← Eesti

1-23-7113/84

Obsah (10)§ 199§ 329§ 183§ 209§ 349§ 344§ 213§ 64§ 68§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2024, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-23-7113 Kohtukoosseis Sten Lind, Pave

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9, § 209 lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning Pavel Ževnerovi süüdistuses

§ 329ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23.

mail 2024 lühimenetluses tehtud otsus Apellandid süüdistatav Pavel Ževnerov, süüdistatava Dmitri Matarase kaitsja Prokurör Eve Soostar Dmitri Mataras isikukood: 38306252218; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; kriminaalkorras varem süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.11.2022. a otsusega

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi; tõkend: vahistamine.

Süüdistatavad Pavel Ževnerov isikukood: 39009162227; viibib teises kriminaalasjas vahi all Tallinna Vanglas; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; kriminaalkorras süüdi tunnistatud neljal korral, viimati Viru Maakohtu 27.10.2020. a otsusega

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja

§ 183lg 1 järgi.

Kaitsjad Yaroslav Radziwill, Margus Viira 1 Apellatsioonimenetluses P OÜ, esindaja DP osalenud kannatanu RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu

  1. mai 2024 otsus muutmata. Määrata Dmitri Matarasele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Radziwill makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 175,68 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud mõista KrMS § 185 lg 2 alusel riigieelarvesse välja Dmitri Mataraselt. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Dmitri Matarasele on esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9, § 209 lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning Pavel Ževnerovile

§ 329

ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi on D.

Matarasele esitatud süüdistus selles, et ta, süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna: 1) kasutas ajavahemikul 10.12.2022 kella 17:38-st kuni 11.12.2022 kella 00:02-ni varastatud C OÜ-le kuuluvat XXX kütuse kaarti ning tankis sellega kaheksal korral kütust, millega tekitas ettevõttele C OÜ kahju 3823,73 eurot. 2) tungis grupis koos Pavel Ževneroviga 15.12.2022 ajavahemikul kella 04:28-st kuni kell 05:10-ni Tallinnas aadressil VVV asuvasse garaažiboksi number 2 ukse ja ukseriivi lõhkumise teel ning varastas garaažiboksist tööriistu ja eri kinnitusvahendeid, tekitades ASle kahju kokku 208 euro ulatuses. Lisaks tekitas ta varguse käigus Kia Sportage’ile juhi kõrvalistuja poolsel küljel olevatele ustele kriimustused. Nad üritasid tungida sisse veel kahte garaažiboksi. See tal ei õnnestunud, kuid selle tulemusena kahjustati garaažibokside uksi. 3) tungis grupis koos Pavel Ževneroviga ajavahemikul 18.12.2022 kell 16:00 kuni 28.12.2022 kell 13:30 ukseaasa ja ukseluku lõhkumise teel Peetris aadressil KKK asuvasse garaažiboksi number 8 ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil RN garaažiboksist eri esemeid. Vargusega tekitati RNle kahju summas 4049,76 eurot.

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi on Dmitri Matarasele esitatud süüdistus selles, et varem varguse toime pannud isikuna pani ta koos AJga grupis tegutsedes toime kelmuse, rentides 11.01.2023 2 kella 18:30 ajal Dmitri Mataras Tallinnas aadressil MMM asuvast firmast P OÜ Porsche Cayenne registreerimismärgiga XXXXXX plaanimata seda tagastada. Dmitri Mataras sõlmis kirjaliku rendilepingu AG nime all, kasutades AG nimele väljastatud Eesti Vabariigi juhiluba, mille oli saanud AJlt. Rendileping sõlmiti perioodiks 11.01.2023–14.01.2023 ja auto tuli tagastada hiljemalt 14.01.2023 kella 18:30–ks. Rendilepingus märgitud tähtajaks autot P OÜ-le ei tagastatud ega pikendatud rendilepingut. Pärast sõiduki rendile võtmist sõitis AJ koos BSga autoga hoopis Läti Vabariiki ja Lätis oleva Porsche Cayenne GPS-signaal kadus 15.01.2023 kell 00:46. Selle teoga tekitati P OÜ-le varalist kahju 36 000 eurot. Kuna Dmitri Mataras kasutas auto rentimiseks AG nimele väljastatud Eesti Vabariigi juhiluba, süüdistatakse teda ka

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samuti süüdistatakse D. Matarast

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises sellega, et ta võltsis rendilepingus AG allkirja auto rentimiseks ja kasutas võltsitud rendilepingut Porsche Cayenne’i enda kasutusse saamiseks. Pavel Ževnerovile on esitatud

§ 329

järgi süüdistus selles, et kandes karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas, läks ta 19.11.2021 kell 08:10 väljaspool vanglat asuvasse töökohta, kuid ei naasnud pärast tööd ettenähtud ajaks avavanglaosakonda karistust kandma. Ta hoidis karistuse kandmisest teadlikult kõrvale kuni 21.11.2021 kella 11:38-ni, mil vanglaametnikud ta Jõhvis Konsumi kaupluse parklas kinni pidasid ja karistuse kandmiseks tagasi Viru Vanglasse toimetasid.

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdistatakse Pavel Ževnerovit järgmistes vargustes.

23.04.2022 kella 20:31 paiku võttis ta Jõhvi Maksimarketi kaupluses Omega microUSB kaabli, Platinet PMPB22S akupanga, mikrofoniga kõrvaklapid, Wifi-kaamera Nedis Smartlife ning möödus võetud kaubaga kassarivist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. 26.05.2022 kella 08:26 ajal Jõhvis Narva mnt 4c asuvast Maximast võttis ta kaks pudelit viskit J. Walker Black Label ning möödus kassast, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata. 28.05.2022 kella 08:19 ajal võttis ta samas Maxima kauplusest ühe pudeli viskit J. Walker Black Label ja 2 pudelit viskit Glenfiddich 12 YO 700 ml ning möödus kassast, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata. 29.05.2022 kella 08:09 ajal võttis ta samast Maximast taas 3 pudelit J. Walker Black Labelit ning möödus kassadest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpuni viimata tema tahtest olenemata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. 11.08.2022 tungis ta ajavahemikul kell 03:02 kuni kell 03:47 Tallinnas aadressil AAA asuvasse garaažiboksi number 10, lõhkus garaažis olnud Škoda Yeti pagasiruumi aknaklaasi ning varastas auto pagasiruumist kaks poekilekotti neid olnud asjadega. Vargusega tekitas PPle kahju summas 77,12 eurot. Lisaks tekitas ta varguse käigus auto juhipoolse tagumise ukse keskosasse mõlgi. 3 ajavahemikul 12.08.2022 kell 16:00 kuni 16.08.2022 kell 09:45 tungis ta Tallinnas aadressil KKK asuvasse garaažiboksi number 9 ja varastas garaažiboksist eri esemeid, tekitades vargusega NRle kahju summas 377,04 eurot. Ajavahemikul 13.08.2022 kell 22:15 kuni 14.08.2022 kell 09:30 tungis ta Tallinnas aadressil VVV asuvasse garaažiboksi number 29 ja varastas garaažiboksist erinevaid esemeid, tekitades HNle kahju 1700 eurot. Pavel Ževnerov üritas samal ajal ja samal aadressil tungida sisse veel kahte garaažiboksi. See tal ei õnnestunud, kuid selle tulemusena tekitas garaažibokside ustele kahjustusi. 14.08.2022 kella 13:00 ja 19.08.2022 kella 07:30 vahelisel ajal tungis ta Tallinnas TTT asuvasse garaažiboksi number 2 ukse ja ukseluku lõhkumise teel, millega tekitas kahju VKle, ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažiboksist LPle kuuluvaid esemeid 540 euro väärtuses. 20.08.2022 kella 00:00 ja 20.08.2022 kella 11:52 vahelisel ajal tungis ta Tallinnas TTT asuvasse garaažiboksi number 10 ukse ja ukseluku lõhkumise teel ning varastas asju 235 euro väärtuses. 21.08.2022 kella 15:00 ja 22.08.2022 kella 10:40 vahelisel ajal tungis ta Tallinnas TTT asuvasse garaažiboksi number 10 ukse ja ukseaasade lõhkumise teel ning varastas eri esemeid 276 euro väärtuses. 29.08.2022 kella 05:27 paiku püüdis ta Sikupilli Prisma kauplusest varastada kaupa 162,85 euro väärtuses. Ta möödus võetud kaubaga kassaliinist ja turvaväravatest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni. Rikkumata kaup tagastati kauplusele. 01.11.2022 kella 03:40 paiku tungis ta Tallinnas PPP asuva kortermaja esimesse trepikotta ja sealt edasi keldrisse, kus varastas lukustamata keldriboksist esemeid 931 euro väärtuses. Tegutsedes grupis D. Matarasega, tungis ta ukse ja ukseriivi lõhkumise teel 15.12.2022 kella 04:28 ja 05:10 vahelisel ajal Tallinnas VVV asuvasse garaažiboksi number 2, kust nad varastasid asju 208 euro eest. Lisaks tekitasid nad varguse käigus sõiduauto Kia Sportage’i juhi kõrvalistuja poolsel küljel olevatele ustele kriimustused. Samuti üritasid nad tungida sisse veel kahte garaažiboksi. See ei õnnestunud, kuid garaažiustele tekitati kahjustusi. 16.12.2022 kella 03:04 ja 03:07 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas PPP asuvast C AS Linnahalli teenindusjaama kohviletilt firmale C AS-le kuuluva mobiiltelefoni Samsung Xcover 5 maksumusega 91,78 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt grupis koos Dmitri Matarasega tungis ajavahemikul 18.12.2022 kell 16:00 kuni 28.12.2022 kell 13:30 Peetris aadressil KKK asuvasse garaažiboksi number 8 ukseaasa ja ukseluku lõhkumise teel ning varastas RN garaažiboksist eri esemeid. Vargusega tekitati RNle kahju summas 4049,76 eurot. 4 2. Harju Maakohus tegi 23. mail 2024 otsuse, millega tunnistas Dmitri Matarase süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9, § 213 lg 2 p 1 ning § 209 lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning Pavel Ževnerovi tunnistas kohus süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja § 329 järgi.

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 alusel mõistis kohus D.

Matarasele karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust,

§ 213

lg 2 p 1 alusel 2 aastat vangistust ning ning § 209 lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, st 3 aastani.

§ 68lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka D.

Matarase eelvangistuses viibitud aja 7 kuud 2 päeva. Ärakandmata karistuseks luges kohus 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus D.

Matarase ärakandmata karistust Harju Maakohtu 16.11.2022. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 7 kuu 15 päeva vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 4 aastat 13 päeva vangistust. Pavel Ževnerovile mõistis kohus

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 alusel karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust,

§ 329

järgi 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus P. Ževnerovi vangistust 2 aasta 4 kuuni.

§ 68lg 1 alusel luges kohus P.

Ževnerovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aja 7 kuud 7 päeva vangistust. Ärakandmata karistuseks luges kohus 1 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni D. Matarase kaitsja ja süüdistatav P. Ževnerov. 3.1 P. Ževnerov palub tühistada tema suhtes tehtud kohtuotsus ning ühendada kõik tema suhtes menetluses olevad kriminaalasjad. Taotlust põhjendab ta väitega, et tema advokaat eksitas teda väites, et asju ei ole kasulik ühendada. Kui ta konsulteeris teise advokaadiga, ütles viimane, et kaitsja oleks pidanud prokurörilt nõudma asjade ühendamist. 3.2 D. Matarase kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista D. Matarasele leebem karistus, või alternatiivselt kriminaalasja maakohtule teises koosseisus uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja märgib esiteks: „Isegi kui ignoreerida, et kohtus uuritud videomaterjal oli eelnevalt (lubamatult) töödeldud, ning lähtuda hüpoteesist, et süüdistatav osales garaaživargustes, ei tohtinud Harju Maakohus järeldada, et Dmitri Mataras osales nendes just kaastäideviijana.“ D. Matarase roll oli üksnes transport ja seega oli tegemist kaasaaitamisega. Kohus tuvastas, et 5 D. Mataras garaažibokside sees ei käinud, seega ei osalenud ka varguse objektide valimisel ja pakkimisel. Kuna Pavel Ževnerov üksinda otsustas oma äranägemisel, kas ja mida võtta, ei saa öelda, et vargus toimus ühiselt ega kooskõlastatult. Porsche Cayenne’iga seotud kelmuse kohta märgib kaitsja, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et kannatanu esindaja selgitused kasko olemasolu osas ei ole eluliselt usutavad, millest tulenevalt ei ole hagiavaldus põhjendatud. Samuti ei oleks kohus tohtinud rendisõiduki puhul jätta täielikult arvestamata kiirendatud amortisatsiooni, s.o rendiauto väärtuse kiiret vähenemist. Sellel põhjusel ei saa pidada kahjuhüvitise suurust summas 33 000 EUR kuidagi põhjendatuks. Kütuse tankimiste ümberkvalifitseerimisega on maakohus väljunud süüdistuse piiridest ja raskendas lubamatult Dmitri Matarase õiguslikku olukorda, kvalifitseerides teo ilma prokuröri taotluseta ümber

§ 213lg 2 järgi.

Harju Maakohus ei järginud ühtegi § 268 lg-s 2 ja 6 ettenähtud kaitseõiguse tagamise reeglit: süüdistuse muutmine ei toimunud kirjalikult, oli tehtud ette teatamata, D. Matarasele ei antud võimalust ette valmistada vaheaja jooksul ega avaldada oma seisukohta uue kvalifikatsiooni kohta. Kuna

§ 213

lg 2 näeb ette karmima karistuse võrreldes

§ 199

lg-ga 2, on tegemist karistuse raskendamisega, mille puhul kohustus andma võimaluse pooltele oma seisukoha avaldamiseks tuleneb KrMS § 268 lg 6 lausest 3. Igal juhul ei oleks kohus tohtinud kasutada kvalifikatsiooni muutmist ettekäändena kumulatsiooniprintsiibi kohaldamiseks ja üksikkaristustest raskeima suurendamiseks. Liitkaristuse moodustamisel oleks maakohus pidanud piirduma absorptsiooniprintsiibiga ning lugema kergema karistuse raskemaga kaetuks. Kuna seda tehtud ei ole, on tegemist diskretsiooniõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 2 kontekstis. Kaitsja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et kumulatsiooniprintsiibi kohaldamiseks annab alust see, et toime on pandud väga lai hulk eriilmelisi varavastaseid süütegusid. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et varalise kahju tekitamise ning sissetungimise valguses ei ole põhjust rääkida vähesest süüst.

§ 199

lg 2 p 8 näebki ette vastutuse just sissetungimise ja sellega tüüpiliselt kaasneva uste kahjustamise eest. Selle arvestamine süü suuruse tuvastamisel seega kujutab endast korduva karistamise keelu rikkumist.

  1. Apellatsioonidele esitasid kirjaliku vastuse kannatanu P OÜ esindaja ning prokurör. 4.1 Kannatanu esindaja leiab, et maakohtu otsus kriminaalasjas on P OÜ tsiviilhagisse puutuvas osas põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebuse kasvõi osaliseks rahuldamiseks P OÜ esitatud tsiviilhagi osas ei ole alust. Puudub vaidlus, et süüdistatav tekitas P OÜ-le õigusvastaselt kahju ning tekitatud kahju kuulub hüvitamisele. Harju Maakohtu otsuse p-des 65-67 toodud kohtu järeldusteni jõudmine on jälgitav. Kannatanu lisab, et kuigi tekitatud kahju on tegelikult suurem kui 33 000 eurot, ei hakanud kannatanu apellatsiooni esitama. 6 4.2 Prokurör leiab, et apellatsioonid tuleks jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuseks Pavel Ževnerovi apellatsioonkaebusega märgib prokurör, et seadus ei kohusta ühe isiku suhtes menetluses olevaid kriminaalasju ühendama. Pealegi on üks kriminaalasi, milles P. Ževnerovile on esitatud kahtlustus, prokuratuuri menetluses, teine kriminaalasi alles uurimisasutuse menetluses. Prokuröri hinnangul ei ole mõistlik ega otstarbekas kolmes erinevas menetlusstaadiumis oleva kriminaalasja ühendamine. Dmitri Matarase kaitsja apellatsiooni kohta märgib prokurör järgmist. Alusetu on D. Matarase kaitsja apellatsioonis väidetu, et D. Matarase roll garaaživargustes oli minimaalne ja kaastäideviimise kvalifikatsioonile mittevastav. Maakohus on piisava põhjalikkusega ja jälgitavalt põhjendanud, millistele kohtus uuritud tõenditele tuginevalt jõudis kohus seisukohale, et nimetatud episoodides oli D. Matarase aktiivne tegevus varguste toimepanemisel käsitletav varguste kaastäideviimisena. Ka seda, miks on põhjendatud P OÜ hagi rahuldamine 33 000 euro ulatuses, on kohus otsuses piisavalt selgitanud. Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohus rikkus kütuse tankimiste ümberkvalifitseerimisel kaitseõigust. D. Mataras on tunnistanud kütusekaarti kasutades kütuse tankimist süüdistuses nimetatud kordadel ja kogustes. Seega selle tegevuse osas, mida talle kuriteona ette heidetakse ja millele kohus on omapoolse juriidilise hinnangu andnud, on D. Mataras oma ütlused andnud, talle on antud võimalus oma kaitseõigust teostada. See, et kohus on andnud süüdistuses nimetatud tegevusele süüdistusest erineva juriidilise hinnangu, ei riku prokuröri hinnangul kuidagi kaitseõigust. Prokurör leiab, et pole võimalik leida ühtki võimalust, kuidas oleks D. Mataras saanud kaitseõigust teisiti ja tulemuslikumalt teostada. Alusetuks peab prokurör ka kaitsja seisukohta, nagu oleks kohus pidanud liitkaristuse moodustamisel lugema kergema karistuse kaetuks raskemaga. Apellatsioonist jääb selgusetuks, millest selline kohustus tuleneb. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Apellatsioonide rahuldamiseks ega maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.
  3. Seoses Pavel Ževnerovi apellatsiooniga märgib ringkonnakohus, et KrMS §-st 338 tulenevalt annab maakohtu otsuse tühistamiseks alust see, kui ringkonnakohus tuvastab maakohtu tehtud vea. Esitatud apellatsioonis on tehtud etteheiteid kaitsjale, kuid mitte maakohtule. Maakohtu
  4. aprilli 2024 istungi protokollist nähtub, et maakohtu istungil on P. Ževnerovi kriminaalasjade ühendamist ühte menetlusse arutatud. Kohtuistungi protokolli kohaselt kinnitas kaitsja pärast P. Ževneroviga nõu pidamist, et nad ei taotle kriminaalasjade ühendamist ja kriminaalasja arutamisega saab edasi minna. Ühtlasi tõdeb ringkonnakohus, et kuigi apellant leiab, et tema kaitsja on menetluste ühendamist mitte taotledes tema olukorda halvendanud, ei selgu apellatsioonist, millele see väide tugineb. Asjaolu, et väidetavalt teine advokaat andis teistsugust nõu, ei tähenda, et P. Ževnerovi 7 kaitseõigust oleks rikutud. P. Ževnerovi apellatsioonist ei selgu, mille poolest oleks tema arusaamist mööda tema eri kriminaalasjade ühendamine tema olukorda soodsamaks muutnud. Ringkonnakohus nendib, et Riigikohtu praktika kohaselt ei tohi kriminaalasjade eraldi arutamine süüdistatava positsiooni halvendada. Nimelt on Riigikohus korduvalt selgitanud, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega

§ 64

lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega

§ 65lg 1 järgi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.

märtsi

  1. a määrus asjas nr 3-1-1-1-13, p 23.2 ja
  2. juuni 2021 otsus kriminaalasjas nr 1-20-5333, p 12).
  3. D. Matarase kaitsja taotleb apellatsioonis D. Matarasele uue, leebema karistuse mõistmist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsiooni argumendid kummakski alust. 7.1 Esiteks on kaitsja märkinud: „Isegi kui ignoreerida, et kohtus uuritud videomaterjal oli eelnevalt (lubamatult) töödeldud, ning lähtuda hüpoteesist, et süüdistatav osales garaaživargustes, ei tohtinud Harju Maakohus järeldada, et Dmitri Mataras osales nendes just kaastäideviijana.“ Sellega seoses tuleb nentida, et ehkki kaitsja on vihjanud sellele, et videomaterjal on lubamatu, sest seda on lubamatult töödeldud, jääbki see vihjeks. Kuna seda väidet ei ole apellatsioonis kuidagi põhjendatud, ei ole apellatsioonis ühtki argumenti, mille suhtes ringkonnakohus saaks seisukoha võtta. Maakohus on videomaterjali kui tõendi lubatavust ja usaldusväärsust käsitlenud ja põhjendanud, miks kohus pidas võimalikuks tõendile tugineda. Apellatsioonis pole maakohtu seisukohtadele mingeid vastuargumente esitatud. Apellatsioonis käsitletakse üksnes väidet, et D. Matarase roll ei vastanud täideviija omale, vaid ta sai olla üksnes kaasaaitaja. Apellatsiooni kohaselt osutas D. Mataras üksnes transporditeenust. Maakohus on sama kaitseväidet käsitlenud ja selgitanud, miks ta sellega ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukoht põhjendatud ja apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. See, kas isikut saab pidada kaastäideviijaks, sõltub tema teopanuse olulisusest – kaastäideviijaga on tegemist juhul, kui tema teopanus on niivõrd oluline, et isikut saaks pidada tegu valitsenuks. Kui teopanus seisneb mingi koosseisutunnuse täitmises, siis on ilmne, et tema teopanus on piisav, et lugeda teda kaastäideviijaks. Maakohus on lugenud tõendatuks, et D. Matarase roll ei piirdunud üksnes autojuhina transporditeenuse pakkumisega, mistõttu paralleel Bolti või Uberi juhiga on kohatu. Maakohtu otsuse kohaselt on tõendatud, et koos P. Ževneroviga püüdis ka D. Mataras garaažiuksi avada, samuti tassis ta autosse esemeid. Varastatud asjade autosse viimine on käsitatav valduse murdmise lõpetamisena. Seega ei välista D. Matarase pidamist kaastäideviijaks kaitsja väide, et D. Mataras ei otsustanud, mis asju võtta. 7.2 Kelmusesse puutuvalt leiab kaitsja, et kannatanu esindaja selgitused kasko kohta ei ole eluliselt usutavad ja seetõttu ei saa pidada kohtuotsusega välja mõistetud kahjuhüvitise suurust 8 põhjendatuks. Sellega seoses juhib ringkonnakohus tähelepanu, et apellatsioonis on taotletud, et ringkonnakohus kergendaks D. Matarase karistust või saadaks kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kuigi apellatsiooni motiivide mõte on veenda ringkonnakohut, et kohus peaks tegema sellise otsuse, nagu apellatsioonis taotletud, ei ole ülal toodud väidet nende taotlustega seostatud. Kuigi kaitsja deklareerib, et väljamõistetud kahjuhüvitise suurus pole põhjendatud, ei ole tsiviilhagide suhtes tehtud otsustuse tühistamist ega selles osas uue otsuse tegemist apellatsioonis taotletud. Lisaks sellele tuleb aga nentida, et kuigi apellatsioonis on esitatud väide, et kohtuotsusega välja mõistetud kahjuhüvitis pole põhjendatud, pole apellatsioonis põhjendatud, kuidas kannatanu esindaja kaskot puudutavad ütlused apellandi hinnangul kahjuhüvitise suurust mõjutavad. Seega ei saa see apellatsiooni argument anda alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 7.3 Apellatsiooni kohaselt on maakohus rikkunud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi karistuse mõistmisel keeldu arvestada sama asjaolu mitu korda. Apellatsiooni kohaselt ei oleks kohus tohtinud süü suurust põhjendada sissemurdmistega ja nendega põhjustatud kahjuga, sest sissetungimine on

§ 199

lg 2 p-s 8 nimetatud kvalifitseeriv tunnus ja sellega kaasneb tüüpiliselt uste kahjustamine. Selline seisukoht on ilmselgelt põhjendamatu. Süü suurus sõltub just isiku teost ja tema suhtumisest sellesse teosse. St süü suuruse tuvastamisel arvestataksegi selle teo asjaolusid, millega isik kuriteokoosseisu ja selle kvalifitseeriva(

  1. d)tunnuse(
  2. d)täitis. See tähendab, et muu hulgas tuligi arvestada seda, kui paljudel kordadel oli vargus pandud toime sissetungimisega, ning seda, kuidas sisse tungiti, seega ka sissetungimisel tekitatud kahjustusi. Seejuures ei pea paika kaitsja väide, nagu oleks takistuse kõrvaldamisega tekitatud kahju sissetungimise olemuslik osa. Sissetungimisega ei pea tingimata kaasa lõhkumine ning isegi kui sissetungimisel kõrvaldati takistus lõhkudes, võib lõhkumise ulatus ja sellest tulenev kahju suurus erineda. See mõjutab ka teosüü suurust. Järelikult ei ole maakohus teinud D. Matarase süü tuvastamisel viga. 7.4 Võõra kaardiga kütuse tankimisse puutuvalt on kaitsja heitnud maakohtule ette, et kohus kvalifitseeris teo ümber, andmata süüdistatavale võimalust end kaitsta. Ringkonnakohus tõdeb, et kohtuistungi protokollidest ei nähtu, et maakohus oleks küsinud kohtumenetluse poolte seisukohta, kas kütusekaardi kasutamine võiks olla kvalifitseeritav

§ 213lg 2 p 1 järgi.

Oma otsuses asus maakohus seisukohale, et kuriteo kvalifikatsiooni muutmine on lubatav, sest D. Mataras on saanud end piisavalt selle kvalifikatsiooni vastu kaitsta – ta on esitanud aktiivselt kaitseväiteid just nimelt seoses kütusekaardi kasutamisega, väites et selle kasutamine oli tema arvates lubatav. Ringkonnakohus nendib, et KrMS § 268 lg 6 kohaselt teeb kuriteo kvalifikatsiooni muuta sooviv kohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht kvalifikatsiooni kohta, mida süüdistusaktis ei käsitleta, vajaduse korral. Seega tuleb hinnata, kas asjaoludest tulenevalt oleks olnud vajalik kuivõrd ei ole menetlusseadustiku järgi seisukoha küsimine tingimata vajalik, vaid selle vajalikkus on kohtu hinnata. Maakohus on lähtunud samadest faktilistest asjaoludest, millest süüdistus: D. Mataras kasutas kütuse tankimiseks võõrast kaarti, mille kasutamiseks tal õigust ei olnud. Väite vastu, et ta seda tegi, sai D. Mataras end kaitsta. 9 Kuna maakohus kvalifikatsiooni küsimust ei tõstatanud, ei saanud D. Mataras ja tema kaitsja küll avaldada arvamust, kas sellised asjaolud vastavad

§ 213lg 2 p 1 tunnustele.

Seejuures on

§ 213

lg 2 sanktsioon

§ 199

lg 2 sanktsioonist raskem: karistusliigina on ette nähtud vaid vangistus ja kuigi vangistuse ülemmäär on

§ 199

lg-l 2 ja § 213 lg-l 2 sama, on

§ 213lg-s 2 sätestatud vangistuse alammäär üks aasta.

Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus oleks pidanud andma pooltele võimaluse vaielda vastu teo

§ 213lg 2 p 1 järgi ümberkvalifitseerimisele.

Selle tegemata jätmine ei ole aga selline viga, mis tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Tegemist ei ole veaga, mis tooks KrMS § 339 lg 1 kohaselt igal juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Ringkonnakohtu hinnangul pole see ka viga, mida pidada oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 alusel. KrMS § 339 lg-le 2 vastab viga menetlusõiguse kohaldamisel ainult siis, kui sellega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis näitaks, et teo ümberkvalifitseerimine ilma pooltelt seisukohta küsimata oleks toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse. Maakohtu otsuses D. Matarase teole antud kvalifikatsioon on kooskõlas kohtupraktikas valitseva tõlgendusega (varalise kasu saamise eesmärgil võõra kaardi kasutamise

§ 213järgi kvalifitseerimise kohta vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2.

juuli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-36-15, p 15). Ka ei ole kaitsja hoolimata etteheitest, et maakohus ei andnud võimalust valitud kvalifikatsiooni vastu end kaitsja, esitanud apellatsioonis mingeid vastuväiteid kütusekaardi kasutamise

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseerimisele.

Ringkonnakohus osutab, et kui süüdistatav ja kaitsja polnud kvalifikatsiooniga nõus, oleks vastuargumendid esitada ringkonnakohtule. Isegi, kui ringkonnakohus oleks asunud seisukohale, et pooltele kvalifikatsiooni suhtes seisukoha avaldamiseks võimaluse andmata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses, ei oleks see toonud tingimata kaasa kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. KrMS § 341 lg 3 kohaselt on kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine põhjendatud vaid juhul, kui ringkonnakohtul pole võimalik viga kõrvaldada. Kuna ringkonnakohtu pädevuses on hinnata maakohtu otsuses teole antud kvalifikatsiooni õigsust, kompenseerib maakohtu tehtud vea see, et kvalifikatsiooni suhtes on võimalik arvamust avaldada apellatsioonis. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus rikkus ilma kvalifikatsiooni kohta poolte seisukohta ära kuulamata kuriteo kvalifikatsiooni muutes menetlusõigust, kuid seda rikkumist ei ole alust lugeda KrMS § 339 lg 2 alusel oluliseks ning see ei anna alust rahuldada kaitsja taotlust saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 7.5 Kaitsja väitel kasutas maakohus ümberkvalifitseerimist muu hulgas selleks, et kasutada liitkaristuse mõistmisel kumulatsioonipõhimõtet. Kaitsja seisukohtadest võib järeldada, et kaitsja hinnangul tõi võõra kaardiga kütuse tankimiste ümberkvalifitseerimine D. Matarase jaoks kaasa raskema karistuse. Sellega seoses tuleb rõhutada, et eeldada ei saa seda, et kui kohus ei oleks kütuse tankimisi ümberkvalifitseerinud, oleks kõigi varguste eest mõistetud karistus olnud 2 aastat 8 kuud ehk pisut üle sanktsiooni keskmise määra, nagu praegu. D. Mataras tankis võõra kaardiga kütust kahel päeval kaheksal korral kokku 3823,73 euro eest. Episoodide hulgast ja sagedusest ning tekitatud kahju suurusest tulenev süü suurus on selline, mis peab kahtlemata karistuses kajastuma. 10 Selle hindamisel, kas kumulatsiooniprintsiibist lähtumine oli põhjendatud, tuleb veel arvestada, et kohus karistas D. Matarast veel

§ 209

lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Seega oli see karistus pea sama raske kui raskeim karistus –

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud vangistus.

Juba sel põhjusel on ringkonnakohtu hinnangul välistatud absorptsiooniprintsiibi kohaldamine – kui teine liidetud karistus on pea sama raske kui raskeim liidetav karistus, ei saa raskeim karistus hõlmata kogu isiku süüd. Märkida tuleb, et juba

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud karistuse ja

§ 209

lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest mõistetud karistuse liitmisel oleks olnud võimalik mõista selline liitkaristus, nagu kohus mõistis. St sama liitkaristuse oleks saanud mõista isegi üldse ilma

§ 213lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust arvesse võtmata.

Seega ei saa väita, nagu oleks mõistetud liitkaristuse tinginud just võõra kaardiga kütuse tankimiste ümberkvalifitseerimine. Kuigi maakohus kohaldas kumulatsiooniprintsiipi, jäi mõistetud liitkaristus alla

§ 64

lg-s 3 sätestatud piirmäära, kuigi liidetavate üksikkaristuste summa oleks võimaldanud piirmäärale vastava liitkaristuse mõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud liitkaristuse mõistmisel kumulatsioonipõhimõtte kohaldamisel karistuse mõistmise põhimõtete vastu ja maakohtu mõistetud liitkaristuse muutmiseks ei ole alust. 8. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-le 1 vastava otsuse, jättes apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. D. Matarase kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks tasu suuruseks 288 eurot, millele lisandub käibemaks 63,36 eurot. Taotluse kohaselt kulus maakohtu otsusega tutvumiseks, kaitsealuse nõustamiseks ning apellatsiooni koostamiseks 240 minutit. Taotletud summa ületab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ (edaspidi: korra) § 6 lg-s 4 sätestatud piirmäära, kuid kaitsja taotleb tasu suurendamist korra § 2 lg 1 alusel, sest tegemist on eriti töömahuka asjaga. Ringkonnakohus tasu suurendamise taotlust põhjendatuks ei pea. Seda, milline oli konkreetsete taotluses loetletud toimingute maht, taotlusest ei nähtu. Harju Maakohtu otsus on küll kokku 41 lk pikk, kuid see ei ole erakordselt mahukas otsus. Ka ei ole otsuse põhjendused erakordselt keerukad ja/või raskesti jälgitavad, nii et nende lugemine eeldaks tavapärasest suuremat ajakulu. Ka ei saa ajamahukaks lugeda apellatsiooni koostamist, kuna apellatsiooni maht on kokku 3 lk ning apellatsioonis ei ole esitatud argumente, millest oleks näha, et nende ettevalmistamine on olnud ajamahukas. Sellest tulenevalt lähtub ringkonnakohus korra § 6 lg-s 4 sätestatud piirmäärast ja määrab apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks 144 eurot, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot. Kuna ringkonnakohus jättis D. Matarase huvides esitatud apellatsiooni rahuldamata, jääb riigiõigusabi kulu KrMS § 185 lg 2 alusel Dmitri Matarase kanda. Allkirjastatud digitaalselt 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.