) §-de 46 ja 61 lg-te 1 ja 3 alusel PHD Tööjõud OÜ-le korralduse nr 12.2-3/8015-3 oktoobris 2010 pesuteenuse osutamisega seotud kuludokumentide esitamiseks ja kirjaliku teabe andmiseks hiljemalt 29.12.
MTA jättis 03.01.2011 vaideotsusega vaide rahuldamata, leides, et korraldus on põhjendatud ja õiguspärane. PHD Tööjõud OÜ kaebuses Tallinna Halduskohtule paluti PMTK 16.12.2010 korraldus nr 12.2-3/8015-3 tühistada. Vaide lahendaja pole võtnud seisukohta kaebaja põhiväite osas, et
lg 1 p 5 laieneb osaühingu juhatuse liikmele/ainuosanikule osaühingut käsitava informatsiooni osas. Kaebaja juhatuse liige on Y, kes on ka PHD Tööjõud OÜ ja Puhdas Investeeringute OÜ juhatuse liige. Kaebaja ei pea
lg 1 alusel võimalikuks vaidlusalust korraldust täita, sest Y ja/või Puhdas Investeeringute OÜ suhtes toimub väärteomenetlus. Kuigi käesolevas maksuasjas väärteomenetlust ei toimu, on selle algatamise oht lähedane ja reaalne. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast järeldub, et kui äriühingul on ainuosanik või üks juhatuse liige, siis on füüsilise isiku õigused ja kohustused tihedalt seotud äriühingu õiguste ja kohustustega (EIK 15.07.1982 otsus Eckle vs Saksamaa; 25.11.2010 otsus Faber Firm ja Jafarov vs Azerbaidžaan; 30.11.2010 otsus Okleśen ja Pokopaliśko Pogrebne Storitve Leopold Okleśen S.P. vs Sloveenia). Ka käesoleval juhul on kaebaja ja tema juhatuse liikme Y õigused ja kohustused lahutamatult seotud, sh teabe/informatsiooni andmisega seonduvalt. Kuivõrd maksuhaldur ei kinnita, et maksumenetluses esitatud tõendeid ei kasutata hiljem isiku vastu väärteo- või kriminaalmenetluses, peavad teabe valdaja suhtes kehtima analoogilised garantiid nimetatud menetlustes kehtivate garantiidega. Väärteo- või kriminaalmenetluses ei pea isik põhjendama vaikimisõigust ning see ei pea olema põhimõtteliselt uurimisasutuse poolt kontrollitav. EIK praktika kohaselt ei ole kaebaja põhiõiguste rikkumise tuvastamiseks oluline see, kas sunniviisiliselt saadud informatsiooni hilisemalt isiku vastu kriminaal- või väärteomenetluses kasutati (EIK kohtuasi nr 34620/97 Heaney ja McGuinness vs Iirimaa). EIK on leidnud, et ainuüksi finantsinspektorilt küsimuste saamine ja nendele vastamine olukorras, kus isik ei saa välistada enda suhtes kriminaalmenetluse algatamist, toob kaasa põhiõiguste riive (EIK 17.12.1996 otsus Saunders vs Ühendkuningriik). Riigikohus on 10.06.2010 määruses nr 3-4-1-3-10 muutnud otsustes nr 3-1-1-25-02 ja 3-3-1-47-07 toodud seisukohta, et isiku keeldumine vastamast küsimustele ja esitamast teavet peaks olema põhimõtteliselt kontrollitav ning seda tuleb teostada iga konkreetse küsimuse ja teabeelemendi osas, ning loobunud nõudest, et teabe edastamisest keeldumine eeldab objektiivset põhjendamist. Viidetega
lg 1 p-dele 5 ja 6 leiab kaebaja, et maksuhalduril ei ole pädevust otsustada maksukohustuslase süü küsimust õigusrikkumises. Enne vaidlusaluse korralduse andmist oleks pidanud maksuhaldur HMS § 56 alusel kaebaja ära kuulama ja välja selgitama, kas kaebaja soovib
PMTK leidis, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane, ja palus jätta kaebuse rahuldamata.
lg 1 kohaselt on kolmandad isikud kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Sellised alused sätestab
Kaebuse põhjendamine
See norm on kohaldatav omavahel seotud füüsiliste isikute (abikaasa, otsejoones sugulane, õde, vend jne) suhtes, kellest üks peab olema konkreetses maksumenetluses maksukohustuslase staatuses. Isik, kes on seotud mitme äriühinguga läbi juhatuse liikme kohustuste, osaleb maksumenetluses kahe erineva/eraldiseisva äriühingu esindajana. Maksukontrolli ei viida läbi Y suhtes ja teavet ei küsita füüsilise isiku Y maksustamise küsimuses. Asjaolu, et Y on X OÜ juhatuse liige, ei tähenda, et tema ise füüsilise isikuna on maksukohustuslane
lg 1 p 5 tähenduses.
Tallinna Halduskohus jättis 20.05.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vaidlusaluse korralduse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas või mil määral käsitleti kaebaja väiteid vaideotsuses. Vaideotsust pole vaidlustatud; ka ei nähtu kaebusest, et vaideotsus kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult kuidagi rikkuda saaks.
§-st 61 nähtub, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandalt isikult teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, ning normist ei tulene, et maksuhaldur peaks enne korraldusega kolmanda isiku poole pöördumist välja selgitama, kas viimane ei soovi
Viidatud normist järeldub, et esmalt nõuab maksuhaldur teavet, ning alles seejärel saab korralduse adressaadiks olev kolmas isik otsustada, kas ta nõutud teavet annab või keeldub sellest mõnel
§-s 64 nimetatud alusel. Vaikimisõiguse realiseerimiseks peab isikul olema teada, millist informatsiooni temalt soovitakse, ning
§-st 64 ei tulene, et isik, kellel on seadusest tulenev õigus teabe andmisest keeldumiseks, ei võiks näiteks valikuliselt mõnele küsimusele vastata ja dokumente esitada. Teabe andmiseks antud korraldus ei ole õigusvastane ka siis, kui korralduse adressaadil esineb
§-s 64 sätestatud teabe andmiseks keeldumise alus, ning vaikimisõiguse teostamiseks ei pea sellist korraldust vaidlustama. Kui isik leiab pärast korralduse saamist, et esineb mõni
§-s 64 sätestatud teabe andmisest keeldumise alus, siis täidabki ta korraldust selliselt, et teavitab korralduses märgitud tähtpäevaks maksuhaldurit teabe andmisest keeldumisest ja toob välja keeldumise aluse. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaikimisõigusele tugineda sooviv isik võib talle adresseeritud haldusakti eirata ja maksuhalduriga suhtlemisest keelduda. Sellist privileegi
Vaidlusalune korraldus ei ole õigusvastane ega riku kaebaja õigusi ning tühistamisnõue tuleb juba seetõttu rahuldamata jätta. Isegi kui kaebajal oleks
§-st 64 tulenev alus teabe andmisest keeldumiseks, saaks tema õigusi rikkuda mitte vaidlusalune korraldus, vaid maksuhalduri poolt teabe saamiseks sunnivahendi kasutamine. Vaidlusaluse korraldusega on tehtud küll sunnirahahoiatus, kuid sunniraha määratud pole. Sunniraha ei saa määrata siis, kui isikul on seadusest tulenev õigus teabe andmisest keelduda ning ta on avaldanud soovi seda õigust kasutada. Käesoleval juhul ei saa kaebaja vaikimisõigus tuleneda
Vaidlusaluse korralduse adressaat on juriidiline isik, millel ei saa olla lähedasi põhiseaduse § 22 tähenduses. Väär on kaebaja arusaam, et juriidilise isiku ning tema ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oleva füüsilise isiku õigused kattuvad, ning kaebaja seisukohta ei toeta ka kaebuses viidatud EIK lahendid. Füüsilise ja juriidilise isikute puhul on tegemist kahe erineva subjektiga erinevate õiguste ja kohustustega. Vaidlusaluse korraldusega on nõutud teavet äriühingult. Kui Y oleks isiklikult maksuhalduri juurde selgituste andmiseks kutsutud või temalt kirjaliku seletuse andmist nõutud, siis ei oleks olnud ilmselt võimalik eristada Y kui PHD Tööjõud OÜ juhatuse liiget ja teda kui füüsilist isikut, ja ilmselt oleks võinud Y keelduda maksuhaldurile teabe andmisest põhjusel, et tema antud teave võib teda süüdistada mõnes karistatavas teos. Asjaolu, et Y on PHD Tööjõud OÜ 3
Kuna juriidilisel isikul ei saa olla lähedasi, siis viidatud alusel saaks juriidiline isik keelduda teabe andmisest vaid siis, kui teabe andmine tähendaks selle juriidilise isiku süüdistamist. Kuid ka see ei tähenda, et isik saab oma vaikimisõigust kasutada põhjendamatult ja suvaliselt ega pea teabe andmisest keeldumist põhjendama. Kaebuses viidatud kohtuasjas Shannon vs Ühendkuningriik tuvastas EIK, et selles asjas esines mitte lihtsalt oht, et teavet võidakse kasutada isiku vastu kriminaalmenetluses, vaid et see oli reaalne ja isegi eeldatav, sest isiku suhtes oli samade asjaolude pinnalt juba alustatud kriminaalmenetlust. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist pole. Ei ole teada ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et PHD Tööjõud OÜ suhtes on käimas või kavatsetakse alustada kriminaalmenetlust, mille ese seonduks teabega, mida kaebajalt vaidlustatud korraldusega nõutakse. Vastuseks kohtuistungil kaebaja tõstatud küsimusele vaikimisõiguse ja kaasaaitamiskohustuse vahelistest suhetest selgitab kohus, et
eesmärk on anda isikule õigus mitte anda teavet, mis võib kaasa tuua tema või tema lähedase karistusõigusliku vastutuse, norm ei kaitse isikut muude negatiivsete tagajärgede eest ning sellele normile ei saa isik tugineda selleks, et takistada enda või mõne teise isiku maksude tasumise õigsuse kontrollimist. Isikul ei ole enda ega lähedaste huvides õigust keelduda teabe andmisest selleks, et maksuhaldur ei saaks tuvastada maksustamise seisukohast olulisi asjaolusid. Erinevalt karistusõigusest kehtivast üldisest süütuse presumptsioonist, on maksuõiguses isiku tõendamiskoormus otseses seoses tema kaasaaitamiskohustuse täitmisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES PHD Tööjõud OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks lahendamiseks. Halduskohus rikkus menetlusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Maksuhalduri arvates osales Puhdas Investeeringute OÜ maksupettuses ning käibemaksu tagastusnõude täitmine peatati kuni Puhdas Investeeringute OÜ või Y suhtes toimetatavas väärteoasjas tehtava otsuse jõustumiseni. Kuna Y suhtes on algatatud väärteomenetlus, on kaebajal õigus keelduda vaidlusaluse korraldusega nõutud teabe andmisest. Kaebaja selgitas, miks
lg 1 p 5 laieneb osaühingu liikmele/ainuosanikule osaühingult küsitava informatsiooni osas, ning põhjendas oma seisukohta viidetega EIK lahenditele. Halduskohus pole kaebuses viidatud lahendeid kohaldanud ega kaebaja argumentidele vastanud. Ka maksuhaldur pole neid väiteid ühegi sõnaga kommenteerinud. Kaebaja selgitas vaides ja kaebuses ka seda, miks Yl on kahtlus, et taotletud informatsiooni võidakse kasutada tema vastu, ning sidus selle samuti EIK lahenditega. Ka selles osas pole kaebaja viidatud EIK lahendeid arvestatud. Maksuhaldur pole vastanud ka küsimusele, miks on ta enda arvates pädev otsustama, kas mingi informatsioon võib viia isiku süüditunnistamiseni. Maksuhaldurile ja kohtule esitatud EIK kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isiku suhtes toimub kriminaalmenetlus või selle algatamise tõenäosus on arvestatav, laieneb isikule konventsiooni art 6 lg-s 1 sätestatud vaikimisõigus absoluutselt ning isikul ei ole isegi kohustust suhelda maksuhalduriga. Kui maksuhaldur leiab, et tal on õigus kontrollida vaikimisõiguse kaitseala, siis tulnuks ärakuulamisõiguse kaudu selgitada kaebajale selle kontrolliõiguse teostamise viisi ja ulatust. 4
lg 1 p-dest 5 ja 6 ning PS §-st 22 tulenevat õigust mitte anda ütlusi enda ja enda lähedaste vastu. Vaidlusalune korraldus on antud
lg-te 1 ja 3 alusel, mis sätestavad maksuhalduri õiguse nõuda kolmandatelt isikutelt teavet ja dokumente maksukohustuslase maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kaebaja on kaebuses põhjendanud üksnes seda, miks tal on õigus vaidlustatud korralduse täitmisest keelduda, ega ole väitnud, et korralduse andmisel on rikutud
§-s 61 sätestatud nõudeid, ega esitanud ühtegi väidet ja põhjendust selle kohta, miks korraldus, mille tühistamist ta taotleb, rikub tema õigusi ja on tema arvates õigusvastane. Vaidlustatud haldusakti õigusvastasus on aga tühistamiskaebuse rahuldamise eelduseks ja halduskohus ei saa õiguspärast haldusakti tühistada. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga ja halduskohtuga, et kaebajal või tema juhatuse liikmel
lg 1 p 5 või p 6 või PS § 22 alusel teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise õiguse olemasolu ei mõjuta vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Vaikimisõiguse põhjendatud kasutamine kujutab endast õiguspärast haldusakti täitmata jätmist, mille korral ei ole maksuhalduril õigust korralduses märgitud sunnivahendit kasutada. Maksuhaldur ei pea aga teabe ja dokumentide esitamiseks korralduse andmisel
Haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle andmise aja seisuga ning korraldus ei saa olla õigusvastane üksnes seetõttu, et hiljem selgub haldusakti adressaadi tahe või õigus tugineda enese mittesüüdistamise privileegile või dokumentide ja teabe esitamise võimatus mõnel muul alusel. Pärast korralduse andmist esitatud teave ei saa tagantjärele mõjutada korralduse seaduspärasust. Käesoleva vaidluse esemeks on PMTK 30.11.2010 korralduse nr 12.2-3/8141-1 tühistamise nõue, mille lahendamiseks pidi halduskohus kontrollima korralduse õiguspärasust, ja nagu eespool märgitud, korralduse täitmisest keeldumise õiguse olemasolu korralduse õiguspärasust ei mõjuta. Seetõttu kaebaja väited korralduse täitmisest keeldumise õiguse olemasolu kohta ning vaikimisõiguse ja kaasaaitamiskohustuse vahelisest suhtest väljuvad käesoleva vaidluse piiridest ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud, siis jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Silvia Truman Lauri Madise Viive Ligi 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.