Obsah (10)

§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 416§ 4062§ 94§ 397§ 113§ 403

act OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ) hagi H.I vastu põhivõla 2654 euro 90 sendi, intressi ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind 3481 eurot 26 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Imp

§ 402lg 1 mõttes.

Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes võimaldas krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

7.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 48,63% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (

1. septembril 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega 48,90%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
2. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste 3 kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu

1. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
2. Hageja on hagi p-s 1.2 selgitanud, et esialgne võlausaldaja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatud (3000 eurot) ja MTA väljavõttelt (2193 eurot 37 senti) saadud info. Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste kohta (1200 eurot) ja esialgse võlausaldaja minimaalset majapidamiskulude määra (300 eurot). Päringud tehti ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ja võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Hagile on lisatud krediidivõimelisuse hindamise alused (dtl 27 – 28). Kohus selgitas
3. augusti 2024 kohtunõudes, et tõendid peavad olema esitatud loetaval kujul. Süsteemiväljavõtete osas ei ole tõend (dtl 27 – 28) esitatud loetaval kujul. Kohtule ei ole esitatud kostja laenutaotlust ega MTA väljavõtet kostja sissetulekute kohta. Samuti selgitas kohus seda, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
4. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
6. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2).
7. Hageja on
8. septembri 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et Maksu- ja Tolliameti sissetulekud genereeritakse esialgse võlausaldaja poolt automaatselt krediidifaili (krediidiandja kasutab digitaalseid ja automatiseeritud protsesse krediidivõimelisuse hindamiseks). Kõik andmed, mille kostja on sisestanud taotluse täitmisel, on nähtavad krediidifailist.
9. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtu hinnangul on mõistetav, et krediidiandja kasutab isiku krediidivõimelisuse hindamiseks digitaalseid ja automatiseeritud lahendusi. Samas tuleb krediidiandjal arvestada ka sellega, et kohtumenetluses ei pruugi sellised andmed olla tõendiks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kohtule esitatavad tõendid peavad olema esitatud loetaval kujul. Kohtule esitatud tõend (dtl 27 – 28) nendele nõuetele ei vasta. Muid tõendeid (sh kostja laenutaotlust ja MTA väljavõtet kostja sissetulekute kohta) ei ole hageja kohtule esitanud. Kohus saab hageja vastusest kohtunõudele aru selliselt, et esialgne võlausaldaja ei ole kostjalt nõudnud ka konto väljavõtteid. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 4
10. Järgnevalt käsitleb kohus lepingu ülesütlemist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

Hageja on

1. septembri 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et kostjale maksti 2694 euro 60 sendi suurune krediit välja
2. septembril
3. Tagasimakseperiood oleks alanud viimase krediidi väljamaksmisele järgneval kuul igakuiste võrdsete maksetena (224 eurot 55 senti) ja kestnud perioodil oktoobrist 2022 kuni septembrini
4. Kostja viimane tagasimakse oli
5. novembril
6. Kostja jäi viivitusse osaliselt oktoobri 2022 maksega ning täielikult novembri 2022, detsembri 2022 ja jaanuari 2023 osamaksetega. Kohus leiab, et praegusel juhul on

§ 416lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud.

Seega on leping kehtivalt üles öeldud. 13. Kohus on eelnevalt leidnud, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
2. Vastavalt kohtunõudele on hageja
3. septembri 2024 menetlusdokumendis toonud välja uue arvestuse olukorras, kus kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Selliselt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhinõude 2572 eurot 60 senti (s.o krediit 2694 eurot 60 senti – tagasimaksed 122 eurot) ning viivise 473 eurot 01 senti. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 2572 eurot 60 senti. 15.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. Leping on üles öeldud 14. veebruaril 2023. Lepingu kohaselt on intressimääraks 39,90% aastas.

§ 4034

lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi

§-s 94 sätestatud määras. 2022. aastal oli

§-s 94 sätestatud intressimäär 0% aastas ja alates

1. jaanuarist 2023 oli see 2,5%. Hageja ei ole kohtule uut intressiarvestust esitanud. Eelneva tõttu jätab kohus hageja intressinõude rahuldamata.
2. Viivise kohta märgib kohus järgmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja 5 nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 17. Lepingu kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga (39,90% aastas).

§ 403

4 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul

§-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Ka hageja ise on arvestanud 4. septembri 2024 menetlusdokumendis viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o seadusjärgses määras).

Kohus peab vajalikuks märkida, et hagis nõudis hageja viivist hagi esitamise seisuga (

1. juuli 2023).
2. septembri 2024 menetlusdokumendis nõuab hageja viivist selle menetlusdokumendi esitamise seisuga (
3. september 2024). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates
4. veebruarist 2023 kuni
5. septembrini 2024

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk summas 473 eurot 01 senti (arvestus vt dtl 74).

1. Eelneva tõttu tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 3045 eurot 61 senti (s.o põhinõue 2572 eurot 60 senti + sissenõutavaks muutunud viivis 473 eurot 01 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 82 euro 30 sendi ulatuses (2654,90 – 2572,60) ja intressinõude täies ulatuses (370 eurot 71 senti).
2. Arvestades hagi rahuldamise ulatusest (hageja nõuded olid kokku 3481 eurot 26 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3045 eurot 61 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 87% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 87% kostja ja 13% hageja kanda.
3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 420 euro suurune riigilõiv. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuludega. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 365 eurot 40 senti (420 x 0,87). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (365 eurot 40 sendilt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 6