full File System_20200902_Report.ufdr ei sisalda mitte mingeid andmeid, mis oleksid seostatavad J. Birinsiga. 10.
  6. Europoli raportist nähtuv seadme iPhone XR IMEI 35309210853877 oli raporti p 5.1 kohaselt sama, mis oli Europoli raporti koostaja väitel temale teada olevalt seotud Sky ECC kasutajakontoga 148E7T. Kaitsja märgib, et Europoli 11.05.2022 raportist ega ühestki teisest tõendist ei selgu, kust pärineb Europoli raporti p 5.1 viidatud teave Sky ECC kasutajakonto kohta. Selline teave on aga vastuolus faktiga, et Sky ECC kasutajakontot 148E7T on kasutatud ka pärast Jevgenijs Birins’i kinnipidamist ja vahistamist. 10.
  7. 30.10.2020 jälitustoimingu protokoll II kajastab fakti, et Sky ECC kasutajakonto 148E7T kasutaja BoNaNzA muutis 19.07.2020 aset leidnud grupivestluses oma 6

(47)kasutajanime ja jätkas vestlust (uus kasutajanimi algselt 148 ja seejärel BoNaNzA+QJ7). Kaitsja järeldab, et kui telefoni, mille IMEI on 35309210853877, kasutati koos Sky ECC kasutajakontoga 148E7T nagu Europoli 11.05.2022 raporti koostaja väidab, siis ei saanud see telefon olla Jevgenijs Birinsi valduses tema kinnipidamisel, sest eelduslikult ei saanud ei Jevgenijs Birins ega keegi teine temalt 15.07.2020 ära võetud Sky-telefoni kinnipidamise järgselt suhtlemiseks kasutada. 10.
  1. Telefoni iPhone XS Max ja SD-kaardi SanDisk 64GB koopiafailide osas ei ole vaidlust selles, et koopiafailidesse talletatud andmed on vähemalt osaliselt Jevgenijs Birinsiga seostatavad. Kaitsja ei sea kahtluse alla fakti, et iPhone XS Max ja SDkaardi SanDisk 64GB koopiafailid on tehtud seadmetest, mis olid Jevgenijs Birinsi valduses tema kinnipidamisel Lätis 15.07.
  2. Kuid kriminaalasjas ei ole kogutud ja uuritud tõenditega kinnitust leidnud nendest seadmetest saadud tõendite jälgitavus ja rikkumatus: Telefon iPhone XS Max ja SD-kaart SanDisk 64GB) leidmine ja äravõtmine ei ole isiku läbiotsimisprotokollis (kohtutoimiku 7 kd, lk 125-128) fikseeritud. Kaitsja etteheide on, et mõlema seadme puhul ei nähtu mistahes meetmete rakendamist nende puutumatuse tagamiseks alates seadme äravõtmisest kuni neis olnud andmetest koopia tegemiseni Europolis (pakendamine ja pitseerimine ning vastavate toimingute dokumenteerimine). Puudub tõenduslik alus Europoli 11.05.2022 raportist järeldamaks, et Europoli poolt kopeeritud SD-kaart SanDisk 64GB oli Jevgenijs Birinsi kinnipidamisel ära võetud Xiaomi Mi A3 telefonis, sest üldteada on asjaolu, et telefonis ei saa olla 3 SIM-kaarti ja lisaks veel 1 SDmälukaart. Mitte ühegi SD-kaardi SanDisk 64 GB koopiast leitud faili puhul ei ole olemas metaandmeid, mis võimaldaks kindlaks teha faili loomise asjaolusid ega faili mälukaardile salvestamise asjaolusid. Sellel põhjusel ei ole võimalik lugeda tuvastatuks ei seda, et kõnealune mälukaart oli Jevgenijs Birinsi kinnipidamisel tema valduses ega seda, et mälukaardi andmete kopeerimisel sealt leitud failid olid mälukaardile talletatud enne Jevgenijs Birinsi kinnipidamist.
  3. Kaitsja on seisukohal, et elektrooniliste seadmete koopiafailid, millele on süüdistuses ja maakohtu otsuses tuginetud, ei ole kogutud Läti seadustest tulenevate nõuetega kooskõlas. Järelikult ei ole nende tõendite osas täidetud

§ 65

lg 1 sätestatud tõendite lubatavuse tingimus, mille kohaselt peavad tõendid olema kogutud Läti seaduste kohaselt. 11.1. Läti Vabariigis kriminaalasjas nr 11815000820 on Jevgenijs Birinsi kaitsja advokaat HN 16.01.2023 avaldanud Läti kohtule puudustest Läti ametivõimude poolt Eestis välja antud Euroopa Uurimismääruste alusel Eesti ametivõimudele edastatud tõendite kogumisel aset leidnud rikkumistes. Apellant palub ringkonnakohtul viidatud tõend vastu võtta ja arvestada sellega otsuse tegemisel, tuginedes

§ 3211lg 6.

11.2. Tõendite usaldusväärsusele hinnangu andmata jätmisega ja tuginemisega sellistele tõenditele, mida ei saa pidada usaldusväärseiks, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

Läti Vabariigist saadud digitaalsed tõendid, andmekandjate koopiad ja nende vaatlusprotokollid, tuleb otsuse tegemisel arvestamata jätta. 12. Maakohtu otsuse rajamine tunnistaja OK’u kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginemine on lubamatu vastuolu tõttu

§ 15

lg 3 põhimõttega ning ühtlasi pole täidetud

§ 291lg 3 sätestatud tingimused ütluste tõendina arvestamiseks.

12.1. OK oli ainus inimene, kes väitis oma ütlustes, et isik, kelle ta foto järgi ära tundis, oli tumeveebis kasutajanimesid Teslaboy ja Valhalla kasutanud isik ning suhtles Wickr 7

(47)Me rakenduses kasutajanime Fluidis all. Kaitsja on seisukohal, et OK ütlused olid kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava tähendusega. OK kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlustele tuginemine oli

§ 15

lg 3 sätestatud keeluga vastuolus, seega rikkus maakohus nimetatud tõendile tuginemisega oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 12 mõttes.

12.

  1. Kriminaalasja kohtueelses menetluses politseile tunnistajana antud ütlused on vastuolus OK ütlustega, mida ta andis kohtus kriminaalasjas nr 1-19-8837 11.02.
  2. Vastuolu seisneb selles, et 4.06, 5.06, 6.06 ja 11.06.2019 OK tunnistajana antud ütlustes on rääkinud isikust, kes on kasutanud kasutajanimesid Teslaboy, Valhalla ja Fluidis ning selleks isikuks osutus Jevgenijs Birins. Veidi enam kui pool aastat hiljem kohtus ütlusi andes väitis OK, et ta ei tea, kelle jaoks ta töötas. 12.
  3. OKu kui tõendiallika usaldusväärsuse kahtluse alla fakt, et OK näol on tegemist KarS § 184 lg 21 järgi süüdi mõistetud kurjategijaga ja tunnistaja LO, RR, RS ja RK avaldatud ütlustest nähtuvalt on OK narkodiileri maine/kokaiiniga tegelev isik/narkootiliste ainete levitaja. Maakohus on neid asjaolusid otsuse tegemisel ignoreerinud. 12.
  4. Politseiagendiga Wickr Me rakenduses kasutajanime Fluidis all vestelnud isiku sõnul juhtis OK 2018 oktoobris ning narkootilise aine peitmine leidis aset 11.11.2018 politseiagendi alias docmolly tellimuse täitmiseks. Politseile antud ütlustes väitis OK aga, et sai Teslaboy vahendusel esimesed edasimüügiks mõeldud pakid narkootiliste ainetega 2018 peale jõule. 12.
  5. Kaitsja etteheide maakohtule on, et kohus ei ole pööranud kohast tähelepanu nendele asjaoludele, mille arvestamist

§ 291lg 3 p 1 nõuab – nimelt ütluste andmise asjaoludele ja tunnistaja isikule.

Maakohus on põhjendanud OK ütluste usaldusväärsust hinnangutega, mis on kas ekslikud või alusetud. Tunnistaja andis kohtueelses menetluses politseile ütlusi, mis on vastuolus tema poolt kohtus antud ütlustega, ning lisaks sellele esinevad käesolevas kriminaalasjas asjaolud, mis annavad põhjendatud aluse kahelda nii tunnistaja isiku kui tema poolt kohtueelses menetluses politseile antud ütluste usaldusväärsuses. Kuivõrd

§ 291

lg 3 tingimused ei ole täidetud, on tunnistaja OK poolt varasemalt antud deponeerimata ütlused tõendina lubamatud. Lubamatule tõendile tuginemisega rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 12 mõttes.

  1. Kaitsja on seisukohal, et kohus on samuti ebaõigesti hinnanud teiste tunnistajate ütlusi. 13.
  2. Kaitsja toob välja, et KP ütluste alusel saab tõendatuks lugeda üksnes seda, et Jevgenijs Birinsiga suhtles ta vaid bitcoinide ostmise teemal. KP ütlused ei anna alust maakohtu järeldusele, et Jevgenijs Birins oli aktiivselt seotud narkootiliste ainete müügiga tumeveebis. KP ütlusi tuleb lugeda süüdistatavat õigustavaks tõendiks – need ütlused haakuvad süüdistatava ütlustega selle kohta, et ta omas KPga kokkupuudet vaid bitcoinide ostmisega seoses ning ta pole KPga kunagi suhelnud narkootiliste ainete käitlemise teemal. 13.
  3. Tunnistaja JF ütlused ei anna alust seostada süüdistuses loetletud kasutajanimesid Jevgenijs Birinsiga. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt on ta kasutajanimede süüdistatavaga seostamisel tuginenud mh tunnistaja JF ütlustele, ei ole kooskõlas asjassepuutuva tõendiga. Järelikult on maakohus JF ütlusi ebaõigesti hinnanud, s.t. teinud neile tuginedes järelduse, mida tõendist nähtuvad asjaolud ei võimalda. 8

(47)13.
  1. Maakohus pole otsuses viidanud ühelegi tunnistaja AM ütlustest nähtuvale asjaolule, mis annaks aluse seostada ühte või mitut süüdistuses loetletud kasutajanime nimelt Jevgenijs Birinsiga. Apellant on seisukohal, et AM ütlustest ei nähtunudki selliseid asjaolusid. Järelikult ei ole maakohtu otsuses sisalduv järeldus, mille kohaselt on maakohtu otsus süüdistatava seostamisest konkreetsete kasutajanimedega rajatud mh tunnistaja AM ütlustele, kooskõlas asjassepuutuva tõendiga. Seega on maakohus AM ütlusi ebaõigesti hinnanud, s.t. teinud neile tuginedes järelduse, mida tõendist nähtuvad asjaolud ei võimalda. 13.
  2. Apellant on seisukohal, et tunnistaja AK ütluste hindamise tulemusena pidanuks maakohus asuma seisukohale, et selle tunnistaja ütlused ei kinnita süüdistuse aluseks olevat väidet, et nimelt Jevgenijs Birins oli isik, kes suhtles AKga narkootiliste ainete käitlemise teemal ning kellelt AK tellis süüdistuses nimetatud narkootilisi aineid.
  3. Maakohus on otsuses omistanud tunnistajale OK olematu väite, et ta ei oska vene keelt. Kohtutoimikus mitte ühtegi sellist tõendit ei ole (

§ 339lg 1 p 12, § 3051 lg 1 ja 2).

15. Kaitsja heidab ette sedagi, et maakohtu otsusest ei nähtu selget ja arusaadavat seisukohta süüdistatava poolt kohtus antud ütluste hindamise kohta. Terviklik käsitlus süüdistatava ütlustest, nende haakuvusest teiste uuritud tõenditega ja ütluste usaldusväärsusest, puudub (

§ 339lg 1 p 12, § 3051 lg 1 ja 2).

  1. Kaitsja seisukoha järgi on maakohus teinud vea faktiliste asjaolude tuvastamisel. Maakohtu järelduse kohaselt ajavahemikul 2018-2020 olid Jevgenijs Birinsi kasutuses kasutajanimed Teslaboy, Valhalla, ValhallaGroup, flogiston72, fluidis, Zangezz, 1k1ll4fun, roguefitness, gangbangorgy, BoNaNzA, Furbylover, Drbtc1, Fluid, Apollo, Kill4me, huerong@mj.ms. 16.
  2. ekraanitõmmise (screenshot’i) faili – millel puuduvad metaandmed – mälukaardil paiknemise faktist ei saa põhimõtteliselt teha järeldust, et mälukaardi kasutaja oli vastava screenshot’i tegija ja ühtlasi screenshot’ilt nähtuva suhtlusrakenduse vestluse osapool. 16.
  3. Maakohtu järeldus, et Drbtc1 ja Gangbangorgy vaheline vestlus ei kujutagi endast sõnumivahetust kahe inimese vahel on alusetu ja väär. Prima facie toetab kõnealune vestlus järeldust, et Wickr Me kasutajad Drbtc1 ja Gangbangorgy on erinevad inimesed ning kuna Jevgenijs Birins kasutas kasutajanime Drbtc1, siis järelikult ta kasutajanime Gangbangorgy ei kasutanud. 16.
  4. Maakohtu otsus on vastuolus

§ 3051lg 1 ja 2 tuleneva reegliga, et kohtuotsus peab tuginema tõenditele.

Puuduvad mistahes tõendid selle fakti kohta, et süüdistatav oleks Jabber rakendust kasutanud, ning täiesti ilmselgelt ei saa selliste tõendite puudumist „asendada“ oletustega selle kohta, et Jabber rakendus võis olla installeeritud mõnesse kriminaalasjas mitte vaadeldud seadmesse või et rakendus võis olla seadmetest kustutatud. 16.

  1. Europoli raportisse kantud konstateering, mille kohaselt „raporti koostajale teadaolevalt“ on uuritud seadmega seonduva SKY ECC konto Sky-ID 148E7T, ei ole kontrollitav, seega pole ka võimalik nimetatud raporti alusel tuvastada, et selle SkyID’ga seade oli süüdistatava kasutuses. 16.
  2. Maakohus on otsuse rajanud asjaolule, mida ükski tõend ei kinnita ning mis on ühtlasi vastuolus uuritud tõenditega selles, et pärast süüdistatava vahistamist lõppes Valhalla grupi poolt narkootiliste ainete müük. Sellise maakohtu järeldusega on 9

(47)vastuolus 30.10.2020 jälitustoimingu protokollist nähtuva faktiga, et perioodil 19.07.2020-22.07.2020 jätkusid grupi vestlused mh tegevuse jätkamise teemal ning mh on kasutajanime Balok kasutanud isik 22.07.2020 rääkinud uue partneri otsimisest Eestis seoses kasutaja Agg2 (JF) kinnipidamisega. Maakohus on jätnud andmata hinnangu prokuratuuri väitele, et Jevgenijs Birins maksis 13.01.2021 politseiagendile 0,04 bitcoini serverite rendi kompenseerimiseks. 16.6. Kaitsja toonitab, et AM ei kuulatud kohtus üle eksperdi ega asjatundjana teemal, kuidas saab üht SKY ECC kasutajanime kasutada teises telefonis. Tunnistaja arvamus ei saa evida tõendi kvaliteeti. Maakohtu järelduse aluseks olev „fakt“, et üht SKY ECC kasutajanime saab kasutada teises telefonis, on tegemist tüüpilise oletusega. Kohtuotsuse rajamine oletustele on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

16.

  1. Kuivõrd ka pärast 15.07.2020 aset leidnud SKY ECC grupivestluste sisu ei anna alust kaitseversiooni kummutamiseks, ei saa asjassepuutuvate tõendite pinnalt põhjendatult järeldada, et nimelt süüdistatav oli SKY ECC rakenduse kasutajanime BoNaNzA kasutaja. 16.
  2. 24.03.2021 vaatlusprotokoll ei võimalda tuvastada asjaolu, et Jevgenijs Birins on suhelnud SKY ECC rakenduses kasutajanime QJ7 kasutanud isikuga. 16.
  3. Tõendid võimaldavad järeldada, et alates 19.07.2020 SKY ECC grupivestlustes QJ7 nime kasutanud isik ja A-nimeline isik, kellele viidati oma JF’i osalusel toimunud Telegram’i vestlustes, on toosama A, kellele oma kohtus antud ütlustes viitas ka süüdistatav. Viidatud tõendid pole vähimalgi määral vastuolus süüdistatava ütlustega ega anna alust järeldada, et süüdistatava ütlused on ümber lükatud. 16.
  4. Apellandi arvates üksnes OK ütlustest süüdistatavaga kohtumiste ja süüdistatava poolt nime Teslaboy kasutamise kohta ei saa teha põhjendatud järeldust, et süüdistatava väide, mille kohaselt nime Teslaboy kasutas SM, ei ole eluliselt usutav. Tõsiasi, et kohus usub ühe tunnistaja ütlusi, ei saa põhimõtteliselt olla aluseks järeldusele, et süüdistatava ütlus, mis on tunnistaja ütlustega vastuolus, ei ole eluliselt usutav. 16.
  5. Kaitsja heidab maakohtul ette, et pelk „seos Valhalla grupiga“ – täpsustamata, milles kõnealune seos seisneb ja sidumata seda väidetavat seost KarS § 184 lg 21 sätestatud kuriteo asjaoludega, ei anna alust karistusõigusliku etteheite tegemiseks süüdistatavale. 16.
  6. Ühestki Jevgenijs Birinsi kasutuses olnud seadmest toimikus leiduvat narkootilise aine juhendmaterjali leitud ei ole ning puuduvad ka mistahes muud tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks vallanud teavet selle kohta, kuidas nn Valhalla-grupi liikmed erinevaid narkootilisi aineid omavahelises suhtluses tähistasid. 16.
  7. Ei ole tõenduslikult mitte kuidagi välistatud see, et mälukaardi koopiafailist leitavad Wickr Me rakenduse screenshot’id pärinevad ajast, mil mälukaart oli OK valduses. Samuti ei saa nendest pildifailidest teha järeldust, et süüdistatava ütlused mälukaardi saamise asjaolude kohta ei vasta tõele. 16.
  8. Süüdistatava ütlused mälukaardi saamise asjaolude kohta haakuvad mälukaardi koopialt nähtuvate asjaoludega ning neid ütlusi pole mitte ühegi tõendiga ümber lükatud. Maakohtu vastupidine hinnang on alusetu ja väär. 16.
  9. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta 24.03.2021 vaatlusprotokolli, milles vaadeldi mälukaardi SanDisk 64GB koopiafaili nähtuvat asjaolu, et mälukaardilt leitud failide seas oli pilt arvutiekraanist, millele oli kuvatud eestikeelne 10

(47)artikkel. Prokuratuur pole väitnud ja ükski tõend ka ei kinnita seda, et süüdistatav valdas 2018 sügisel eesti keelt ja oli seetõttu eelduslikult võimeline lugema leidma ja lugema eestikeelseid veebilehti. Sellise pildi olemasolu mälukaardi koopiafailis toetab järeldust, et mälukaart oli enne selle süüdistatava valdusse sattumist eesti keelt valdava inimese kasutuses (mis omakorda toetab kaitseversiooni, et mälukaardil olevad fotod pärinevad suures osas ajast, mil mälukaart oli OK valduses). 16.
  1. Kuivõrd ühegi Huawei firma telefoni kasutamisega pole süüdistatavat alust seostada, siis räägib prokuratuuri enda poolt kohtule esitatud 14.09.2022 asitõendi täiendava vaatlusprotokollist nähtuv fakt, et mälukaardil on Huawei telefoni kasutamist kinnitav foto, vastu prokuratuuri hüpoteesile, et mälukaarti kasutas üksnes Jevgenijs Birins. 16.
  2. Maakohtu poolt viidatud tunnistaja AM ütlused ja jälitustoimingute protokollid ei anna alust järeldada, et kasutajanimede roguefitness/ 1k1ll4fun/ zangezz/ Flogiston 72/ Fluidiz/ gangbangorgy/ Bonanza nimede all tegutses üks ja sama isik, süüdistatav. 16.
  3. Kohtu viidatud Wickr Me vestlusest politseiagendi (kasutaja Gynnix) ja Roguefitness’i vahel ei saa järeldada, et politseiagendiga peetud vestluses osales süüdistatav. Kaitsja põhistab oma seisukohta väitega, et jõulude ja aastavahetuse perioodil käib Aasias miljoneid inimesi üle maailma ning teiseks süüdistatava viibimine Tais ei lange ajaliselt kokku sellega, mida oma Aasias viibimise kohta avaldas Wickr Me kasutajanime Roguefitness kasutaja. 16.
  4. Maakohus on järeldanud, et ajavahemikul 2018-2020 olid Jevgenijs Birinsi kasutuses kasutajanimed Teslaboy, Valhalla, ValhallaGroup, flogiston72, fluidis, Zangezz, 1k1ll4fun, roguefitness, gangbangorgy, BoNaNzA, Furbylover, Fluid, Apollo, Kill4me, huerong@mj.ms. Maakohus on kriminaalasjas määrava tähendusega faktilise asjaolu – süüdistuses loetletud kasutajanimede kasutamise Jevgenijs Birinsi poolt – tuvastanud vääralt. Tõendatuks saab lugeda vaid kasutajanime Drbtc1 kasutamist süüdistatava poolt.
  5. Kohus on teinud vea faktiliste asjaolude tuvastamisel. Viga faktilise asjaolu tuvastamisel tõi kaasa teo ebaõige kvalifitseerimise KarS § 184 lg 21 järgi. 17.
  6. Mitte ühestki Jevgenijs Birinsiga seostatavast tõendist ei nähtu, et süüdistatav oleks kunagi käsitlenud narkootilisi aineid. Ka uuritud (ja valdavalt kaudsete) tõendite kogum ei anna alust tuvastada narkootiliste ainete käitlemist süüdistatava poolt ja seda isegi juhul, kui võtta kohtuotsuse tegemisel arvesse ka lubamatuid tõendeid. Maakohus on alusetult ja ekslikult lugenud tuvastatuks KarS § 184 lg 2 1 sätestatud kuriteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise süüdistatava tegevuses. Tõendid ei kinnita selliste asjaolude esinemist ja seega pole süüdistusversioon kohtus tõendamist leidnud. Maakohtu vastupidine järeldus ei rajane tõenditele. Seega on maakohus otsuse tegemisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 1 p 12 ja lg 2 mõttes ning kohtuotsus ei vasta

§ 3051lg 1 ja 2 nõuetele.

17.2. Apellant heidab ette, et maakohtu otsusest ei ole jälgitav, kuidas kujunes ainete kogumüügil saadavaks summaks 3 144 810 eurot. Lisaks heidab kaebuse esitaja ette sedagi, et nn jaemüügihindade tuvastamise aluseks olnud dokument kujutab endast olemuselt ühe politseiametniku vastust menetleja päringule, kusjuures sellest vastusest ei nähtu vähimatki viidet vastuses toodud teabe päritolule või allikale. Apellant leiab, et sellises vormis dokument ei ole käsitletav tõendina, sest dokumendi 11

(47)sisuks ei ole midagi muud kui ühe inimese (politseiametniku) ütlus. Tõend, mis oma olemuselt ja sisult on isiku ütlus, kuid mis on vormistatud kirjaliku vastusena menetleja päringule, ei vasta ühelegi

§ 63lg 1 loetletud tõendi liigile.

Kuna tegemist pole ühegi

§ 63

lg 1 loetletud tõendiga, ei saa seda kasutada tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks. Lisaks viidatud vastus päringule ei ole tehtud ja vastus pole samuti järelikult saadud käesolevas kriminaalasjas. Teises kriminaalasjas kogutud tõendi kasutamine ei ole välistatud, kuid selleks peaks apellandi arvates olema täidetud 2 eeltingimust: esiteks peab olema võimalik kindlaks teha sellise tõendi käesolevas asjas kogumise asjaolud (kuidas tõend käesoleva asja materjalide hulka jõudis) ja teiseks peab olema tegemist teises kriminaalasjas kogutud lubatava tõendiga. Antud juhul pole kumbki nimetatud eeltingimus täidetud. Maakohus rajas KarS § 184 lg 21 sätestatud koosseisu olulise asjaolu – varalise kasu suuruse – tuvastamise lubamatule (

§ 63lg 1 sätestatud tõendite vormile mittevastavale) tõendile.

17.

  1. Tuginedes jälitustoimingu protokollile ja KP ütlustele teeb kaitsja omapoolsed tulu teenimise arvestused, mille kohaselt tuvastatuks võib lugeda, et Fluidis / BoNaNzA jt süüdistuses loetletud kasutajanimede „taga“ olnud isik teenis ainete müügist tulu 24 200 eurot. Siit omakorda järeldub, et käesoleva kaasuse asjaolud ei täida KarS § 184 lg 21 koosseisu, sest teo toimepanija poolt saadud varaline kasu ei küüni 40 000 euroni. Kui ringkonnakohus peaks mitte nõustuma apellandi muude väidetega ning leidma apellandi argumentidele vaatamata, et süüdistatav on talle ette heidetud teo toime pannud, siis eeltoodut arvestades tuleks tegu kvalifitseerida mitte KarS § 184 lg 21, vaid § 184 lg 2 p 1 järgi, ning vastavalt sellele tuleb muuta (kergendada) ka süüdistatavale mõistetud karistust.
  2. Apellant on seisukohal selleski, et kaitseversioon haakub asjas kogutud ja uuritud tõenditega vähemalt samavõrd kui süüdistusversioon ja sellest asjaolust tulenebki vältimatult järeldus, et süüdistusversiooni ei saa tõendatuks lugeda. Kui tuvastatud asjaolude pinnalt on kaitseversiooni tõelevastavus vähemalt võimalik, tuleb süüdistusversioon lugeda süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks ebapiisavalt tõendatuks

§ 7lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt.

Eelviidatud tõendamispõhimõtete ja

§ 7

lg 3 ebaõige kohaldamisega rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 12 mõttes.

  1. Kaitsja heidab maakohtule ette süüdistatava menetlusõiguste rikkumised maakohtus. Maakohus on süüdistatav andnud kohtu alla 14.02.
  2. Kuivõrd kohtu alla andmisel ei teinud maakohus otsustust süüdistatava suhtes tõkendi kohaldamise kohta, siis alates 14.02.2022 kuni käesoleva ajani on süüdistatavat vahistuses hoitud ilma seadusliku aluseta (vahistamismääruseta). Seda ei väära tõik, et maakohus tegi menetluse käigus 2.03.2022, 2.09.2022 ja 20.12.2022 määruse, mille sisuks oli süüdistatava vahistatuse põhjendatuks lugemine ja tõkendi muutmata jätmine.

§ 275

lg 2 ja 3 alusel vahistatuse põhjendatuks lugemine eeldab vältimatult seda, et vastava kohtumääruse tegemise aja seisuga on olemas kehtiv tõkendimäärus (vahistamismäärus). Ühtaegu on õiguslik nonsenss ja ilmselge PS § 20 nõuete rikkumine. 19.1. 22.05.2023 kohtuotsuses ei sisaldu tõkendi kohaldamise kohta ühtegi otsustust peale selle, et tõkend tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Eeltoodust tuleneb, et apellatsiooni esitamise aja seisuga on süüdistatav alates vahistatuse põhjendatuse viimasest kontrollimisest viibinud vahi all 10 kuud ning selle aja jooksul pole 12

(47)toimunud

§ 275lg 2 sätestatud toimingut ja vastava kohtumääruse vormistamist.

Süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine on kohaldatud ebaseaduslikult ka seetõttu, et peale 20.12.2022 pole toimunud vahistatuse põhjendatuse kontrolli

§ 275lg 2 ja 3 sätestatud korras.

19.

  1. Vangistuse pikaajalisest kestusest tulenevalt on vahistuse mõistlik aeg käesolevaks hetkeks ületatud ning süüdistatava jätkuv vahi all hoidmine on ka sellel põhjusel ebaproportsionaalne ja ühtlasi ebaseaduslik. Kokkuvõtvalt süüdistatava jätkuv vahi all hoidmine ei ole õigustatud ning ta tuleb viivitamatult vahi alt vabastada.
  2. Apellant vaidleb

§ 383

lg 2 alusel vastu 22.08.2022 kohtumäärusele, millega maakohus rahuldas prokuratuuri taotluse ja taandas menetlusest süüdistatava lepingulise kaitsja Andres Simsoni. Et A. Simsoni puhul ei esinenud alust käesolevast kriminaalasjast taandamiseks, kinnitab Eesti Advokatuuri aukohtu 13.04.2023 otsus. Apellant taotleb nimetatud tõendi vastuvõtmist ringkonnakohtus ja palub ringkonnakohtul seda tõendit hinnata

§ 321lg 6 alusel.

Apellant ei saanud tõendit maakohtule esitada põhjusel, et tõend loodi ajal, mil maakohus oli juba lahkunud nõupidamistuppa ja seetõttu puudus menetluslik võimalus seda maakohtule esitada.

  1. Kohtu tegevusele on etteheidetav seegi, et süüdistatav pidi maakohtu otsuse tõlget ootama enam kui 4 kuud (127 päeva). Selle aja jooksul ei saanud süüdistatav sisuliselt teostada oma menetlusõigusi kohtuotsuse vaidlustamisel ja kohtumenetlus de facto seisis. Kohtuotsuse tõlge tuleb süüdistatavale võimaldada mõistliku aja jooksul (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/64/EL,
  2. oktoober 2010, õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses, artikkel 3 lg 1).

§ 10

lg 8 sätestab, et dokumentide kirjalik tõlge tagatakse süüdistatavale mõistliku aja jooksul nii, et see ei halvenda nende kaitseõiguse teostamist. 22. Apellandi seisukoha järgi maakohus takistas süüdistataval oma kaitseõiguse efektiivset teostamist:

  1. a)kohtulikus eelmenetluses ei andnud maakohus kaitsjale täiendavat aega taotluste esitamiseks vaatamata asjaolule, et kaitsja oli kaitseaktis seda palunud;
  2. b)kohus ei rahuldanud kaitsjate taotlust asja arutamise edasilükkamiseks põhjusel, et süüdistatav oli Tallinna Vanglas määratud isolatsiooni ja seetõttu polnud kaitsjatel ja süüdistataval võimalik teostada sisulist ja efektiivset ettevalmistust kohtumenetluseks;
  3. c)maakohus ei rahuldanud kaitsja taotlust võimaldada süüdistataval kohtuistungitel osaleda ilma käeraudadeta. Alandatud oli inimväärikus ja puudus võimalus märkmeid teha. 23. Menetlusõiguste rikkumistega (nii eraldi võetult kui kogumis) kahjustati oluliselt süüdistatava kaitseõigust, st raskendati süüdistataval efektiivselt teostada oma õigusi, mis tulenevad IPKK artikkel 6 lõikest 3. Apellatsiooni esitaja on seisukohal, et koostoimes teiste apellatsiooni aluseks olevate asjaoludega muutsid need rikkumised menetluse maakohtus tervikuna selliseks, mis polnud ei aus ega õiglane. 24. Apellant on seisukohal selleski, et maakohus ei ole karistusaja kindlaksmääramisel asjaolusid õigesti arvestanud. 24.1. Karistusaja alguse (22.02.2022) määramisel jättis maakohus tähelepanuta, et süüdistatav peeti Eestis antud vahistamismääruse ja Euroopa Vahistamismääruse alusel Läti 13

(47)Vabariigis kinni 16.02.2022 ning perioodil 16.02.2022 – 22.02.2022 oli süüdistatav väljaandmisvahistuses Läti Vabariigis, mis oli tingitud Eesti vahistamismääruse täitmisest. KarS § 68 lg 1 sätestab, et eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. EL Nõukogu 13.03.2002 raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (2002/584/JSK) sätestab artiklis 26, et vahistamismääruse teinud liikmesriik arvab määratud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme tulemusel vahistamismääruse teinud liikmesriigis kantava karistuse kogupikkusest maha vahi all pidamise kogu kestuse, mis tulenes Euroopa vahistamismääruse täitmisest. Jevgenijs Birinsi karistusaja algust tuleb arvestada alates 16.02.
  1. 24.
  2. Lisaks jättis maakohus Jevgenijs Birinsi karistusaja arvestusest välja ajavahemiku, mil ta oli ajutiselt loovutatud Soome Vabariigile 5.07.2022 – 10.08.
  3. KarS § 68 lg 1 õigel kohaldamisel pidanuks maakohus määrama, et alates 11.08.2022 kuulub kandmisele 37 päeva vähem, s.o. 12 aastat 6 kuud ja 9 päeva vangistust.
  4. Alusetu süüdimõistmise tõttu on maakohtu otsus ebaõige osas, millega kaitsealuselt mõisteti riigi kasuks välja menetluskulud summas 1812,50 eurot. Selles osas kuulub maakohtu otsus tühistamisele. Maakohus jättis resolutsiooniga lahendamata süüdistatava menetluskulude (kaitsjatasu) hüvitamise taotluse. Kuivõrd Jevgenijs Birins tuleb täielikult õigeks mõista, peab menetluskulud kandma riik ning riigilt tuleb Jevgenijs Birinsi kasuks välja mõista hüvitis maakohtu menetluses kantud kaitsjatasu ja täiendavalt apellatsioonimenetluse kaitsjatasu katteks.
  5. Maakohus jättis resolutsiooniga lahendamata süüdistatava 20.02.2023 taotluse hüvitada talle süüteomenetlusega (vahistamisega) tekitatud kahju. Kuivõrd Jevgenijs Birins tuleb täielikult õigeks mõista, on süüdistatav SKHS § 5 lg 1 p 1 kohaselt õigustatud saama hüvitist SKHS § 11 lg 4 kohaselt vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju eest, võttes aluseks vahi all viibimise kestust päevades ja 2022 III kvartali keskmine brutokuupalga alusel kujunevat hüvitise päevamäära 55,97 eurot. Süüdistatava kaitsjate Oliver Nääsi ja Elise Altroffi apellatsioon
  6. Apellant on seisukohal, et Jevgenijs Birinsi telefonidesse sisenemine toimus vastuolus Läti õigusega, mistõttu kogutud tõendid on vastuolus

§ 65

lg-ga 1 ning need oleks tulnud jätta tõendikogumist kõrvale kui lubamatud tõendid. (RKKKo 3-1-1-31-11, p 18.3). Maakohus jättis hindamata (niigi lubamatute) andmekandjate/tõendite usaldusväärsuse. Originaalseadmete asukoht ei ole teada. Kaitsjatel ei ole olnud võimalik kontrollida andmekandjatest tehtud koopiaid, mille puhul puuduksid kahtlused, et neid on kolmandate isikute poolt eelnevalt töödeldud. Apellandid paluvad jätta kõik elektrooniliste andmekandjate koopiafailid tõendikogumist kõrvale.

  1. 15.07.2020 Jevgenijs Birinsi kinni pidamisel võeti temalt Lätis alustatud kriminaalasja raames ära erinevad elektroonilised andmekandjad, sh tumehall mobiiltelefon iPhone 10X; oranž mobiiltelefon iPhone XR ja sinine mobiiltelefon XIAOMI M1906F9SH. 15.07.2020 Jevgenijs Birinsi elukoha läbiotsimise protokolli kohaselt võeti ära mobiiltelefon iPhone helelilla.
  2. Maakohus on jätnud kontrollimata välisriigis kogutud tõendi lubatavuse. 14

(47)29.1.

§ 65

lõike 1 kohaselt välisriigis kogutud tõendi lubatavus sõltub selle kogumise vastavusest nii Eesti kui välisriigi õigusele. 29.2. Maakohus ei kontrollinud, kas tõendi kogumisel järgiti Läti õigust, mis viis menetlusõiguse olulise rikkumiseni. Maakohus jättis kontrollimata kas andmekandjate äravõtmine ja sisu uurimine toimus kooskõlas Läti õigusega. Maakohus jättis vastu võtmata kaitsja täiendava tõendi, millega kaitsja näitas elektrooniliste andmekandjate kogumise vastuolu Läti õigusega. Lisaks maakohus jättis tähelepanuta Jevgenijs Birinsi ütlused andmekandjate avamise ja tõendite kogumisest, mis ei toimunud kooskõlas Läti õigusega. Tõendid olid vajalikud täitmaks kohtuotsusele esitatud nõudeid (RKKKo 3-1-1-67-06, p 7.1). Kuna maakohus hindas end ebapädevaks hindamaks andmekandjate kogumise vastavust Läti õigusega, oleks maakohus pidanud korraldama täiendavate tõendite kogumise. Selliseks võimaluseks on

§ 297

lõike 1 kohaselt pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist määrata omal algatusel täiendavate tõendite kogumine

§ 273

lg 1 p 2 või

§ 307sätestatu kohaselt.

29.

  1. Jevgenijs Birinsi kinnipidamise juures olnud menetleja/tunnistaja DM ütlused ei võimalda kontrollida tõendi kogumise vastavust Läti õigusele. DM ei ole käsitletav Läti õiguse asjatundjana või isikuna, kes saaks hinnata tõendite lubatavust Läti õiguse järgi. DM üle kuulates käitus maakohus ebavõrdselt, jättes vastu võtmata kaitsja tõendi, millega sooviti tõendata vastupidist. 29.
  2. Tõendi kogumisel ei järgitud Läti õigust. Kaitsjate taotlus on ringkonnakohtul võtta vastu Läti advokaadi AK koostatud arvamus ühes lisadega, millest nähtub et elektrooniliste seadmete kogumine Läti Vabariigis ei toimunud Läti Vabariigi seaduse kohaselt. 29.
  3. Tõendi saamine Europoli vahendusel, ei tähenda, et Läti õigusest saab mööda minna.
  4. Kaitsja seab kahtluse alla välisriigis kogutud tõendi usaldusväärsuse. 30.
  5. Menetluses toimus Jevgenijs Birinsi isiku läbiotsimine ning Jevgenijs Birinsi elukoha läbiotsimine. Jevgenijs Birinsi läbiotsimisel politseijaoskonnas ära võetud erinevad elektroonilised seadmed (sh tumehall mobiiltelefon iPhone 10X; oranž mobiiltelefon iPhone XR; sinine mobiiltelefon XIAOMI jpm) on protokollis loetletud, kuid esemete säilitamist, nummerdamine, pakendamine, fotografeerimine, ei ole fikseeritud. Ka

§ 146

lõike 6 p 1 sätestab nõude märkida protokolli äravõetud objektide nimetused ja nende pakkimise moodus. Kaitsja seisukoha järgi esineb Jevgenijs Birinsi ütlustele tuginedes kahtlus, et elektroonilised andmekandjad võeti ära autost, kus Jevgenijs Birins kinnipidamise hetkel viibis. Sõiduki läbiotsimisprotokolli esitatud aga ei ole. 30.2. Jevgenijs Birinsi läbiotsimisel äravõetud elektroonilisi seadmeid, mis osutusid menetlejatele hiljem huvipakkuvateks, ei fikseeritud IMEI-koodide abil.

§ 60

lg 3 mõttes üldtuntud asjaolu on, et elektrooniliste seadmete IMEI-koode on võimalik tuvastada seadme välisel vaatlusel ilma seadmesse sisenemata. 30.

  1. 24.03.2021 ja 15.09.2022 vaatlusprotokollides vaadeldud iPhone XS Max’i ei ole Jevgenijs Birinsilt ühegi menetlustoimingu käigus ära võetud, kuna originaaldokumendist, s.o läbiotsimisprotokollist, seda ei nähtu. 30.
  2. Jevgenijs Birinsilt ei ole ühegi menetlustoimingu käigus ära võetud SD-kaarti, mida on vaadeldud 24.03.2021 ja 14.09.2022 vaatlusprotokollides. Kuidas ilmus menetlusse SD-kaart, ei selgita ükski dokument ega tunnistaja. 15

(47)30.
  1. Läti Vabariik mitte üheski Eestile edastatud dokumendis (või ütlustes) ei ole väitnud, nagu oleksid Läti menetlejad töödelnud Jevgenijs Birinsilt ära võetud elektroonilisi andmekandjaid iseseisvalt või nendesse üleüldse siseneda saanud. Tõenditest nähtuvana seadmed edastati analüüsiks Europoli. 30.
  2. Kaitsjad on seisukohal, et tegelikult on Läti Vabariigi menetlejad enne elektrooniliste seadmete Europoli saatmist nendesse juba sisenenud/töödelnud. Läti 7.12.2020 SIENA teate nr 1401209-93-123 kohaselt olevat Jevgenijs Birinsi vahistamise ajal konfiskeeritud SD-mälukaardi taastatud sisu laetud üles Europoli suurte failide jagamise platvormile (LFE). Läti Vabariik palus, et Europol jagaks faili ka Eesti, Soome ja Šveitsiga. 12.11.2020 ja 17.12.2020 koostas Läti SDmälukaardilt kogutud andmetele tuginevalt mh otsuse Jevgenijs Birinsi kriminaalvastutusele võtmiseks Lätis. Europolilt saadud SD-mälukaardi andmed jagati Eestiga alles
  3. aasta märtsis. Et Läti töötles andmekandjaid enne Europolile edastamist, tõendab kaudselt ka Europoli digitaalse kohtuekspertiisi aruanne, mille kohaselt edastas Läti Vabariik abipalve tehnilise ekspertiisi läbiviimiseks alles 1.09.2020, s.o poolteist kuud pärast Jevgenijs Birinsi kinnipidamist. 30.
  4. Jevgenijs Birinsilt ära võetud seadmete Läti poolt edastamine Europolile ei ole järgitav. 21.07.2020 SIENA teatega 1401209-73-1 soovis Läti Europolilt abi elektrooniliste andmekandjate avamisel. 11.05.2022 Europoli digitaalse kohtuekspertiisi aruande kohaselt olevat Läti edastanud vastava abipalve 1.09.
  5. Taotlus muudeti ametlikuks SIENA sõnumi 1401209-75-1 kaudu. Kriminaalasja materjalide hulgas ei ole SIENA teadet nr 1401209-75-
  6. Kuna seadmeid ei nummerdatud, pakendatud ega fotografeeritud, siis ei ole võimalik tuvastada, kas Europolile füüsiliselt edastatud seadmed olid identsed Jevgenijs Birinsilt ära võetutega. 30.
  7. Kaitsjad on seisukohal, et seadmete Europoli saamine võis olla töödeldud andmekandjate legitimeerimise abinõu, et jätta varju asjaolu, et erinevatesse andmekandjatesse oli Läti menetlejate poolt dokumenteerimata viisil ja teadmata ulatuses juba eelnevalt sekkutud.
  8. Kaitsjad rõhutavad, et tõendi käitlemisahela problemaatika seondub sellega, kas, kuidas ja millal võeti Jevgenijs Birinsilt ära väidetavalt temale kuulunud andmekandjad, kuidas tagati andmekandjate puutumatus, kas ja kuidas neid enne Europoli saatmist töödeldi ning kuidas toimus nende Europoli edastamine. 14.09.2022, 15.09.2022 ja 18.10.2022 täiendavad vaatlusprotokollid ja nende lisad ei kummuta tõendi käitlemisahela järgitavust. Tõendi käitlemise ahela puudulikkus enne Europoli saatmist muudab tõendi ebausaldusväärseks. 31.
  9. Apellandid ei nõustu

§ 66

lg 21 alusel politseiametnikust tunnistaja DM ütluste kasutamist tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks, kuna tunnistaja ei viibinud Jevgenijs Birinsi läbiotsimise juures ja ei saanud teada millised elektroonilised seadmed Jevgenijs Birinsilt ära võeti.

  1. Kaitsjad vaidlustavad maakohtu järelduse Jevgenijs Birinsi ütluste kohta, et Jevgenijs Birins ei ole eitanud, et temalt võeti kinnipidamisel ära erinevad telefonid. Kaitsja on seisukohal, et Jevgenijs Birins ei ole kordagi väitnud, et kõik elektroonilised seadmed, mida vaatlusprotokollides vaadeldakse, olid samad, mis võeti temalt ära tema läbiotsimisel.
  2. OK, KP ja JF peeti KarS § 184 lg 2 järgi kahtlustatavatena kinni käesolevast kriminaalasjast erinevates kriminaalasjades. OK, KP ja JF andsid käesolevas kriminaalasjas ütlusi 16

(47)tunnistajatena. Kaitsja leiab, et kriminaalasjade ühendamata jätmine on tõendite kunstliku loomise abinõu (RKKKo 3-1-1-90-11, p 13; RKKKo 1-20-1208, p 34) ning tunnistajate poolt antud ütlused tulnuks tõendikogumist kõrvale jätta. 33.1.

§ 216

lg 2 p 2 annab võimaluse jätta kriminaalasi samas kuriteos kahtlustatavate isikute suhtes ühendamata, kui isik on välisriigi kodanik ja viibib välisriigis. Apellant on seisukohal, et enne OK (jt kaaskahtlustatavate) tunnistajana ülekuulamist ei olnud menetlejal alust luua uut kriminaalasja või arvata, et kaastäideviijate ühist tegu peaks lahendama eri menetlustes. Kaitsjad järeldavad, et käesoleva menetluse esemeks oleva kriminaalasja alustamine täpselt üks päev enne OK tunnistajana üle kuulamist oli kantud eesmärgist kuulata OK üle tunnistajana, st koguda Jevgenijs Birinsi vastu tõendeid viisil, mis vastasel juhul poleks võimalik olnud. 33.2.

291 lg 3 sätestab isiku varasemalt deponeerimata ütluste vastu võtmise tingimused juhuks, kui tunnistaja keeldub kohtus ütluste andmisest. Apellant on seisukohal, et maakohus ei ole neid olulisi menetluslikke garantiisid järginud ning on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

OK varasemate ütluste vastuvõtmine ei olnud lubatav, kuna ütluste andmise asjaolud annavad alust kahelda nende ütluste kui tõendi usaldusväärsuses ja seeläbi ei ole täidetud

§ 291lg-st 3 tulenevad eeldused.

OK andis ütlusi tunnistajana, ilma kaitsjata. OK mõisteti kokkuleppemenetluse korras süüdi sanktsiooni keskmäärast oluliselt madalama karistusega. Lõpetuseks on ebaselge, millise tõendikogumi pinnalt otsustati OKule äratundmiseks esitamise protokolli lisada Jevgenijs Birinsi pilt, kelle kohta eelnevalt ja järgnevalt ei olnud kogutud ainsatki tõendit, mis seostaks Jevgenijs Birinsit süüdistusaktis etteheidetavate tegudega. 33.3. OK poolt tunnistajana antud ütluste ebausaldusväärsust kinnitavad tema poolt süüdistatavana antud ütlused. Kaitsja on seisukohal, et isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb uurida, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev (RKKKo 3-1-1131-13, p 11 jj). Käesolevas kriminaalasjas on OK oma väidetavas varustajas ära tundnud Jevgenijs Birinsi, temaga korduvalt kohtunud ja läbi käinud, kuid enda kriminaalasjas väitis OK, et ta ei tea, kellega tegu on või kas ta on välismaalane. Sellist vastuolu ei ole OK ka kuidagi selgitanud. Kaitsja asub seisukohale, et maakohus oleks pidanud jõudma tunnistajate ütluste osas seisukohale, et need on lubamatud. Alternatiivselt oleks maakohus pidanud kontrollima tunnistajate ütluste usaldusväärsust

§ 291

lõike 3 järgi ning järeldama, et OK isik, tema ülekuulamisi saatvad menetluslikud manööverdused ja ütlustes esinevad sisulised vastuolud ei võimalda teda käsitleda tõendina, kelle ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda.

  1. Kaitsjad ei nõustu maakohtu järeldusega, et teiste tunnistajate ütluste, jälitustoimingu protokollide ning asitõendi vaatlusprotokollidega on tõendatud nagu oleks kasutajanimede taga tegutsenud Jevgenijs Birins. 34.
  2. Kaitsjad on seisukohal, et maakohus on vääralt KP, JF ja AM ütlustele tuginedes jõudnud järeldusele, et kasutajanimede taga olevaks isikuks on Jevgenijs Birins. Maakohus asus täitma tekkinud lünka oma oletustega. Maakohus, asudes otsust põhistamine oletustega on kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud

§ 339lg 2 mõistes.

34.

  1. Kaitsjad viitavad sellelegi, et jälitustoimingute protokollid ei anna mitte mingisugust teavet selle kohta, kes oli kasutajanimede taga olev isik. Maakohus sai protokollidele tugineda üksnes osas, milles need tõendavad, et erinevate kasutajanimede taga tegutses üks inimene (või kooskõlastatult isikute grupp) – mitte selles, kes see isik oli. 34.
  2. Apellandid on seisukohal, et maakohus ei saanud Jevgenijs Birinsilt ära võetud elektrooniliste andmekandjate asitõendi vaatlusprotokollidele tugineda. Protokollid ei ole tõendina lubatavad ega usaldusväärsed. Asitõendite vaatlusprotokollid ei sisalda informatsiooni, millele tuginevalt oleks võimalik seostada Jevgenijs Birinsit süüdistusaktis 17

(47)etteheidetava käitumisega. Seega maakohtul nende tähtsuse kaalumine

§ 15kõike 3 kontekstis ei olnud vajalik. 34.3.1.Kaitsjad ei nõustu maakohtu eluliselt usutava järeldusega, et mälukaarti San

Disc 64GB kasutas isik, kes kasutas suhtlemisel nime fluidis. Kui mitte ühegi vaatlusprotokollis vaadeldud foto kohta ei ole metaandmeid ega informatsiooni selle kohta, millal ning kus on foto tehtud, st kas see on tehtud seadmega, milles oli parasjagu SD-kaart, või SD-kaardiga seadmele hiljem saadetud või SD-kaardile manuaalselt lisatud. Kaitsjad viitavad, et vaatlusprotokollist enesest nähtub, et osa SDkaardilt leitud pilte on olnud eelnevalt kellegi teise poolt vestluspartnerile saadetud (vt nt üksused nr 197952 ja 267371). Teadmata on, millal täpselt ning mis moel sattusid need SD-mälukaardile ja ei võimalda järeldada, et fotod on tehtud Jevgenijs Birinsi poolt. 34.3.2.Kaitsjad ei nõustu maakohtu järeldusega, et 24.03.2022 vaatlusprotokolli fotojäädvustused (telefoni WickrMe kontaktide hulgas olid mh fluidis, gangbangorgy, roquefitness, zangezz, zangezur, zeus123 ning seadme koopiafailis sisaldub Wickr Me vestlus kasutajate drbtc1 ja gangbangorgy vahel (BTC ülekandmist võimaldava aadressi edastamine 11.07.2020)) võimaldavad asuda seisukohale, et kasutajanimede taga oli Jevgenijs Birins. 34.3.3.Jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt on Fluidise (jt nimesid kasutanud) isik suhelnud mh suhtlusrakenduses Jabber. Mitte ühestki Jevgenijs Birinsilt ära võetud seadmest ei leitud Jabber rakendust. Maakohus on võtnud Jevgenijs Birinsit õigustava asjaolu ning asunud seda ümber hindama enda valitud viisil, mida ei toeta mitte ükski kriminaalasjas uuritud tõend. Menetlusse ei kaasatud eksperti või asjatundjat, kes saab anda selgitusi mh TOR brauseris ajaloo kustutamise kohta. Maakohus on ekslikult oletanud sedagi, nagu ei oleks teisi Jevgenijs Birinsilt väidetavalt ära võetud seadmeid uuritud. 34.3.4.Maakohus ei ole tähtsust omistanud 10.09.2020 vaatlusprotokollis vaadeldud JF 19.07.2020 sõnumivahetusele, mis ei võimalda teha järeldusi Jevgenijs Birinsi kohta. Maakohus on hinnanud tõendit ühekülgselt ning valikuliselt ning sellel ei ole Jevgenijs Birinsi süüküsimuse üle otsustamisel sisulist kaalu. 35. Apellandid on seisukohal, et maakohus järeldas ekslikult, et vestlusrakenduses SKY-telefoni ID 148E7T kasutajanime Bonanza taga on Jevgenijs Birins. 35.1. Kaitsja etteheide on, et Europoli digitaalse kohtuekspertiisi aruandest ei nähtu, kuidas, kelle ülesandel ning mis moel tuvastati SKY-telefoni konto. Sellele vaatamata, viitega 18.10.2022 vaatlusprotokollile järeldab maakohus, et Europolil õnnestus telefon avada, selle sisu alla laadida ja koopia Eestile edastada. Seega vaatlusprotokollis kajastatud info pärinebki digitaalse kohtuekspertiisi aruandest ja see info on kontrollitav. 35.2. Kaitsjad asuvad seisukohale, et küsimus, kas SKY-telefonidega on (kaugühenduse kaudu) võimalik siseneda kellegi teise seadmega ühendatud SKY kasutajakontole, on eksperdi või asjatundja pädevusse kuuluv eriteadmisi nõudev küsimus. AM kuulati menetluses üle tunnistajana. Kuni maakohtu põhjendusteni ei ole AMt asjatundjana käsitletud. Tuginedes kaitseväite ümberlükkamisel tunnistaja poolt antud ütlustele eriteadmisi nõudvas küsimuses, rikkus maakohus seega oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 35.3. AM ütlused on vastuolus muude tõenditega. 10.09.2020 vaatlusprotokollis nähtuvana SKY kasutajatoe sõnul ei olevat aga teise inimese kasutajakontole logimine võimalik. 18

(47)35.
  1. Europoli aruande järeldused, et SKY-id 148E7T on seotud IMEI-koodiga 35309210853877, on ebaõiged osas, milline SKY-id on seotud millise seadme IMEIkoodiga, sest pärast Jevgenijs Birinsi kinnipidamist tema mobiiltelefoni keegi kasutada ei saanud.
  2. Kaitsjad juhivad tähelepanu, et kohus on sisuliselt juhindunud OK ütlustest, püüdes ületada tõendamislünkasid oma siseveendumuse ja oletustega. OK ütlusi tuleb käsitleda kriminaalasjas otsustavatena. Kõik ülejäänud tõendid, millele maakohus väidab end olevat OK „kaalukate“ ütluste kõrval tuginenud, ei võimalda järeldada, et kasutajanimede taga oli Jevgenijs Birins. Lisaks muude tõendite osas on kahtlusi nende lubatavuse ja usaldusväärsuse osas, on parimal juhul tegemist kaudsete tõenditega, mille mingisugusesse konteksti asetamine saab tugineda üksnes ja ainult OK ütlustele.

§ 15

lg 3 sätestab, et kohtuotsus ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda (RKKKo 3-1-189-12, p 20; 3-1-1-41-13, p 10; 1-17-11682/102, p 23). 37. Kaitsjad paluvad ringkonnakohtul võtta

335 lg 1 ning § 297 lõike 1 alusel tõendina vastu Läti Vabariigi kriminaalõiguse asjatundja, Läti advokaadi AK kirjaliku arvamuse (ühes tõlkega eesti keelde). Arvamus tõendab, et Läti õiguse kohaselt ei olnud Jevgenijs Birinsi elektrooniliste andmekandjate kogumine seaduslik. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks vastu võtta ei allakirjutanute ega kaitsja J. Tehveri poolt esitatavat täiendavat tõendit (kaitsja HN 16.01.2023 avaldus Riia kohtule), paluvad kaitsjad alternatiivselt, et ringkonnakohus koguks

§ 65

lõike 1 tingimuste kontrollimiseks vajaliku tõendi

§ 297lõike 1 alusel ise.

KOHTUISTUNG

  1. Ringkonnakohtus
  2. veebruaril
  3. a toimunud kohtuistungil jäid kõik apellandid oma apellatsioonkaebustes esitatud põhjenduste ning taotluste juurde. Süüdistatav toetas kaitsjate apellatsioone ning vaidles prokuratuuri apellatsioonile vastu. 38.1 Kaitsja J. Tehver toetas 02.01.2024 ringkonnakohtule esitatud taotlust süüdistatava suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise asendamiseks kautsjoniga. Prokuratuur vaidles kaitsja taotlustele vastu. 28.02.2024 jättis ringkonnakohus oma määrusega süüdistatav Jevgenijs Birinsi kaitsja Jaanus Tehveri taotluse süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine asendamiseks kautsjoniga rahuldamata. 38.
  4. Ringkonnakohus rahuldas J. Birinsi kaitsja J. Tehveri taotlused võtta kriminaalasja materjalide juurde tõenditena vastu 1) Läti advokaat J. Birinsi kaitsja HN’i Lätis toimuvas kriminaalmenetluses 16.01.2023 tehtud avaldus Riia linnakohtule, millega kaitsja soovib tõendada, et Lätis kogutud tõendid ei ole praeguses kriminaalasjas lubatavad; 2) Eesti Advokatuuri aukohtu 13.04.2023 otsus, mis puudutab J. Birinsi teise kaitsja vandeadvokaat A. Simsoni taandamist praegusest kriminaalmenetlusest, millega kaitsja soovib tõendada, et J. Birinsi kaitseõigust on rikutud; 3) kaitsja 18.09.2023 pöördumine kohtute tõlketeenistuse poole, millega kaitsja soovib tõendada, et kriminaalasjas on kulunud ebamõistlikult pikk aeg maakohtu otsuse tõlkimisele, mistõttu pikalt jäi saabumata ka apellatsioonitähtaeg ning kohtumenetlusega ei saanud jätkata. Läti advokaat HN’i Riia linnakohtule esitatud avalduse osas kaitsja J. Tehver selgitas, et tegemist on nn „muu dokumendiga“

§ 63lg 1 tähenduses.

38.3. Ringkonnakohus jättis hilinenuna rahuldamata J. Birinsi kaitsjate O. Nääsi ja E. Altroffi esmakordselt alles apellatsioonimenetluses esitatud taotluse Läti Vabariigi kriminaalõiguse asjatundja vandeadvokaat AK’i kirjaliku arvamuse vastuvõtmiseks, millega kaitsjad soovivad tõendada, et Läti õiguse kohaselt ei olnud J. Birinsi elektrooniliste andmekogujate kogumine 19

(47)seaduslik.

§ 321

lg 6 kohaselt apellant võib apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel. Kaitsjad vastavasisulist taotlust nimetatud tõendi uurimiseks maakohtu menetluses ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHEJNDUSED JA SEISUKOHT

  1. Poolte apellatsioonides toodud küsimustele vastamiseks peab kohtukolleegium eelkõige vajalikuks kujundada seisukoht koos apellatsiooniga kaitsja J. Tehveri poolt esitatud ning ringkonnakohtu poolt rahuldatud taotluste osas, vastata kaitsja etteheidetele kriminaalasja arutamisel aset leidnud kriminaalmenetlusõiguse normide väidetavate oluliste rikkumiste kohta (I), samuti lahendada kõigi kaitsjate apellatsioonides tõstatatud küsimus Läti Vabariigis kogutud tõendite lubatavuse osas (II), vastata kaitsjate apellatsioonide ülejäänud argumentidele (III), peatuda J. Birins’ile etteheidetud tegevuse kvalifikatsioonil ning lahendada prokuratuuri apellatsioon (IV) ning lõpuks võtta kokku apellatsioonimenetluse tulemus ja lahendada apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude küsimus (V). I.
  2. Kaitsja J. Tehver esitas koos apellatsiooniga Eesti Advokatuuri aukohtu 13.04.2023 otsuse, mille kohaselt lõpetas 13.04.2023 Advokatuuri aukohus menetluse J. Birinsi kaitsja vandeadvokaat A. Simsoni tegevuse suhtes. Kaitsja soovib selle dokumendiga tõendada, et J. Birinsi kaitsja vandeadvokaat A. Simson oli maakohtu poolt põhjendamatult taandatud J. Birinsi kaitsmisest põhjusel, et ta kaitses teises kriminaalmenetluses süüdistatavat RJ, kes tunnistas end talle etteheidetud kuriteos osaliselt süüdi ning kelle huvid on vastuolus praeguses kriminaalasjas süüdistatav J. Birinsi huvidega. Kaitsja J. Tehver leiab, et sellise A. Simsoni põhjendamatu taandamisega rikuti J. Birinsi kaitseõigust. 40.
  3. Kohtukolleegium kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ning esmalt märgib, et aukohtu otsus ei lahenda mingil määral kaitsja A. Simsoni taandamise õigsust praeguses kriminaalasjas, kuna Advokatuuri aukohus ei ole pädev sellist otsustust hindama. Siiski aga möönab otsuses aukohtu koosseis, et asjaolu, et advokaadi endise kaitsealuse ütlused võivad olla teise (praeguse) kaitsealuse süü tuvastamise aluseks, võib viidata huvide konfliktile. Siiski leidis aukohus, et aukohtu menetluses ei ole advokaat toime pannud talle etteheidetavat distsiplinaartegu. Esitatud apellatsioonis kaitsja ei väidagi, et mingil menetlusetapil oleks J. Birins jäänud ilma õigusabi kaitseta. Advokaat J. Tehver on olnud J. Birinsi kaitsjaks nii eel- kui ka kohtulikul uurimisel. 40.
  4. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu määrus advokaat A. Simsoni taandamiseks ei ole ebaseaduslik. Advokaat A. Simson taandati maakohtu määrusega prokuröri taotluse alusel 22.08.
  5. Prokuröri taotluse kohaselt andis RJ teises kriminaalasjas (nr 1-204653) ütlusi, mis on vastuolus J. Birinsi huvidega. Et praegune kriminaalasi lahendati üldmenetluse korras, puudus asja arutaval kohtukoosseisul seisuga 22.08.2022 mistahes võimalus hinnata, kas RJ ütlused võivad olla vastuolus J. Birinsi huvidega. Prokuröri taotluse lahendamisel lähtus kohus taotluses toodud asjaoludest, mille osas vaidlus ka puudus. Selles taotluses toodu alusel on olnud kaitsja A. Simson antud kriminaalasjas varasemalt RJ kaitsja, kes oli esialgu samas kriminaalasjas kahtlustatav ja kelle suhtes materjalid eraldati eraldi menetlusse ja lahendati asi kokkuleppemenetluses. Kohtule esitatud süüdistusaktist nähtub, et süüdistuse kohaselt süüdistatakse klienti (J. Birinsi) muuhulgas narkootilise aine Eestisse saatmises ja RJ 20

(47)süüdistati selle aine käitlemises Eestis. Seega on RJ puhul tegemist isikuga, kes on olnud varem samas kriminaalasjas süüdistatav ja kellele esitatud süüdistus on olnud seotud J. Birinsile esitatud süüdistusega. Arvestades asjaolu, et RJ suhtes on varasemalt tehtud kohtuotsus kriminaalasjas, kus on ta läinud kokkuleppemenetlusse ja nende samade episoodidega seoses on esitatud süüdistus ka J. Birinsile, kes end süüdi ei tunnista, on maakohtu hinnangul tegemist kahe süüdistatava vahelise huvide konfliktiga. Ainetu on kaitsja apellatsioonis toodud argument, et 28.09.2020 RJt süüdimõistev kohtuotsus nr 120-4653 oli maakohtule taandamisotsustuse tegemise hetkel kättesaadav. Et kriminaalasi nr 1204653 oli lahendatud kokkuleppemenetluse korras, ei nähtu sellise kohtuotsuse motiividest, mis oli süüdistatava RJ ütluse sisuks. Prokurör loobus oma taotlusest kuulata praeguses kriminaalasjas tunnistajana RJ 31.08.2022 toimunud istungil. Sellest tulenevalt nähtub, et seisuga 22.08.2022 olid maakohtul kaalukad, veenvad ning põhjendatud alused kaitsja A. Simsoni taandamiseks. 40.
  1. Kuivõrd J. Birinsil oli nii eel- kui ka kohtulikul uurimisel valitud kaitsja vandeadvokaat J. Tehver, puuduvad alused väita, et kaitsja A. Simsoni taandamisega oli J. Birinsi kaitseõigust rikutud.
  2. Esitatud apellatsioonis toob kaitsja J. Tehver argumendina välja, et J. Birins viibib vahi all ebaseaduslikult alates 14.02.
  3. Süüdistatav anti kohtu alla 14.02.
  4. Kohtu alla andmisel ei käsitlenud kohus tõkendi küsimust. Sellest järeldub, et vahistamismääruse toime lõppes 14.02.
  5. Kohtukolleegium kaitsja sellise järeldusega ei nõustu ning esmalt märgib, et antud küsimus kaitsja poolt apellatsioonis toodud samadel argumentidel oli varasemalt praeguses kriminaalasjas määruskaebekorras juba jõustunud määrustega lahendatud. 41.
  6. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt J. Birinsi süüdistusakti menetlev kohtukooseis ei olnud teadlik Harju Maakohtu 18.12.2020 tagaselja vahistamismäärusest. Süüdistusaktis prokuratuur seda asjaolu ei kajastanud. Ühtlasi ei viidanud sellele ükski kohtumenetluse pool Harju Maakohtu
  7. jaanuari ja
  8. veebruari 2022 eelistungitel. Nimetatud istungitel arutati, et Jevgenijs Birins viibis samal ajal Läti Vabariigis vahistuses seoses seal läbiviidava kriminaalmenetlusega, mistõttu oli küsimuse all võimalus toimetada süüdistatav Eestisse ajutise loovutamise korras. Nii märkis maakohus ka kohtu alla andmise määrusesse, s.o süüdistatav viibis kohtu alla andmisel Läti Vabariigi kinnipidamisasutuses. Tõkendi kohaldamisega seotud küsimusi kohtu alla andmise määrus ei sisalda. Alles 28.02.2022 saabus maakohtule prokuratuuri taotlus kriminaalasjas korraldava istungi pidamiseks lahendamaks küsimus J. Birinsi suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud vahistamise jätkuvast põhjendatusest. 41.
  9. Ringkonnakohus selgitas oma 25.04.2022 määruses, et vaatamata menetluslikele minetustele, s.o kohtu alla andmise määruses ei käsitletud tõkendi küsimust, mistõttu puudus kohtu esialgne hinnang kohtueelses menetluses kohaldatud tagaselja vahistamismäärusele, toimetati süüdistatav Eestis ärakuulamiseks mitte kohtumenetlust läbi viiva kohtuniku, vaid eeluurimiskohtuniku juurde, otsustas maakohus tõkendi kohaldamise lõpliku küsimuse, olles eelnevalt
  10. märtsi 2022 eelistungil kuulanud ära prokuröri, kaitsja ja süüdistatava seisukohad (vt Harju Maakohtu
  11. märtsi 2022 istungiprotokoll), olulise viivituseta. Kohus viis istungi kohtumenetluses tõkendi kohaldamise otsustamiseks läbi nii, nagu nõuavad

§ 259

lg-d 2, 3 ja lähtuvalt kujunenud menetluslikus olukorras kohtul olnud parimast teadmisest. Menetluse käik näitab, et vaatamata eelkirjeldatud menetluslikule segadusele, oli kohtulik kontroll Jevgenijs Birinsi põhiõiguste tagamise üle sel ajal tagatud. 41.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa Jevgenijs Birinsi põhiõiguste 21

(47)rikkumist tuvastada, kuna tema puhul sai nii
  1. veebruaril 2022, kui toimus süüdistatava küsitlemine eeluurimiskohtuniku poolt kui
  2. märtsil 2022, mil toimus tõkendi jätkuva kohaldamise küsimuses maakohtus eelistung ja kohus tegi vaidlustatud määruse, rääkida nii põhjendatud kuriteokahtluse kui ka vähemalt ühe vahistamisaluse olemasolust. Vaidlustatud määruses on kohus tuvastanud põhjendatud kuriteokahtluse Jevgnijs Birinsile esitatud süüdistuse asjaolude alusel. Arvestades, et süüdistatav on Eesti kriminaalmenetluses olnud vahi all alates
  3. veebruarist 2022, leidis ringkonnakohus, et ei saa rääkida vahistamise mõistliku aja ületamisest. 41.
  4. Esitatud apellatsioonis juhib kaitsja lisaks tähelepanu, et peale viimast 20.12.2022 määrusega vormistatud vahistuse põhjendatuse kontrolli

§ 275lg 2, 3 alusel, ei ole J.

Birinsi suhtes tõkendi jätkuva põhjendatuse kontrolli enam teostatud, mis omakorda muudab vahistamise ebaseaduslikuks. Kohtukolleegium kaitsja sellise käsitlusega ei nõustu ning märgib, et KarS § 275 lg 2 kohaselt kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all, kontrollib kohus vahistuse põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul, koostades selle kohta kirjaliku määruse. Maakohus on praeguses kriminaalasjas otsuse tervikteksti kuulutanud 22.05.2023, seega vähem kui 6 kuu möödumisel viimasest 20.12.2022 vahistuse põhjendatuse kontrollist. Viidatud

§ 275

lg 2 määrab üheselt, et kohus kontrollib vahistuse põhjendatust maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas, mis nii kehtiva kohtupraktika (vt nt RKKKo nr 1-21-2771/86, p 10) kui ka viidatud normi grammatilise tõlgenduse kohaselt tähendab, et peale maakohtu poolt kriminaalasjas sisulise lahendamise tulemusena süüdistatava süü küsimuse otsustamist ning karistuse mõistmist süüdistatava jätkuva vahistatuse põhjendatuse kontrolli ei toimu ning seda olenemata asjaolust, et kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni kulub veel veidi aega ning süüdimõistev kohtuotsus võib olla järgmiste kohtuastmete poolt hoopis tühistatud. 42. Kaitsja J. Tehver nimetab apellatsioonis kriminaalmenetlusnormide rikkumiseks, mis omab kumulatiivset mõju teiste väidetavate menetlusrikkumistega, asjaolu, et maakohtu otsuse tõlkimisele kulus ebamõistlikult pikk aeg. Kaitsja märgib, et maakohus kuulutas otsuse 22.05.2023, kohtuotsuse tõlge vene keelde (mida süüdistatav valdab) valmis 21.09.2023 ning süüdistatav sai kohtuotsuse tõlke kätte 25.09.2023, seega pidi süüdistatav tõlget ootama enam kui 4 kuud, mil tema ei saanud oma kaitseõigust teostada. Kohtukolleegium märgib, et

§ 319

lg 3 kohaselt vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule, seega tõlke valmimise viibimise tõttu saabus kriminaalasjas apellatsioonitähtaeg tõesti alles 26.10.2023. Kohtukolleegium nõustub, et kohtuotsuse tõlke valmimine 127 päeva jooksul on võrdlemisi pikk aeg, mille jooksul kaitsjad aga olid prokuratuuriga võrreldes kahtlemata soodsamas olukorras, kuna võisid oma apellatsioone koostada, parendada ning täiendada oluliselt pikema apellatsioonitähtaja jooksul. Seega ei saa antud juhul rääkida süüdistatava huvidele avaldunud üksnes negatiivsest mõjust. Samuti ei saa antud juhul rääkida ebamõistlikult pikast menetlusajast tervikuna. Tõlke valmimisele kulunud pikema aja on ringkonnakohus täiel määral kompenseerinud asja arutamise kiirusega apellatsiooniastmes. Apellatsioonitähtaja saabumise päeval ehk 26.10.2023 pöördus ringkonnakohus menetlusosaliste poole neile sobiva istungipäeva leidmiseks. Kõigile sobivaks istungipäevaks oli 13.12.2023 ning 30.10.2023 määrusega ringkonnakohus määras kriminaalasja arutamisele suulises menetluses esimesele kõigile menetlusosalistele sobivale päevale. 13.12.2023 toimuma pidanud kohtuistung jäi ära prokuratuuri taotlusel prokurör V. Verte haigestumise tõttu. Ringkonnakohus astus koheselt menetlusosalistega kirjavahetusse leidmaks järgmist kõigile menetlusosalistele istungi pidamiseks sobivat aega. Selliseks kuupäevaks oli reede 22

(47)23.02.2024, mil kohtuistung sai ära peetud. Alates apellatsioonitähtaja saabumisest 26.10.2023 kuni 23.02.2024 oli kriminaalasjas istungi pidamine võimatu põhjusel, et see ei sobinud kas mõnele kolmest süüdistatava kaitsjatest või prokurörile. Selliselt on põhjendamatu kaitsja J. Tehveri arusaam, et maakohtu otsuse tõlke pika valmimisaja tõttu on rikutud kriminaalasja mõistlikku menetlusaega ning süüdistatava kaitseõiguse teostamine.
  1. Veel toob kaitsja J. Tehver apellatsioonis välja, et süüdistatava õigust kaitsele oli rikutud viisil, et kohtlikus eelmenetluses ei andnud maakohus kaitsjale täiendavat aega taotluste esitamiseks vaatamata asjaolule, et kaitsja oli kaitseaktis seda palunud. Kohtukolleegium kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu. Väärib märkimist, et erinevalt apellatsioonis väidetust, pole kaitsja kaitseaktis täiendavat tähtaega muude taotluste esitamiseks palunud. Kaitsja üksnes märkis kaitseakti punktis E, et kuigi muid taotlusi kaitseakti esitamise aja seisuga kohtule ei esita, ei välista ta siiski, et esitab kohtumenetluse käigus ka muid taotlusi. Maakohus tõlgendas kaitseaktis viidatud seisukohta hoopis kaitsja soovina pikendada kaitseakti esitamise tähtaega. J. Birinsi kohtu alla andmise määrusest nähtub, et kohus ei rahuldanud kaitseakti esitamise tähtaja pikendamise taotlust. Sellist taotlust kaitsja pole kaitseaktis teinud. Siiski nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtu suulise seisukohaga eelistungil, et J. Tehver on kokkuleppel kaitsja, süüdistusakt tuli kohtusse ja ta sai selle kätte juba oktoobrikuus. Kokkuleppel kaitsjal on tal olnud piisavalt aega ja võimalust (märkus - üle 2 kuu) kokku leppida isikuga kohtumises ka Läti kinnipidamisasutuses. Ka läbi Läti kaitsja on võimalik kaitsjal suhelda. Üksnes kaitseaktis toodud põhjendusel, et süüdistatav ei ole Eesti vanglas, temaga ei ole võimalik suhelda, sellel alusel kohus kaitsja taotlust kaitseakti esitamise tähtaja pikendamiseks ei rahuldanud. Lõpetuseks väärib märkimist, et esitatud apellatsioonis ei nimeta kaitsja ühtegi tema poolt taotletud tõendit, mis oleks maakohtu poolt vastu võtmata jäänud põhjendusel, et selle kogumist ei taotletud kaitseaktis. Kaitsjal oli tagatud võimalus esitada taotlusi täiendavate tõendite kogumseks kuni kohtuliku uurimise lõpuni, mida ta ka tegi. Maakohtu poolt vastu võtmata jäänud advokaat HN poolt Riia Linnakohtule esitatud menetlusdokument oli maakohtu poolt hinnatud hoopis asjassepuutumatu dokumendina, mis ei oma tähtsust kriminaalasja õigeks lahendamiseks. Maakohus märkis selle dokumendi kogumise taotluse rahuldamata jätmisel, et asjakohased „Läti kohtuotsused võiksid olla tõendiks. Advokaadid esitavad kõigis protsessides erinevaid taotlusi ja ainuüksi see, et advokaat esitab taotluse, see veel ei kinnita mingit fakti, taotlus on advokaadi nägemus“. ( 23.01.2022 kohtuistungi protokoll, lk 7)
  2. Kaitsja J. Tehver leiab, et kaitseõiguse teostamine oli takistatud ka viisil, et kohtuliku arutamise alguses ei rahuldanud kohus kaitsjate taotlust asja arutamise edasilükkamiseks põhjusel, et kaitsjale selgus ootamatult 16.08.2022, et süüdistatav on Tallinna vanglas määratud isolatsiooni, mistõttu oli temaga kohtumine võimalik üksnes vaheseinaga eraldatud ruumis, mistõttu puudus kaitsjal võimalus koos süüdistatavaga istungiteks efektiivsemalt ette valmistuda. Ringkonnakohtule jääb selline kaitseargument arusaamatuks, kuna sellega kaitsja sisuliselt tunnistab, et istungiteks ettevalmistamisega alustas ta alles 2022 augusti keskpaigas. Varasemalt on märgitud, et kaitsja J. Tehver on olnud J. Birisni kokkuleppel kaitsja alates oktoobrist
  3. Süüdistusakt ning kriminaalasja materjalid olid kaitsja kasutuses samuti hiljemalt oktoobrist
  4. Hiljemalt 23.02.2022 oli J. Birins toimetatud Eestis eeluurimiskohtuniku juurde ning 02.03.2022 toimus maakohtus eelistung tõkendi jätkuva kohaldamise küsimuses. Selliselt väita 2022 aasta augustis (sic! 6 kuud hiljem), et maakohtu poolt 2022 aasta alguses planeeritud ning kaitsjaga kooskõlastatud istungipäevadeks ettevalmistus oli takistatud maakohtu poolt, kuna kaitsjale ootamatult selgus, et J. Birins viibib isolatsioonis ning ettevalmistus istungiteks peab toimuma läbi klaasvaheseina, on 23
(47)põhjendamatu. Kaitsjal on olnud rohkem, kui piisavalt aega süüdistatavaga kohtumisteks kriminaalasja sisuliseks arutamiseks ettevalmistamise eesmärgil.
  1. Kaitsja leiab, et J. Birinsi õigusi on rikutud sellega, et ta pidi osalema maakohtu istungitel käeraudades. Maakohus ei rahuldanud kaitsja 22.08.2022 taotlust süüdistatavalt kohtuistungite ajaks käeraudade äravõtmiseks. Kohtukolleegium märgib, et käeraudade kohaldamine kohtuistungil ei ole iseenesest vastuolus EIÕK artikliga
  2. Samas märgib ringkonnakohus, et käeraudade kohaldamine peab igal juhul olema proportsionaalne ning kohus peab põhjendama käeraudade kohaldamise vajalikkust lähtudes konkreetsele süüdistatavale antud ohuhinnangust. Seega möönab kohtukolleegium ka seda, et käeraudade ebaproportsionaalne kohaldamine kohtuistungil võib moodustada EIÕK art 3 rikkumise. (vt nt EIK 27.05.2014 kohtuotsus Radkov ja Sabev vs Bulgaaria, avaldused nr 18938/07 ja 36069/09). Käeraudade kasutamine kohtuistungil peab olema erand, mitte reegel. Lisaks süüdistatava inimväärsele kohtlemisele seondub käeraudade kasutamine ka süütuse presumptsiooni põhimõttega, sest seeläbi võidakse luua avalikkusele või kohtule süüdistatavast mulje kui süüdimõistetust (vt pikemalt M. Kärner, K. Rosin. Teekaardidirektiivid kahtlustatavate ja süüdistatavate õiguste tagajana kriminaalmenetluses. Direktiiv (EL) 2016/
  3. – Juridica 7/2018, lk 503-505). Siinkohal tuleb arvestada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/343 artiklit 5, mille kohaselt võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et süüdistatavat ei esitleta kohtus süüdlasena füüsilist vabadust piiravate meetmetega (sh käerauad – vt põhjenduspunkt 20). Direktiivi kohaselt ei välista see käeraudade kohaldamist, kui see on juhtumipõhiselt vajalik seoses turvalisusega või vältimaks, et süüdistatav põgeneb või suhtleb kolmandate isikutega. Samas leiab kohtukolleegium, et kõnesoleval juhul ei kahjustanud käeraudade kasutamine süüdistatava õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele EIÕK art 6 tähenduses.
  4. Kohtukolleegium leiab kokkuvõtvalt, et kaitsja J. Tehveri apellatsioonis toodud argumendid maakohtu menetluses aset leidnud väidetavast kaitseõiguse teostamise, kumulatiivse mõjuga kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumistest, mis moodustaksid koosmõjus rikkumise süüdistatava õiguse ausale ja õiglasele kohtumenetlusele, on seega põhjendamatud. II.
  5. Vastuseks kaitsjate apellatsioonides kattuvatele argumentidele, et Läti Vabariigis kogutud tõendid on lubamatud, kuna on kogutud vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega ning Läti Vabariigi õiguse rikkumisega, märgib kohtukolleegium järgmist.
  6. Koos apellatsiooniga esitas kaitsja J. Tehver Läti advokaat J. Birinsi kaitsja HN’i Lätis toimuvas kriminaalmenetluses 16.01.2023 tehtud avalduse Riia Kohtule, millega kaitsja soovib tõendada, et Lätis kogutud tõendid ei ole praeguses kriminaalasjas lubatavad. 48.
  7. Ringkonnakohus rahuldas kaitsja taotluse ning võttis Läti advokaat HN avalduse tõendina vastu. Kaitsja selgitas, et tegemist on nn „muu dokumendiga“

§ 63lg 1 tähenduses.

Järgnevalt kujundab ringkonnakohus seisukoha, mis tõendi liigiga on tegemist, mis teavet saab antud dokumendiga tõendada. Siinkohal peab kohtukolleegium vajalikuks korrata kohtupraktikas kujunenud seisukohti, millega pannakse paika välisriigi õiguse sisu tuvastamise eesmärgil kogutud tõenditele esitatavad nõuded. Kohtukolleegium ei nõustu argumendiga, et välisriigi õiguse sisu tuvastamisel on lubatavad üksnes asjakohased välisriigi kohtulahendid. 24

(47)Kolleegium on jätkuvalt seisukohal, et välisriigi õiguse sisu tuvastamiseks on lubatavad kõik

§ 63lg-s 1 nimetatud tõendid.

Samas on tegemist asjaoluga, mille tõendamiseks võib tugineda ka nn vabatõenditele

§ 63

lg 2 mõttes.

§ 63

lg-s 2 sätestatu kohaselt on aga lubatud sama paragrahvi esimeses lõikes loetlemata tõendiliike (nn vabatõendeid) kasutada väga kitsalt vaid menetluse enese kulgu puudutavate asjaolude tuvastamiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.03.2007 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-125-06, p 16). Kuigi üldreeglina ei või kohus õigusküsimuste lahendamiseks tugineda asjatundja seisukohale või eksperdiarvamusele, siis olukord on erinev välisriigi õiguse kohaldamise vajaduse korral. Eesti Vabariigi kohus ei pruugi erinevalt riigisisese õiguse normidest olla pädev iseseisvalt välisriigi õigust rakendama ja seetõttu on õigustatud välisriigi õigusnormide sisu väljaselgitamiseks tugineda muu hulgas asjatundjate ning ekspertide arvamustele. Ringkonnakohus jääb selles küsimuses oma varasema, 1-15-11024 lahendis sisalduva seisukoha juurde (vt viidatud lahendi p 17.1). 48.2. Samas jääb kohtukolleegium oma varasema seisukoha juurde, et välisriigi õiguse sisu selgitava nn vabatõendina esitatud õiguse asjatundja arvamuse hindamisel tuleb tõendi täieliku või osalise lubatavuse üle otsustamiseks vaadata, mida arvamus sisaldab. Juhul, kui asjatundja kirjalik arvamus sisaldab avalike allikate abil kontrollitavaid fakte, ei ole tegelikult adekvaatset põhjust nende kõrvale jätmiseks. Tegemist on asjaoludega, mida on võimalik tunnistada

§ 60lg 3 alusel üldtuntuks.

Näiteks kui arvamuses on tuginetud artiklitele, kohtuasjadele ning lahenditele jpm, mille tekstidega või nendest tehtud kokkuvõtetega on kõikidel huvilistel võimalik internetis tutvuda. Asja lahendamisel ei saa aga arvestada seda osa välisriigi õiguse asjatundja kirjalikust arvamusest, milles konstrueeritakse teabe, andmete ja faktide põhjal järeldusi. Järelduste ning nendeni jõudmise asjaolude kohta peab välisriigi õiguse spetsialist andma kohtus asjatundjana ütlusi. Kui füüsilisel isikul on teadmised mingisuguse spetsiifilise valdkonna kohta, mis on menetlusosaliste ja kohtu jaoks tundmatu, siis on ta asjatundja, kes saab kooskõlas

§ 63lg 1 oma teadmisi vahendada ütluste vormis.

Kuigi vabatõendiks loetakse tõendit, mis ei ole

§ 63

lg 1 nn rangete tõendite loetelus, pole võimalik ütlusi kirjaliku arvamusega asendada. Asjatundja vahetu küsitlemise poolt räägib juba kasvõi seegi, et vastaspoolel on õigus õõnestada asjatundja pädevust, esitades talle esmalt küsimusi tausta ja teadmiste kohta. (vt. TalRKo nr 1-21-7384 p 54 (jõustumata)). 48.3. Kui tulla tagasi Läti advokaat HN’i Lätis toimuvas kriminaalmenetluses 16.01.2023 Riia kohtule tehtud avalduse juurde, millist kaitsja on taotlenud vastu võtta kui „muud dokumenti“

§ 63lg 1 tähenduses, leiab kohtukolleegium järgmist.

Kohtukolleegiumi veendumusel „muu dokumendina“ esitatud tõend tõendab vaid fakti, et Läti Vabariigis kriminaalmenetluses nr 11815000820 esitas süüdistatava J. Birinsi kaitsja advokaat HN kohtule avalduse, mis on „koostatud J. Birinsi ülesandel, tuginedes J. Birinsi esitatud andmetele ja täpsustanud teabele asjaolude kohta“. Selle avaldusega on süüdistatav palunud Riia kohtul mitte lubada kriminaalasjas nr 11815000820 prokuratuuri esitatud tõendeid, mida ei ole veel kohtuliku uurimise käigus kontrollitud, üle anda Eesti Vabariigi pädevale asutusele. Muid asjaolusid selle dokumendiga tõendada ei ole võimalik. Dokument ei sisalda viiteid asjakohasele Läti õigust selgitavale seadusandlusele, artiklitele, kohtulahenditele jms, mida oleks võimalik kontrollida ning millistest tuleneks välisriigi õigust selgitavat tõendusteavet, mis oleks asjakohane praeguse kriminaalasja õigeks lahendamiseks. Nagu eespool on märgitud, ei saa kohus tugineda J. Birinsi Läti kaitsja HN kui Läti õiguse asjatundja õiguslikele järeldustele, seda enam, et ta on erapoolik ning tegutseb süüdistatava huvides. Samuti on praeguse kriminaalasja tõendikogumi alusel tuvastatav, et HN viidatud avaldus on jäänud Riia Linnakohtus edutuks, kuna viidatud Läti menetluses kogutud tõendid olid üle antud Eesti Vabariigi prokuratuurile ning on vaidluse all praeguses kriminaalasjas. Selliselt asub ringkonnakohus seisukohale, et Läti advokaat J. Birinsi kaitsja HN’i Lätis 25

(47)toimuvas kriminaalmenetluses nr 11815000820 16.01.2023 tehtud avaldusega Riia Linnakohtule ei ole kuidagi võimalik tõendada, et Lätis kogutud tõendid ei ole praeguses kriminaalasjas lubatavad. 49. Kaitsja J. Tehver leiab oma apellatsioonis, et Läti Vabariigis kogutud tõendid on kogutud ning talletatud viisil, mis on Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega vastuolus. Apellatsioonis leitakse, et J. Birinsilt kinnipidamisel andmekandjate äravõtmine ja nende edasine käitlemine on teostatud viisil, mis on muutnud kogu tõendite indentifitseeritavuse, jälgitavuse ja rikkumatuse kontrollimise võimatuks. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalmenetluses tõendeid kogudes peavad menetlejad tagama, et tõendite kogumise asjaolud oleks kohtumenetluses kontrollitavad ning kontrollitavuse nimel peavad olema tagatud tõendite identifitseeritavus, jälgitavus ja rikkumatus, mis kaitsja hinnangul kuulub Eesti kriminaalmenetluse põhimõtete hulka. Selline põhimõte on tuletatav ühelt poolt ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttest ja teiselt poolt kaitseõiguse tagamise põhimõttest, mis on mõlemad Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetena tunnustatud. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja segab põhjendamatult ühte tõendite kogumise ja hindamise põhimõtted, mis on erinevad protsessid ning toimuvad erinevate põhimõtete järgi. Nii toimub tõendite hindamine

§ 61

kohaselt, tõendite kogumise üldtingimused on sätestatud aga

§-s 64.

§-s 64 sisaldub üks Eesti kriminaalmenetluse põhimõte, mille kohaselt on keelatud tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades. Kaitsja ei väidagi esitatud apellatsioonis, et J. Birinsilt kinnipidamisel andmekandjate äravõtmine ja nende edasine käitlemine on teostatud viisil, mis on vastuolus

§ 64tõendite kogumise üldtingimustega.

Eesti kriminaalmenetluse üheks tunnustatud põhimõtteks tõendite hindamise osas on tõendite vaba hindamise põhimõte, mis erineb näiteks Common law riikides kehtivast „fruit of a poisonous tree/mürgise puu vilja“ põhimõttest/doktriinist, mille kohaselt ebaseaduslike politseitoimingutega saadud tõendid on üldiselt lubamatud, nagu ka kõik nende tõendite tulemusena omakorda avastatud tõendid. Olgu siinkohal kõrvalepõikena märgitud, et ka selles doktriinis on olemas hulga erandeid, mille puhul toimingu ebaseaduslikkus ei välista tõendi lubatavust, kuid see ei ole praeguse kaasuse teemaks. Tulles tagasi tõendite vaba hindamise põhimõtte juurde, on see põhimõte tuletatav nii kohtupraktikast kui ka eelkõige

§-st 61, mille ei ole kohaselt ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu; kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Järeldust, et kaitsja seab tõendite lubatavusele ülemäära kõrged nõuded, toetab ka Eesti kohtupraktika. Nii näiteks on Riigikohus varasemalt korduvalt asunud seisukohale, et kui tuvastatakse narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hiljem on võimatu kindlaks teha, milline oli aine kontsentratsiooniaste, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 13 ja
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-6809, p 8.5). Viidatud kohtuasjades oli tegemist olukorraga, kus narkootilist ainet kätte ei saadud. Riigikohus aktsepteeris, et põhimõtteliselt on teatud asjaoludel lubatav narkojoobe tekkimise võimalikkust ja narkootilise või psühhotroopse aine suurt kogust tuvastada ka vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt. Sellist seisukohta saab põhjendada arusaamaga, et kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt ei ole ka KarS §-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist piiratud kindlat liiki tõendite olemasoluga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. novembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-95-16, p 23). See näide on asjakohane, kuivõrd narkootlise aine käitlemise suurt kogust on lubatud tuvastada tuginedes tunnistajate ütlustele 26

(47)olukorras, kus ainet ennast pole kättegi saadud, aine osas läbiviidud ekspertiisi tulemustest rääkimata. Praeguses kaasuses seavad kõik kaitsjad kahtluse alla eelkõige seda, kuidas J. Birinsilt kinnipidamisel temalt äravõetud andmekandjad olid fikseeritud läbiotsimis- ning isiku läbivaatuse protokollis ning kas ja kuidas need samad esemed olid toimetatud Europoli ekspertiisile, mis andiski J. Birinsi suhtes ebasoodsaid süüstavaid tõendeid. Kohtukolleegium leiabki kokkuvõtvalt, et praegusel juhul ei seisne küsimus J. Birinsi läbiotsimise tulemusel saadud tõendite lubatavuses, vaid nende tõendite usaldusväärsuses. Kriminaalasjast ei nähtu teavet, et Läti Vabariigis kogutud tõendid on kogutud ning talletatud viisil, mis on Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega vastuolus.
  1. Kõik kaitsjad leiavad, et maakohus ei ole kontrollinud, kas Läti Vabariigis J. Birinsi kinnipidamisel temalt äravõetud elektroonilised andmekandjad on kogutud Läti Vabariigi seaduste kohaselt ning esitatud apellatsioonides teevad järelduse, et J. Birinsilt andmekandjate kogumine ei toimunud kooskõlas Läti õigusega. Kaitsjad kritiseerivad maakohtu põhjendusi selles osas, mis piirduvad seisukohaga, et „Eesti kohus ei ole pädev hindama kas Läti Vabariigi ametivõimude poolt J. Birins’i kinnipidamine 15.07.2020 Lätis ja andmekandjate (telefonid, mälukaart) leidmine toimus Läti Vabariigi kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud norme järgides, kohtul puudub ka info, et neid norme oleks rikutud või oleks rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat“. Kaitsjad O. Nääs ja E. Altroff leiavad, et kahtluse tekkimisel, et tõendid ei ole kogutud Läti Vabariigi kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud norme järgides, oleks pidanud maakohus omal algatusel selliseid tõendeid koguma. Kohtukolleegium märgib, et selles kontekstis viitavad kaitsjad seejuures Tallinna Ringkonnakohtu otsusele asjas 1-15-11024, millele on eespool viidatud ka praeguses lahendis. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjate selles osas toodud argumentidega järgnevatel põhjustel. 50.
  2. Välisriigis saadud tõendite lubatavust Eesti kriminaalmenetluses reguleerib

§ 65

. Riigikohus on varasemalt asunud aseisukohale, et tõlgendades

§ 65

lg-tes 1 ja 2 sätestatut nende koostoimes, tuleb asuda seisukohale, et reeglina on välisriigis selle riigi seaduste alusel ja Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega kooskõlas saadud tõend Eesti kriminaalmenetluses lubatav vaid siis, kui see tõend on saadud Eesti abistamistaotluse alusel (RKKKo nr 3-1-1-89-12, p 11). Praeguses kriminaalasjas on Eesti Vabariigi Riigiprokuratuur vaidluse all olevate elektrooniliste andmekandjate osas koostanud kaks 01.12.2020 ja 04.12.2020 Euroopa uurimismäärust, millega muuhulgas taotles juurdepääsu J. Birinsi valdusest leitud elektrooniliste seadmete (andmekandjate) sisust tehtud koopiafailidele: vastavalt 1) - Apple iPhone XS Max (IMEI 358730092821164); Apple iPhone XR (IMEI 353092108538778); - Xiaomi Mi A3 (IMEI1 862541043320977, IMEI2 862541043320985); - Blackberry 9700 Bold (IMEI 355729028048101); 2) – Micrisoft tahvelarvuti seerianumbriga 005843185251 SIM kaardiga nr. 89371028004008023664; - MacBook A1932 seerianumbriga FVFZ50GXLYWP; - Mobiiltelefon Xiaomi M1906F9SH IMEI1: 862541043320977; IMEI2 862541043320985 ning selles olnud mälukaardi SanDisc 64GB sisu. Selliselt olid vaidluse all olevad tõendid Eesti Vabariigile edastatud Läti Vabariigi prokuratuuri poolt Euroopa uurimismääruste alusel (1/64-157), seega tuleb eeldada nende lubatavust Eesti kriminaalmenetluses. Siinkohal väärib märkimist, et maakohus sedastas ekslikult otsuses, et vastuseks õigusabi taotlusele on Läti Vabariigi prokuratuur edastanud Eesti Vabariigile J. Birinsi isiku läbiotsimisel ja tema elukohast konfiskeeritud esemed. Esiteks puuduvad andmed, et need esemed oleks J. Birinsi käest konfiskeeritud (kohtu märkus: ilmselt tegemist on sõna „äravõetud“ ebakorrektse tõlkega). Teiseks, esemeid ei olnud Eesti Vabariigile üle antud, kuna Euroopa uurimismäärusega pole Eesti Vabariik esemete üleandmist ka taotlenud. Uurimismäärustega taotleti juurdepääsu J. Birinsi valdusest leitud elektrooniliste seadmete (andmekandjate) sisust tehtud 27

(47)koopiafailidele, mida ka täideti. Eesti Vabariigi uurimisasutustel ei olnud ligipääsu seadmetele endile. 50.2. Kriminaalkolleegium on eespool asunud seisukohale, et kui kaitsjad leiavad esitatud apellatsioonides, et J. Birinsi kinnipidamisel temalt äravõetud elektroonilised andmekandjad ei ole kogutud Läti Vabariigi seaduste kohaselt, tuleb kohtumenetluses antud väidet ka tõendada. Seda saab teha muuhulgas tuginedes ka Läti õiguse asjatundja arvamusele, kelle väljakutsumist ning ristküsitlemist kohtumenetluses oleks võinud kaitsjad taotleda. Ilma asjatundja väljakutsumiseta oleks võimalik taotleda asjatundja kirjaliku arvamuse kogumist, mis oleks tõendina arvestatav mahus, mis selgitab Läti menetlusõiguse eripärasid koos viidetega asjakohasele kohtupraktikale ja/või õiguskirjandusele ning sisaldab avalike allikate abil kontrollitavaid fakte. Kaitsjad seda maakohtu menetluses teinud ei ole. Sellise asjatundja arvamusena ei ole käsitletav ka ringkonnakohtu poolt tõendina vastuvõetud J. Birinsi kaitsja advokaat HN avaldus Riia linnakohtule. Kaitsjate O. Nääsi ja E. Altroffi esitatud taotlus Läti Vabariigi kriminaalõiguse asjatundja vandeadvokaat AK’i kirjaliku arvamuse vastuvõtmiseks või taotlus ringkonnakohtule koguda vastav tõend ise, on esitatud alles apellatsioonimenetluses, seega hilinenult. Ringkonnakohus leiab, et pelgalt kaitsjate kahtlusi või paljasõnalisi väiteid, et tõendid ei ole kogutud vastavalt välisriigi õigusele, ei saa kasutada argumendina

§ 7lg 3 kohaldamise kasuks.

Vastavasisulised kaitseargumendid peavad tuginema kindlatele tõenditele või asjaoludele, milliseid praeguses kriminaalasjas kogutud ega tuvastatud ei ole. Ringkonnakohus peab vajalikuks lõpetuseks märkida ka seda, et isegi juhul, kui praeguses asjas oleks vaidlematult tuvastatud, et tõendeid on kogutud Läti kriminaalmenetlusnormide rikkumisega, oleksid kaitsjad pidanud ära näitama, et tõendi saamisel on rikutud kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid või et tõend on saadud süüdistatava põhiõiguste olulise rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et tõendi lubatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused piinamise või ähvarduse tõttu), tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta või jäetakse ülekuulatavale isikule tema õigused ning kohustused tutvustamata). (vt RKKKo nr 1-20-1208, p 32). Kohtukolleegium leiab seega, et kuna kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Läti Vabariigis J. Birinsi kinnipidamisel temalt äravõetud elektroonilised andmekandjad oleks kogutud Läti Vabariigis seadusevastaselt, seejuures oleks rikutud kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid või tõend on saadud süüdistatava põhiõiguste olulise rikkumisega, tuleb praeguses kriminaalasjas Läti Vabariigis kogutud tõendid hinnata Eesti kriminaalmenetluses lubatavateks tõenditeks. III. 60. Järgmisena käsitleb kohtukolleegium kaitsjate väiteid seoses Läti Vabariigis J. Birinsi kinnipidamisel temalt äravõetud elektrooniliste andmekandjate sisust tehtud koopiafailide usaldusväärsusega. Kaitsjad on seisukohal, et kuna elektrooniliste tõendite manipuleerimine on lihtne, on nende puhul eriti oluline järgida tõendi käitlemise ahelat, mis on praeguses kriminaalasjas äärmiselt puudulik. Kõik kaitsjad juhivad esitatud apellatsioonides tähelepanu, et J. Birinsi läbiotsimisel äravõetud elektroonilisi seadmeid ei nummerdatud, pakendatud ega fotografeeritud; J. Birinsi kinnipidamisel tema juurest leitud ja äravõetud telefonide puhul ei ole fikseeritud seadmete identifitseerimist võimaldavat IMEI tunnust; Läti ametivõimude väitel ei suudetud seadmetesse iseseisvalt siseneda, mis tingis vajaduse saata seadmed Europoli; Läti poolt seadmete edastamine Europolile ei ole jälgitav. 28

(47)60.1. Vastuseks kaitsjate eeltoodud etteheitele, märgib kohtukolleegium järgmist. On iseenesest mõistetav, et välisriikides kehtivad kriminaalmenetlusnormid ning nende kohaldamise praktika võivad erineda Eesti kriminaalmenetluse normidest. See omakorda tähendab, et põhjendamatu on eeldada, et välisriigis kogutud tõendite fikseerimisel vastavates protokollides juhindutakse Eesti

normidest. Nii viitavad kaitsjad O. Nääs ja E. Altroff ainetult oma apellatsioonis, et

§ 146

lg 6 p 1 kohaselt tuleb uurimis- ja muu menetlustoimingu protokolli lõpposas märkida äravõetud objektide nimetused ja nende pakkimise moodus, mida Läti ametivõimud antud juhul teinud ei ole. Kohtukolleegium märgib, et iseenesest on kahetsusväärne, et Läti politseitöötajad ei teadnud, kuidas läbiotsimiste käigus tuvastada ning fikseerida protokollides äravõetavate mobiiltelefonide IMEI tunnuseid. Kohtukolleegium juhib seejuures tähelepanu, et nimetatud seadmete näol on tegemist andmekandjatega, mis on füüsilised esemed, milliseid iseloomustavad nende välised tunnused nagu suurus, värv, muud ekspluatatsiooni käigus tekkinud tundemärgid (nt kriimustused) ning nende konkreetne mudel. Äravõetud seadmete värvus ning mudel on isiku ning tema elukoha läbiotsimisprotokollides fikseeritud. Selliselt ei sõltu nende füüsiliste esemete identifitseeritavus kaugeltki IMEI koodi fikseerimises nende äravõtmise hetkel. Nii näiteks tunnistas kohtuistungil ka süüdistatav ise, et kasutas hawala skeemis oranži värvi iPhone, mis oli nn SKY telefon. Sellist värvi telefon iPhone XR (mille PINi J. Birins keeldus avaldamast) on nähtuvalt isikult läbiotsimisprotokollist temalt leitud ja muude esemete hulgas ära võetud. 60.2. Kuigi kaitsjad O. Nääs ning E. Altroff väidavad erinevalt J. Tehveri apellatsioonist tulenevast, et protokollide kohaselt selliseid seadmeid nagu Apple iPhone XS Max (IMEI 358730092821164) ning mälukaardi SanDisc 64GB ei ole protokollide kohaselt J. Birinsilt üldse äravõetud, ei tähenda see, et ka neid seadmeid ei olnud J. Birinsi ja tema elukoha läbiotsimise käigus äravõetud seadmete hulgas. Esiteks tuleb märkida, et kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et mälukaart SacDisc 64GB asus mobiiltelefonis Xiaomi M1906F9SH IMEI1: 862541043320977; IMEI2 862541043320985 sees ning oli sellest hiljem järgnevate menetlustoimingute käigus välja võetud ja uuritud. Teiseks, kriminaalmenetluse hilisemates etappides oli telefonilt Apple iPhone XS Max (IMEI 358730092821164) leitud ning fikseeritud mitu J. Birinsi endast tehtud pilti koos seadme poolt fikseeritud geolokatsiooni koordinaatidega, mis riimuvad J. Birinsi passis olevate välismaal viibimise piiriületuste templitega (nt Moskva, Venemaa; Pukhet, Tai Kuningriik), (Kd VII lk 6062). See asjaolu välistab kaitsja versiooni, et kõnealune seade ei kuulunud J. Birinsile ega olnud tema valdusest 15.07.2020 läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud. Lisaks sellele teostati kõnealusest seadmest saadud koopiafailidest asitõendi täiendav vaatlusprotokoll, millega oli eesmärgiks kontrollida, kas 01.10.2020 EUROPOL-ist saabunud J. Birinsi telefoni Apple iPhone XS Max koopiafail ning Läti Vabariigist 03.03.2022 saadetud J. Birinsi telefoni koopiafail on identsed. Protokollis on märgitud, et kuna alles 20.09.2022 edastas Europol Eestile J. Birinsi seadmete kopeerimis raporti, siis selles valguses on tekkinud vajadus selgitada asitõendite (seadmete koopiafailide) liikumist Eesti, Läti ja Europol-i vahel. Vaatlusega tuvastati, et Eesti ametivõimudele 01.10.2020 Europolist ja 03.03.2022 Lätist saadetud koopiafailid on identsed. Kolmandaks ning mis kõige olulisem, märgib kohtukolleegium, et Eesti kohus ei ole pädev revideerima ega ümber hindama, kuidas on Läti Kohus Euroopa uurimismääruse täitmise käigus kontrollinud Läti kriminaalasjas olevaid tõendeid ning andmeid. Läti Vabariigi Riia linna kohtu 25.11.2022 kirjast asjas nr 1-8/135/24-2022 nähtub, et Riia Linna Kohtu menetluses on asi nr 1-8/135/24-2022 Eesti Vabariigi pädeva asutuse Euroopa uurimismääruse täitmise kohta (kriminaalasjas nr 19221000036). Euroopa uurimismäärust täitev kohtunik D. Bondare märgib: 29

(47)Kriminaalasja materjalidest tuleneb, et: 1) 15.07.2020 J. Birinsi isiku läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära erinevaid esemeid: sealhulgas iPhoneXR imei353092108538778, mobiiltelefon XIAOMI M1906F9SH imei1:862541043320977, imei2:862541043320985, mälukaart SanDisc 64 GB; Microsoft tahvelarvuti seeria nr 005843185251; MacBook A1932 seeria nr FVFZ50GXLYWP, iPhone XS Max imei koodiga
  1. 2) 15.07.2020 võeti muuhulgas J. Birinsi elukoha läbiotsimise käigus ära mobiiltelefon Blackberry 9700 imei koodiga
  2. (Kd VII lk 119) Ringkonnakohus märgib, et kaitsjate O. Nääsi ja E. Altroffi poolt nimetatud telefon on ära näidatud Euroopa uurimismäärust täitnud kohtuniku poolt, kui ese, mis oli J. Birinsi isiku läbiotsimise käigus temalt leitud ja äravõetud. Ehk Läti Vabariigi Riia Linna kohus on antud asjaolu kontrollinud. Kohtukolleegium peab vajalikuks juhtida siinkohal tähelepanu, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõikele 1 põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö liidus kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel. Kriminaalmenetluses tähendab see, et Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste koostöö põhineb vastastikusel usaldusel. Praeguses olukorras tähendab see, et Eesti kohus usaldab, et Läti Vabariigi Euroopa uurimismäärust täitnud kohus on üle kontrollinud ning veendunud (mis nähtub vastavast Läti kohtu menetlusdokumendist), et Läti Vabariigis menetleva „kriminaalasja materjalidest tuleneb, et /…/ 15.07.2020 J. Birinsi isiku läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära /…/ iPhone XS Max imei koodiga 358730092821164 ning seda olenemata asjaolust, et kaitsjate poolt viidatud isiku läbiotsimise protokollist on nimetaud „tumehall mobiiltelefon iPhone 10X (telefoni PIN koodi keeldus avaldamast, milles on SIM kaart ORANGE numbriga 8934016161848104588 (Kd VII lk 125). Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja materjalidest nähtub, et selle telefoni puhul on läbiotsimist teostanud Läti politseiametnikud selle mudeli tuvastamises ilmselt eksinud, mistõttu oli see valesti fikseeritud ka protokollis. Võib ainult eeldada, et nimetatud eksimus võis olla Läti uurimisasutuste poolt ära parandatud järgmiste menetlustoimingute käigus, milliseks võib olla nt asitõendite vaatlusprotokoll. Eesti prokuratuuri poolt koostatud Euroopa uurimismäärustega ei ole aga taotletud kõigi Lätis läbiviidavas kriminaalasjas olevate tõendite üleandmist Eesti Vabariigile. See ei ole ka ei vajalik ega asjakohane. Väärib eraldi rõhutamist, et J. Birinsi ja tema elukoha läbiotsimise protokollide edastamist on taotletud Eesti Vabariigi prokuratuuri 04.10.2022 Euroopa uurimismääruse alusel juba kohtumenetluse kestel põhjusel, et süüdistatav J. Birins 09.09.2022 ja 28.09.2022 toimunud istungitel avaldas, et vaidluse all olevaid elektroonilisi andmekandjaid ei ole tema valdusest leitud (Kd VII lk 88). Kõnealune Euroopa uurimismäärus oli seega prokuratuuri poolt tehtud J. Birinsi esmakordselt kohtus antud süüdistatava ütluste ümberlükkamise eesmärgil. Selliselt ei olegi praeguses kriminaalasjas Läti Vabariigist taotletud muuhulgas dokumentide/tõendite üleandmist, millega teha kaitsjatele läbivalt selgeks ning jälgitavaks kuidas sündis Läti Vabariigi pädevate õigusasutuste veendumus, et J. Birinsi ja tema elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud elektroonilised esemed jõudsid ekspertiisiks Europoli, need samad seadmed blokeeriti Europolis lahti, tehti nende sisust koopiafailid ning täitmaks Euroopa uurimismäärust edastati J. Birinsi valdusest leitud andmekandjate sisust tehtud koopiafailid Eesti ametivõimudele. Kaitsjad ei ole vastavasisulisi taotlusi maakohtule ka esitanud, vaid ainetult kritiseerivad Läti kriminaalmenetluses tõendite kogumise protsessi jälgitavuse väidetavaid lünki ning Läti pädevate ametivõimude otsustusprotsessi kujunemist, mida Eesti kohtul ei ole pädevust ega vajadust kontrollida. 60.
  3. Vaatamata eeltoodule, on maakohus kohtukolleegiumi veendumusel põhjalikult kontrollinud ning veenvalt tuvastanud J. Birinsi käest äravõetud seadmete teekonna ning nende sisust tehtud koopiafailide jõudmise Eesti ametivõimudele. Seejuures kõrvutas maakohus Läti Vabariigist Euroopa uurimismääruse alusel saadud menetlusdokumente, 30
(47)millistes on kajastatud vaidluse all olevate elektroonika esemete leidmine ning J. Birinsilt äravõtmine, sellele järgnenud seadmete edastamine ekspertiisiks Europoli, maakohtus tunnistajana ülekuulatud Läti politseiametnik DM ütlustega, kes võttis J. Birinsi kinnipidamisest ning järgnenud menetlustoimingutest osa. Tunnistaja DM seletas maakohtule Lätis toimunud menetlustoimingute sisu. Kohtukolleegium märgib siinkohal, et valitseva kohtupraktika kohaselt on DM näol tegemist asjatundjaga, kes oskas seletada kohtule Lätis toimunud menetlustoimingute käiku. DM ütlused menetlustoimingute käigu kohta on täielikus kooskõlas Läti Vabariigi poolt Euroopa uurimismääruste alusel Eesti Vabariigi pädevatele õigusasutustele edastatud vaidlusaluse tõendikogumiga, seega usaldusväärsed ning omakorda kinnitavad Läti Vabariigist saadud tõendite usaldusväärsust. 60.
  1. Paljasõnalised ning oletuslikku laadi on kaitsjate apellatsioonides toodud väited, et J. Birinsilt äravõetud erinevate andmekandjate käitlemise ahel on äärmiselt katkendlik, mis tõstatab tõsiseid kahtlusi selle osas, et seadmetel sisaldunud andmed on menetlejate poolt manipuleeritud. Ringkonnakohus on eespool käsitlenud, et Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste koostöö põhineb vastastikusel usaldusel. Kuna J. Birinsi seadmetest tehtud koopiafailid olid Eestile edastatud nii Läti Vabariigist kui ka Europoli poolt ning apellatsioonides kritiseeritakse tõendite kogumist ning talletamist Läti Vabariigis ning nende edastamist Europolile, tähendab see, et praegusel juhul kaitsjad sisuliselt kahtlustavad, et andmeid võidi manipuleerida kas Lätis või Europolis. Kohtukolleegium leiab, et sellisel kahtlusel ei ole mõistlikku pidepunkti. Esiteks väärib märkimist, et kaitsjate sellise kummastava kahtluse kohaselt peavad Läti politsei- ja/või Europoli pädevad ametnikud täpselt teadma, milliseid tõendeid on Eesti prokuratuurile vaja, selleks et andmeid manipuleerides J. Birinsi süüstavaid tõendeid luua, mis ka riimuks praeguses kriminaalasjas ülejäänud süüstava tõendikogumiga. Selline kahtlus on aga vandenõuteoorialaadne ning esitatud apellatsioonides ei too kaitsjad välja ühtegi argumenti, mis asjaoludel ning mis faili võidi menetleja poolt manipuleerida. 60.
  2. Sellele vaatamata on Eesti uurimisasutus (PPA Keskkriminaalpolitsei) teostanud kriminaalasjas Eestile erineval ajal Europolist ning Läti Vabariigist edastatud kõigi seadmete koopiafailide asitõenditena täiendavaid vaatlusi (vaatlusprotokollid Kd VII lk 60-77), milliste käigus kõrvutati kõiki võrreldavate failide räsiväärtusi ning tuvastati, et need on identsed, mis tähendab, et J. Birinsi kinnipidamisel tema valduses leitud seadmetest avastatud andmeid ei ole manipuleeritud. 60.
  3. Kohtukolleegium leiab seega, et kriminaalasjas on läbivalt jälgitav, et vastuseks Eesti Vabariigi prokuratuuri Euroopa uurimismäärusele edastati Eesti ametivõimudule just J. Birinsi kinnipidamisel temalt äravõetud elektrooniliste seadmete sisust tehtud koopiafailid, mis on usaldusväärsed tõendid ning omakorda üheselt riimuvad ka ülejäänud süüstava tõendikogumiga, mille osas kohtukolleegium vastuseks kaitsjate apellatsioonidele asub järgmistele sisukohtadele.
  4. Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt peatuda süüdistatava enda maakohtus antud ütlustel. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjate apellatsioonides toodud väidetega, et maakohus ei võtnud mingit seisukohta J. Birinsi poolt kohtus antud ütluste kohta osas, millest ta ühemõtteliselt eitab süüdistuses temale omistatud kasutajanimede kasutamist ja mistahes narkootiliste ainete käitlemist. Kohtukolleegium märgib, et lugedes maakohtu otsust tervikuna nähtub sellest, et maakohus lükkab süüdistatava kaitseväited, et tal pole seost süüdistuses toodud kasutajanimedega ega narkootiliste aine käitlemisega, otsuses läbivalt ümber sidudes süüdistatava poolt antud konkreetse ütluste osa neid ümberlükkavate tõenditega. Ehk selles osas leiab maakohus, et J. Birisni ütlused on ebausaldusväärsed ning need tuleb tõendikogumist kõrvale jätta. Kohtukolleegium leiab, et 31
(47)maakohtu hinnang süüdistatava kaitseversioonile on veatu ning lisaks maakohtu põhjendustele selles osas peab vajalikuks märkida järgmist. 61.
  1. Maakohtus toimus süüdistatava ülekuulamine mitmel istungil – 09.09.2022, 28.09.
  2. Seejuures väärib märkimist, et eeluurimisel keeldus J. Birinsi ütlusi andmast ning nähtuvalt kriminaalasja materjalidest Läti Vabariigis 15.07.2020 toiminud läbiotsimisel keeldus menetlejale avamast temalt leitud ning äravõetud mobiiltelefone, millest tulenevalt Läti uurimisasutusel tekkis vajadus nende sisu teadasaamiseks seadmete edastamiseks Europoli. Ütlusi otsustas J. Birins anda esmakordselt maakohtus, kui oli kaitsja vahendusel tutvunud tervikuna kriminaalasja materjalidega ning tema vastu kogutud süüstava tõendikogumiga. 61.
  3. Süüdistatava ütlustest nähtub kokkuvõtlikult, et ta tegeles narkokurjategijate kasuks nende musta raha legaliseerimisega ehk rahapesuga. Samuti müüs ja vahendas tema narkokurjategijatele SKYECC telefone ning telefone, millel pole IMEI koodi, nõustas OPSEC (operations security) teemadel. J. Birins tunnistab, et tema kinnipidamisel võeti talt ära 2 iPhone ja üks Mi telefon. Üks nendest iPhonidest oli n-ö SKY telefon (oranž iPhone), mida ta kasutas hawala skeemis. SD kaardi sai OK käest, vaatas, et see on tühi ning hakkas ise kasutama ühes telefonis, mistõttu tekkisid sinna tema enda pildid. Süüdistuses loetletud kasutajanimedest ei kasutanud ühtegi. Kasutas ainult ühte kasutajanime, milleks on Drbtc
  4. Teab inimest, kes kasutas kasutajanime Teslaboy ja Furbylover. See on sama isik, kes elab Lätis ning kelle nimi on SM. Tema täpset elukohta J. Birins ei tea. Kasutajanimede Flogiston72, Fluidis, Zangezz, gangbangorgy, rougefitness/BoNaNzA taga varjavad ennast kaks konkreetset inimest, kellega ta on kohtunud, kuna ta osutas neile samuti rahapesuteenust ning müüs neid samu telefone. Nende nimedeks on A ja D. OK tunneb, kohtus temaga mitu korda. Esimest korda kohtuti Leedus. OKult oli ülesanne legaliseerida 100 000 või 150000 ja peamine eesmärk oli osta väike korter Hispaaniasse, see oli esimene teema. Tema rääkis OKle, et tema käest võib osta telefone ja see huvitas teda väga. See kontakt aga ei lõppenud millegagi. Kohtuti Kõivuga ka Amsterdamis ühel peol, kuhu tema oli kutsutud ühe Hollandis ja Maroko vahel resideeruva äripartneri poolt. Viimast korda kohtuti OKga Riias, põhjus kohtumiseks oli see, et üks telefon mille J. Birins talle müüs ei töötanud, ta andis telefoni tagasi ja J. Birins tagastas talle raha. Selles telefonis asus OK tühi SD kaart, mille J. Birins võttis enda kasutusse. 61.
  5. Kohtukolleegium märgib veelkord, et kõiki neid süüdistatava eelrefereerituid väiteid on maakohus põhjalikult läbivalt analüüsinud oma otsuses ning kõik need veenvalt ümber lükanud. Kaitsjate mittenõustumine maakohtu poolt süüdistatava ütlustele ning tõendikogumile tervikuna antud hinnanguga ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud puudulikult või ühekülgselt. Nii on maakohus põhjalikult kirjeldanud, miks ta ei usu süüdistatava ütlusi, et SD kaart, millelt hiljem oli leitud temaga seotud info, oli talle antud OK poolt. Maakohus samuti analüüsis konkreetseid tõendeid, miks ta ei loe usaldusväärseks, et kasutajanimede Flogiston72, Fluidis, Zangezz, gangbangorgy, rougefitness/BoNaNzA taga on süüdistatava „äripartnerid“ A ja D, kellele süüdistatav osutas rahapesuteenust ning müüs telefone. Ei A ega D osas ei võimaldanud J. Birins menetlejale mingisugustki infot, mis võimaldaks tema väidete tõesust kontrollida. Kaitseversiooni kohaselt A nimeline oli isikuks, kes tegutses BoNaNza ja QJ7 nime all. Maakohus juhtis asjakohaselt selle argumendi kummutamiseks tähelepanu, et QJ7-na esinenud isik pidi olema J. Birinsile piisavalt lähedane, kuna ta kirjutas, et on ühenduses tema naise ja advokaadiga, seega pidi tal olema J. Birinsi naise ja advokaadi kontaktid või võtsid nemad QJ7 ühendust. Maakohus järeldas õigesti, et eluliselt pole usutav, et vähetuttav A nimeline suhtleks J. Birinsi perekonna ja advokaadiga ning teavitaks müügiskeemis osalenud inimesi 32
(47)J. Birinsi vahistamisest olukorras, kus J. Birins ei omanud mitte mingit seost narkootiliste ainete käitlemisega. Kõik see lükkab ümber J. Birinsi väited A ja D kohta. Maakohus andis ka veatu hinnangu J. Birinsi käitumisele seoses tema versiooni kontrollimisega, et kasutajanimede Teslaboy ja Furbylover taga on Lätis elav SM. Maakohus märkis asjakohaselt, et J. Birinsi ütlustest nähtub, et ta ühelt poolt suhtles SMiga nii vähe, et ei tea kus ta elab ja ei tea kas tal on SM kontaktnumbreid. Teiselt poolt tundis SM nii hästi, et viimane usaldas talle, et müüb Teslaboy nime all narkootilisi aineid, mis on iseenesest vastuoluline ning eluliselt ebausaldusvääne, kuna Teslaboy tegevus oli äärmiselt konspireeritud. Prokuratuur korraldas korduvalt SM Eestisse kohtuistungile kutsumist ja kaks korda ka Läti kohtu vahendusel video teel ülekuulamist, kuid kõik katsed ebaõnnestusid. SM kas oli haige või ei saanud näiteks lapse hoidmise tõttu Eestisse tulla. Pärast nelja katset kuulata üle SM, avaldasid kõik osapooled, et tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega (

§ 2861 lg 2 p 1).

Ka J. Birins väljendas üheselt, et ei soovi SM ülekuulamist. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et J. Birins ei olnud üldse huvitatud oma esmakordselt 09.09.2022 toimunud kohtuistungil avaldatud kaitseversiooni kontrollimisest. 61.4. Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et J. Birins kujundas tema vastu süüstava tõendikogumiga tutvumise järgselt oma kaitsepositsiooni tõendikogumiga sobituvaks ning oli tõendikoorma all sunnitud end tunnistama süüdi rahapesu toimepanemises narkokurjategijate huvides. Kohtukolleegium märgib, et kuna oma olemusest on rahapesu kuritegeliku päritoluga vara ning selle allikaks olnud kuriteo vahelise seose näiline kaotamine ja vara suunamine majanduskäibesse

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.