lg 2 p 7, 8, 9, § 209 lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning Pavel Ževnerovi süüdistuses
mail 2024 lühimenetluses tehtud otsus Apellandid süüdistatav Pavel Ževnerov, süüdistatava Dmitri Matarase kaitsja Prokurör Eve Soostar Dmitri Mataras isikukood: 38306252218; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; kriminaalkorras varem süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.11.2022. a otsusega
Süüdistatavad Pavel Ževnerov isikukood: 39009162227; viibib teises kriminaalasjas vahi all Tallinna Vanglas; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; kriminaalkorras süüdi tunnistatud neljal korral, viimati Viru Maakohtu 27.10.2020. a otsusega
lg 2 p 8, 9 ja
Kaitsjad Yaroslav Radziwill, Margus Viira 1 Apellatsioonimenetluses P OÜ, esindaja DP osalenud kannatanu RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu
lg 2 p 7, 8, 9, § 209 lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning Pavel Ževnerovile
ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.
Matarasele esitatud süüdistus selles, et ta, süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna: 1) kasutas ajavahemikul 10.12.2022 kella 17:38-st kuni 11.12.2022 kella 00:02-ni varastatud C OÜ-le kuuluvat XXX kütuse kaarti ning tankis sellega kaheksal korral kütust, millega tekitas ettevõttele C OÜ kahju 3823,73 eurot. 2) tungis grupis koos Pavel Ževneroviga 15.12.2022 ajavahemikul kella 04:28-st kuni kell 05:10-ni Tallinnas aadressil VVV asuvasse garaažiboksi number 2 ukse ja ukseriivi lõhkumise teel ning varastas garaažiboksist tööriistu ja eri kinnitusvahendeid, tekitades ASle kahju kokku 208 euro ulatuses. Lisaks tekitas ta varguse käigus Kia Sportage’ile juhi kõrvalistuja poolsel küljel olevatele ustele kriimustused. Nad üritasid tungida sisse veel kahte garaažiboksi. See tal ei õnnestunud, kuid selle tulemusena kahjustati garaažibokside uksi. 3) tungis grupis koos Pavel Ževneroviga ajavahemikul 18.12.2022 kell 16:00 kuni 28.12.2022 kell 13:30 ukseaasa ja ukseluku lõhkumise teel Peetris aadressil KKK asuvasse garaažiboksi number 8 ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil RN garaažiboksist eri esemeid. Vargusega tekitati RNle kahju summas 4049,76 eurot.
lg 2 p 1, 4 järgi on Dmitri Matarasele esitatud süüdistus selles, et varem varguse toime pannud isikuna pani ta koos AJga grupis tegutsedes toime kelmuse, rentides 11.01.2023 2 kella 18:30 ajal Dmitri Mataras Tallinnas aadressil MMM asuvast firmast P OÜ Porsche Cayenne registreerimismärgiga XXXXXX plaanimata seda tagastada. Dmitri Mataras sõlmis kirjaliku rendilepingu AG nime all, kasutades AG nimele väljastatud Eesti Vabariigi juhiluba, mille oli saanud AJlt. Rendileping sõlmiti perioodiks 11.01.2023–14.01.2023 ja auto tuli tagastada hiljemalt 14.01.2023 kella 18:30–ks. Rendilepingus märgitud tähtajaks autot P OÜ-le ei tagastatud ega pikendatud rendilepingut. Pärast sõiduki rendile võtmist sõitis AJ koos BSga autoga hoopis Läti Vabariiki ja Lätis oleva Porsche Cayenne GPS-signaal kadus 15.01.2023 kell 00:46. Selle teoga tekitati P OÜ-le varalist kahju 36 000 eurot. Kuna Dmitri Mataras kasutas auto rentimiseks AG nimele väljastatud Eesti Vabariigi juhiluba, süüdistatakse teda ka
Samuti süüdistatakse D. Matarast
lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises sellega, et ta võltsis rendilepingus AG allkirja auto rentimiseks ja kasutas võltsitud rendilepingut Porsche Cayenne’i enda kasutusse saamiseks. Pavel Ževnerovile on esitatud
järgi süüdistus selles, et kandes karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas, läks ta 19.11.2021 kell 08:10 väljaspool vanglat asuvasse töökohta, kuid ei naasnud pärast tööd ettenähtud ajaks avavanglaosakonda karistust kandma. Ta hoidis karistuse kandmisest teadlikult kõrvale kuni 21.11.2021 kella 11:38-ni, mil vanglaametnikud ta Jõhvis Konsumi kaupluse parklas kinni pidasid ja karistuse kandmiseks tagasi Viru Vanglasse toimetasid.
23.04.2022 kella 20:31 paiku võttis ta Jõhvi Maksimarketi kaupluses Omega microUSB kaabli, Platinet PMPB22S akupanga, mikrofoniga kõrvaklapid, Wifi-kaamera Nedis Smartlife ning möödus võetud kaubaga kassarivist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. 26.05.2022 kella 08:26 ajal Jõhvis Narva mnt 4c asuvast Maximast võttis ta kaks pudelit viskit J. Walker Black Label ning möödus kassast, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata. 28.05.2022 kella 08:19 ajal võttis ta samas Maxima kauplusest ühe pudeli viskit J. Walker Black Label ja 2 pudelit viskit Glenfiddich 12 YO 700 ml ning möödus kassast, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata. 29.05.2022 kella 08:09 ajal võttis ta samast Maximast taas 3 pudelit J. Walker Black Labelit ning möödus kassadest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpuni viimata tema tahtest olenemata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. 11.08.2022 tungis ta ajavahemikul kell 03:02 kuni kell 03:47 Tallinnas aadressil AAA asuvasse garaažiboksi number 10, lõhkus garaažis olnud Škoda Yeti pagasiruumi aknaklaasi ning varastas auto pagasiruumist kaks poekilekotti neid olnud asjadega. Vargusega tekitas PPle kahju summas 77,12 eurot. Lisaks tekitas ta varguse käigus auto juhipoolse tagumise ukse keskosasse mõlgi. 3 ajavahemikul 12.08.2022 kell 16:00 kuni 16.08.2022 kell 09:45 tungis ta Tallinnas aadressil KKK asuvasse garaažiboksi number 9 ja varastas garaažiboksist eri esemeid, tekitades vargusega NRle kahju summas 377,04 eurot. Ajavahemikul 13.08.2022 kell 22:15 kuni 14.08.2022 kell 09:30 tungis ta Tallinnas aadressil VVV asuvasse garaažiboksi number 29 ja varastas garaažiboksist erinevaid esemeid, tekitades HNle kahju 1700 eurot. Pavel Ževnerov üritas samal ajal ja samal aadressil tungida sisse veel kahte garaažiboksi. See tal ei õnnestunud, kuid selle tulemusena tekitas garaažibokside ustele kahjustusi. 14.08.2022 kella 13:00 ja 19.08.2022 kella 07:30 vahelisel ajal tungis ta Tallinnas TTT asuvasse garaažiboksi number 2 ukse ja ukseluku lõhkumise teel, millega tekitas kahju VKle, ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažiboksist LPle kuuluvaid esemeid 540 euro väärtuses. 20.08.2022 kella 00:00 ja 20.08.2022 kella 11:52 vahelisel ajal tungis ta Tallinnas TTT asuvasse garaažiboksi number 10 ukse ja ukseluku lõhkumise teel ning varastas asju 235 euro väärtuses. 21.08.2022 kella 15:00 ja 22.08.2022 kella 10:40 vahelisel ajal tungis ta Tallinnas TTT asuvasse garaažiboksi number 10 ukse ja ukseaasade lõhkumise teel ning varastas eri esemeid 276 euro väärtuses. 29.08.2022 kella 05:27 paiku püüdis ta Sikupilli Prisma kauplusest varastada kaupa 162,85 euro väärtuses. Ta möödus võetud kaubaga kassaliinist ja turvaväravatest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni. Rikkumata kaup tagastati kauplusele. 01.11.2022 kella 03:40 paiku tungis ta Tallinnas PPP asuva kortermaja esimesse trepikotta ja sealt edasi keldrisse, kus varastas lukustamata keldriboksist esemeid 931 euro väärtuses. Tegutsedes grupis D. Matarasega, tungis ta ukse ja ukseriivi lõhkumise teel 15.12.2022 kella 04:28 ja 05:10 vahelisel ajal Tallinnas VVV asuvasse garaažiboksi number 2, kust nad varastasid asju 208 euro eest. Lisaks tekitasid nad varguse käigus sõiduauto Kia Sportage’i juhi kõrvalistuja poolsel küljel olevatele ustele kriimustused. Samuti üritasid nad tungida sisse veel kahte garaažiboksi. See ei õnnestunud, kuid garaažiustele tekitati kahjustusi. 16.12.2022 kella 03:04 ja 03:07 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas PPP asuvast C AS Linnahalli teenindusjaama kohviletilt firmale C AS-le kuuluva mobiiltelefoni Samsung Xcover 5 maksumusega 91,78 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt grupis koos Dmitri Matarasega tungis ajavahemikul 18.12.2022 kell 16:00 kuni 28.12.2022 kell 13:30 Peetris aadressil KKK asuvasse garaažiboksi number 8 ukseaasa ja ukseluku lõhkumise teel ning varastas RN garaažiboksist eri esemeid. Vargusega tekitati RNle kahju summas 4049,76 eurot. 4 2. Harju Maakohus tegi 23. mail 2024 otsuse, millega tunnistas Dmitri Matarase süüdi
lg 2 p 7, 8, 9, § 213 lg 2 p 1 ning § 209 lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning Pavel Ževnerovi tunnistas kohus süüdi
lg 2 p 7, 8, 9 ja § 329 järgi.
Matarasele karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust,
lg 2 p 1 alusel 2 aastat vangistust ning ning § 209 lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust.
Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, st 3 aastani.
Matarase eelvangistuses viibitud aja 7 kuud 2 päeva. Ärakandmata karistuseks luges kohus 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust.
Matarase ärakandmata karistust Harju Maakohtu 16.11.2022. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 7 kuu 15 päeva vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 4 aastat 13 päeva vangistust. Pavel Ževnerovile mõistis kohus
lg 2 p 7, 8, 9 alusel karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust,
järgi 4 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus P. Ževnerovi vangistust 2 aasta 4 kuuni.
Ževnerovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aja 7 kuud 7 päeva vangistust. Ärakandmata karistuseks luges kohus 1 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni D. Matarase kaitsja ja süüdistatav P. Ževnerov. 3.1 P. Ževnerov palub tühistada tema suhtes tehtud kohtuotsus ning ühendada kõik tema suhtes menetluses olevad kriminaalasjad. Taotlust põhjendab ta väitega, et tema advokaat eksitas teda väites, et asju ei ole kasulik ühendada. Kui ta konsulteeris teise advokaadiga, ütles viimane, et kaitsja oleks pidanud prokurörilt nõudma asjade ühendamist. 3.2 D. Matarase kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista D. Matarasele leebem karistus, või alternatiivselt kriminaalasja maakohtule teises koosseisus uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja märgib esiteks: „Isegi kui ignoreerida, et kohtus uuritud videomaterjal oli eelnevalt (lubamatult) töödeldud, ning lähtuda hüpoteesist, et süüdistatav osales garaaživargustes, ei tohtinud Harju Maakohus järeldada, et Dmitri Mataras osales nendes just kaastäideviijana.“ D. Matarase roll oli üksnes transport ja seega oli tegemist kaasaaitamisega. Kohus tuvastas, et 5 D. Mataras garaažibokside sees ei käinud, seega ei osalenud ka varguse objektide valimisel ja pakkimisel. Kuna Pavel Ževnerov üksinda otsustas oma äranägemisel, kas ja mida võtta, ei saa öelda, et vargus toimus ühiselt ega kooskõlastatult. Porsche Cayenne’iga seotud kelmuse kohta märgib kaitsja, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et kannatanu esindaja selgitused kasko olemasolu osas ei ole eluliselt usutavad, millest tulenevalt ei ole hagiavaldus põhjendatud. Samuti ei oleks kohus tohtinud rendisõiduki puhul jätta täielikult arvestamata kiirendatud amortisatsiooni, s.o rendiauto väärtuse kiiret vähenemist. Sellel põhjusel ei saa pidada kahjuhüvitise suurust summas 33 000 EUR kuidagi põhjendatuks. Kütuse tankimiste ümberkvalifitseerimisega on maakohus väljunud süüdistuse piiridest ja raskendas lubamatult Dmitri Matarase õiguslikku olukorda, kvalifitseerides teo ilma prokuröri taotluseta ümber
Harju Maakohus ei järginud ühtegi § 268 lg-s 2 ja 6 ettenähtud kaitseõiguse tagamise reeglit: süüdistuse muutmine ei toimunud kirjalikult, oli tehtud ette teatamata, D. Matarasele ei antud võimalust ette valmistada vaheaja jooksul ega avaldada oma seisukohta uue kvalifikatsiooni kohta. Kuna
lg 2 näeb ette karmima karistuse võrreldes
lg-ga 2, on tegemist karistuse raskendamisega, mille puhul kohustus andma võimaluse pooltele oma seisukoha avaldamiseks tuleneb KrMS § 268 lg 6 lausest 3. Igal juhul ei oleks kohus tohtinud kasutada kvalifikatsiooni muutmist ettekäändena kumulatsiooniprintsiibi kohaldamiseks ja üksikkaristustest raskeima suurendamiseks. Liitkaristuse moodustamisel oleks maakohus pidanud piirduma absorptsiooniprintsiibiga ning lugema kergema karistuse raskemaga kaetuks. Kuna seda tehtud ei ole, on tegemist diskretsiooniõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 2 kontekstis. Kaitsja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et kumulatsiooniprintsiibi kohaldamiseks annab alust see, et toime on pandud väga lai hulk eriilmelisi varavastaseid süütegusid. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et varalise kahju tekitamise ning sissetungimise valguses ei ole põhjust rääkida vähesest süüst.
lg 2 p 8 näebki ette vastutuse just sissetungimise ja sellega tüüpiliselt kaasneva uste kahjustamise eest. Selle arvestamine süü suuruse tuvastamisel seega kujutab endast korduva karistamise keelu rikkumist.
lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega
märtsi
lg 2 p 7, 8, 9 järgi karistuse mõistmisel keeldu arvestada sama asjaolu mitu korda. Apellatsiooni kohaselt ei oleks kohus tohtinud süü suurust põhjendada sissemurdmistega ja nendega põhjustatud kahjuga, sest sissetungimine on
lg 2 p-s 8 nimetatud kvalifitseeriv tunnus ja sellega kaasneb tüüpiliselt uste kahjustamine. Selline seisukoht on ilmselgelt põhjendamatu. Süü suurus sõltub just isiku teost ja tema suhtumisest sellesse teosse. St süü suuruse tuvastamisel arvestataksegi selle teo asjaolusid, millega isik kuriteokoosseisu ja selle kvalifitseeriva(
Oma otsuses asus maakohus seisukohale, et kuriteo kvalifikatsiooni muutmine on lubatav, sest D. Mataras on saanud end piisavalt selle kvalifikatsiooni vastu kaitsta – ta on esitanud aktiivselt kaitseväiteid just nimelt seoses kütusekaardi kasutamisega, väites et selle kasutamine oli tema arvates lubatav. Ringkonnakohus nendib, et KrMS § 268 lg 6 kohaselt teeb kuriteo kvalifikatsiooni muuta sooviv kohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht kvalifikatsiooni kohta, mida süüdistusaktis ei käsitleta, vajaduse korral. Seega tuleb hinnata, kas asjaoludest tulenevalt oleks olnud vajalik kuivõrd ei ole menetlusseadustiku järgi seisukoha küsimine tingimata vajalik, vaid selle vajalikkus on kohtu hinnata. Maakohus on lähtunud samadest faktilistest asjaoludest, millest süüdistus: D. Mataras kasutas kütuse tankimiseks võõrast kaarti, mille kasutamiseks tal õigust ei olnud. Väite vastu, et ta seda tegi, sai D. Mataras end kaitsta. 9 Kuna maakohus kvalifikatsiooni küsimust ei tõstatanud, ei saanud D. Mataras ja tema kaitsja küll avaldada arvamust, kas sellised asjaolud vastavad
Seejuures on
lg 2 sanktsioon
lg 2 sanktsioonist raskem: karistusliigina on ette nähtud vaid vangistus ja kuigi vangistuse ülemmäär on
lg-l 2 ja § 213 lg-l 2 sama, on
Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus oleks pidanud andma pooltele võimaluse vaielda vastu teo
Selle tegemata jätmine ei ole aga selline viga, mis tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Tegemist ei ole veaga, mis tooks KrMS § 339 lg 1 kohaselt igal juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Ringkonnakohtu hinnangul pole see ka viga, mida pidada oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 alusel. KrMS § 339 lg-le 2 vastab viga menetlusõiguse kohaldamisel ainult siis, kui sellega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis näitaks, et teo ümberkvalifitseerimine ilma pooltelt seisukohta küsimata oleks toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse. Maakohtu otsuses D. Matarase teole antud kvalifikatsioon on kooskõlas kohtupraktikas valitseva tõlgendusega (varalise kasu saamise eesmärgil võõra kaardi kasutamise
juuli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-36-15, p 15). Ka ei ole kaitsja hoolimata etteheitest, et maakohus ei andnud võimalust valitud kvalifikatsiooni vastu end kaitsja, esitanud apellatsioonis mingeid vastuväiteid kütusekaardi kasutamise
Ringkonnakohus osutab, et kui süüdistatav ja kaitsja polnud kvalifikatsiooniga nõus, oleks vastuargumendid esitada ringkonnakohtule. Isegi, kui ringkonnakohus oleks asunud seisukohale, et pooltele kvalifikatsiooni suhtes seisukoha avaldamiseks võimaluse andmata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses, ei oleks see toonud tingimata kaasa kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. KrMS § 341 lg 3 kohaselt on kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine põhjendatud vaid juhul, kui ringkonnakohtul pole võimalik viga kõrvaldada. Kuna ringkonnakohtu pädevuses on hinnata maakohtu otsuses teole antud kvalifikatsiooni õigsust, kompenseerib maakohtu tehtud vea see, et kvalifikatsiooni suhtes on võimalik arvamust avaldada apellatsioonis. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus rikkus ilma kvalifikatsiooni kohta poolte seisukohta ära kuulamata kuriteo kvalifikatsiooni muutes menetlusõigust, kuid seda rikkumist ei ole alust lugeda KrMS § 339 lg 2 alusel oluliseks ning see ei anna alust rahuldada kaitsja taotlust saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 7.5 Kaitsja väitel kasutas maakohus ümberkvalifitseerimist muu hulgas selleks, et kasutada liitkaristuse mõistmisel kumulatsioonipõhimõtet. Kaitsja seisukohtadest võib järeldada, et kaitsja hinnangul tõi võõra kaardiga kütuse tankimiste ümberkvalifitseerimine D. Matarase jaoks kaasa raskema karistuse. Sellega seoses tuleb rõhutada, et eeldada ei saa seda, et kui kohus ei oleks kütuse tankimisi ümberkvalifitseerinud, oleks kõigi varguste eest mõistetud karistus olnud 2 aastat 8 kuud ehk pisut üle sanktsiooni keskmise määra, nagu praegu. D. Mataras tankis võõra kaardiga kütust kahel päeval kaheksal korral kokku 3823,73 euro eest. Episoodide hulgast ja sagedusest ning tekitatud kahju suurusest tulenev süü suurus on selline, mis peab kahtlemata karistuses kajastuma. 10 Selle hindamisel, kas kumulatsiooniprintsiibist lähtumine oli põhjendatud, tuleb veel arvestada, et kohus karistas D. Matarast veel
lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Seega oli see karistus pea sama raske kui raskeim karistus –
Juba sel põhjusel on ringkonnakohtu hinnangul välistatud absorptsiooniprintsiibi kohaldamine – kui teine liidetud karistus on pea sama raske kui raskeim liidetav karistus, ei saa raskeim karistus hõlmata kogu isiku süüd. Märkida tuleb, et juba
lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud karistuse ja
lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest mõistetud karistuse liitmisel oleks olnud võimalik mõista selline liitkaristus, nagu kohus mõistis. St sama liitkaristuse oleks saanud mõista isegi üldse ilma
Seega ei saa väita, nagu oleks mõistetud liitkaristuse tinginud just võõra kaardiga kütuse tankimiste ümberkvalifitseerimine. Kuigi maakohus kohaldas kumulatsiooniprintsiipi, jäi mõistetud liitkaristus alla
lg-s 3 sätestatud piirmäära, kuigi liidetavate üksikkaristuste summa oleks võimaldanud piirmäärale vastava liitkaristuse mõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud liitkaristuse mõistmisel kumulatsioonipõhimõtte kohaldamisel karistuse mõistmise põhimõtete vastu ja maakohtu mõistetud liitkaristuse muutmiseks ei ole alust. 8. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-le 1 vastava otsuse, jättes apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. D. Matarase kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks tasu suuruseks 288 eurot, millele lisandub käibemaks 63,36 eurot. Taotluse kohaselt kulus maakohtu otsusega tutvumiseks, kaitsealuse nõustamiseks ning apellatsiooni koostamiseks 240 minutit. Taotletud summa ületab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ (edaspidi: korra) § 6 lg-s 4 sätestatud piirmäära, kuid kaitsja taotleb tasu suurendamist korra § 2 lg 1 alusel, sest tegemist on eriti töömahuka asjaga. Ringkonnakohus tasu suurendamise taotlust põhjendatuks ei pea. Seda, milline oli konkreetsete taotluses loetletud toimingute maht, taotlusest ei nähtu. Harju Maakohtu otsus on küll kokku 41 lk pikk, kuid see ei ole erakordselt mahukas otsus. Ka ei ole otsuse põhjendused erakordselt keerukad ja/või raskesti jälgitavad, nii et nende lugemine eeldaks tavapärasest suuremat ajakulu. Ka ei saa ajamahukaks lugeda apellatsiooni koostamist, kuna apellatsiooni maht on kokku 3 lk ning apellatsioonis ei ole esitatud argumente, millest oleks näha, et nende ettevalmistamine on olnud ajamahukas. Sellest tulenevalt lähtub ringkonnakohus korra § 6 lg-s 4 sätestatud piirmäärast ja määrab apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks 144 eurot, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot. Kuna ringkonnakohus jättis D. Matarase huvides esitatud apellatsiooni rahuldamata, jääb riigiõigusabi kulu KrMS § 185 lg 2 alusel Dmitri Matarase kanda. Allkirjastatud digitaalselt 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.